Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord

Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbankis (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud väikelaenulepingu ja hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu alusel põhivõlgnevuse 47 312.50 krooni, intress 4211.43 krooni, viivis 620.72 krooni ning leppetrahvi 900.00 krooni, kokku summas 53 044.65 krooni ning viivist 0,1% põhivõla summalt alates 27.03.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 7500.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja I sai hagimaterjalid kätte 16.05.2009.a isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja kostja II sai hagimaterjalid kätte 27.04.2009.a isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kostjad kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi nõude osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 47 312.50 krooni, intressi 4211.43 krooni ja viivise 620.72 krooni, s.o kokku 52 144.65 krooni ning jätab rahuldamata 900 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmise kostjatelt hageja kasuks.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 98% ulatuses kostjate anda ja 2% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 98%, siis tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks 98% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 7500 krooni, millest 98% on 7350 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.