Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜPesitas 30.04.2008 hagi B OÜ vastu 134 814,48 krooni ja viivise 18 204,75 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.05.2007 töövõtulepingu nr 004 (edaspidi leping), mille alusel teostas hageja ehitus- ja muru rajamise töid Tallinnas asuval kinnistul. Lepingu p 2 kohaselt pidi hageja teostama töid ajavahemikus 15.05.2007.a kuni 15.08.2007.a. Pooled allkirjastasid 30.07.2007.a üleandmise-vastuvõtmise akti nr 102-1. Kuna kostja soovis, et hageja teostaks lisatöid, siis pooled leppisid kokku, et hageja teostab lisatöid perioodil august-oktoober 2007.a. Lisatööde teostamise kohta on poolte vahel 31.10.2007.a allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt nr 102-2. Lepingu p 3.4. kohaselt kohustus kostja tasuma lõpparve pärast tööde teostamist. Lepingu p 3.5. kohaselt juhul, kui tellija, ehk kostja viivitab summade tasumisega, maksab ta viivist 0,1% igalt maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Poolte poolt allakirjutatud aktide nr 102-1 ja 102-2 alusel esitas hageja 01.12.2007.a kostjale arve-saatelehe nr 200712004 summas 131 338,48 krooni ja arve-saatelehe nr 20071202 summas 3 476 krooni (prügilaadimise ja väljaveo eest). Eelnimetatud arvete maksetähtajaks oli 03.12.2007.a. Kuni käesoleva ajani on eelnimetatud arved kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 134 814,48 krooni ja viivis 18 204,75 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on hageja jätnud tegemata lepingujärgsed tööd ja võtnud keelitamise ja kelmuse teel tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele allkirjad. Tellitud töö ehk muru asemel kasvab umbrohi. Hageja on tekitanud kostjale kahju. Kostja seaduslik esindaja on isiklikult 15.05.2009 kohtukutse kätte saanud. Kostja ei teavitanud istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohtu põhjendused Eelistungil vähendas hageja põhivõlga 117 114,48 kroonini ja viiviseid 15 341,19 kroonini ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. B OÜ ja OÜP vahel 16.05.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 004 nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt on kostja hagejalt töö vastu võtnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 117 114,48 krooni ja viivis 15 341,19 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 9 110 krooni järgmiselt: 6 750 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamise eest, ning õigusabikulu summas 2 360 krooni. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 7 250 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 2 (kuni 31.12.2008 redaktsioonis) pidanuks hageja tasuma hagisummalt 117 114,48 krooni riigilõivu 6 250 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 360 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 117 114,48 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 2 360 krooni vajalik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 2 360 krooni, ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 6 250 krooni, kogusummas 8 610 krooni.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.