Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-4230 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜI esitas 03.02.2009 Harju Maakohtule hagi SP`i ja VP vastu solidaarselt 38 645 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 18.01.2008 laenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 10 000 krooni, intressiga 72% aastas. Laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtajaks leppisid pooled kokku 18.01.2009. 18.01.2008 sõlmisid hageja ja kostjaga II käenduslepingu . Kostja II kohustus vastutama hageja ees koos kostjaga I kui solidaarvõlgnikud. Vastavalt lepingu punktile 1.5.1 on hageja õigus nõuda viivist 1% päevas tasumata summalt. Kostjate viivise võlgnevus hageja ees on 28 500 krooni, mida hageja vähendab 14 250 kroonini. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 38 645 krooni, millest põhinõue on 10 000 krooni, intressid 2 895 krooni, viivised 14 250 krooni, leppetrahv 9 000 krooni ja nõudekulu 2 500 krooni. Kohus saatis kostjale I menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale I sai määruse ja hagimaterjalid kätte 30.03.2009. Kostja I ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat I on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis kostjale II menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale II sai määruse ja hagimaterjalid kätte 10.02.2009. Kostja II ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat II on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on 11.05.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsusega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras

2-09-4230 võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja I on teinud kolm tagasimakset, mis katavad maksegraafikujärgsed maksed täies ulatuses. Seega on õiguslikult põhjendatud hagi põhivõlgnevuse osas summas 7 495 krooni ja intressi osas 5 400 krooni. Pooled on kokku leppinud viivises 1 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 415 lg 1 saab viivise maksimaalseks määraks arvestada lepingus ette nähtud intressi määra, s.o 0.2 % päevas. Hageja nõuab viivist perioodil 18.05.2008 kuni 03.02.2009, s.o 285 päeva. -

Kuni 19.05.2008 võlgneb kostja laenusumma 835 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 50.10 krooni; - kuni 19.06.2008 võlgneb kostja laenusumma 1 670 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 100.20 krooni; - kuni 19.07.2008 võlgneb kostja laenusumma 2 505 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 150.30 krooni; - kuni 19.08.2008 võlgneb kostja laenusumma 3 340 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 200.40 krooni; - kuni 19.09.2008 võlgneb kostja laenusumma 4 175 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 250.50 krooni; - kuni 19.10.2008 võlgneb kostja laenusumma 5 010 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 300.60 krooni; - kuni 19.11.2008 võlgneb kostja laenusumma 5 845 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 350.70 krooni; - kuni 19.12.2008 võlgneb kostja laenusumma 6 680 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 400.80 krooni; - kuni 19.01.2009 võlgneb kostja laenusumma 7 495 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 449.70 krooni. Seega on perioodil 18.05.2008 kuni 03.02.2009 kostja I viivise võlgnevus hageja ees 2 253.30 krooni. Leppetrahvi nõude summas 9 000 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt hageja ja kostja II vahel 18.01.2008 sõlmitud käenduslepingust vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 6 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna hagi kuulub ca 46 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 760 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati

2-09-4230 kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.