Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-5676 esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik B AS (edaspidi hageja) esitas 19.05.2009 kohtule hagi A D`i (edaspidi kostja) vastu 55 626.11krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.11.2005 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale 30 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 66.16% aastas. Lisaks on pooled 17.08.2006, 04.01.2007, 05.04.2007, 03.07.2007 ja 25.09.2007 sõlminud viis põhilepingut muutvat kokkulepet, millest viimasega kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise aja seisuga on hagejale tagastamata 28 349.95 krooni ning intressimäärana lepiti alates 25.09.2007 kokku 69.71% uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei ole lepingust ja selle lisadena sõlmitud kokkulepetest tulenevat maksekohustust täitnud ning hageja ütles 20.12.2007 avaldusega lepingu üles. Peale lepingu üles ütlemist on kostja osaliselt võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 25 249.95 krooni, intressi 3 118.48 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 135.72 krooni ja viivis 27 121.96 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 19.05.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 23.05.2009 kostjale kätte. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 23.11.2005 tarbijakrediidilepingu ning 17.08.2006, 04.01.2007, 05.04.2007, 03.07.2007 ja 25.09.2007 kokkulepped. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

2-09-5676 lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 69.71 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 69.71 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 19.05.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 20.05.2009. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 5 242.50 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 165 krooni ning riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 757.50 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 6 165 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.