Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-81929/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 531

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-81929

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2009.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-08-81929

Tsiviilasi

OÜ Ahagi EA väljamõistmiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ A(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja esindajad: S Eensaar, R Lind (OÜ Julianus Inkasso ) Kostja: EA(isikukood XXX, elukoht: XXX)

vastu

12597.30

krooni

võla

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hagist loobumine.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-81929.

3.Jätta menetluskulud hageja kanda.

4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le A riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ning kanda nimetatud summa OÜ A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Ahagi EA vastu 12597.30 krooni võla väljamõistmiseks. Hageja esindaja on 20. märtsil 2009.a. esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, seoses aegumisega. Hageja esindaja palub avalduses kohtul vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu ja lõpetada asjas menetlus, samuti palub hageja esindaja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-08-81929 Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse OÜ A hagis EA vastu 12597.30 krooni võla väljamõistmiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja esitas kohtule 20. märtsil 2009.a. avalduse hagist loobumiseks, milles palus ühtlasi tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on 27.12.2007.a. tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ning hagi esitamisel on hageja tasunud 18.11.2008.a. riigilõivu 450 krooni. Summad on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072123). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. 28.10.2008.a. Harju Maakohtu määrusega jäeti OÜ Aavaldus maksekäsu kiirmenetluses EA vastu 12597.30 krooni nõudes rahuldamata, seega ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse üleminekuga hagimenetluseks ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei ole arvestatud hagimenetluse hulka. Sellest tulenevalt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool tagastamisele. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada hagimenetluses tasutud pool riigilõivust ehk 225 krooni. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.