Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 15.02.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 27 932,59 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.04.2008.a kostjale maksettepaneku. Kostja esitas 19.05.2008.a maksettepanekule vastuväite. 23.05.2008.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.07.2008.a esitas hageja oma nõude ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX asuva elamu valitseja. Kostjale kuulub selles majas korteriomand nr M35. Hageja on osutanud korteriomanikele hooldusteenuseid ja vahendanud kommunaalteenuseid. Kostja on jätnud nimetatud teenuste eest osaliselt tasumata. 23.07.2008.a seisuga võlgneb kostja hagejale 31 678,60 krooni ning viiviseid 18 034,83 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 31 678,60 krooni ja viivised 18 034,83 krooni. 03.06.2009.a toimunud istungil vähendas hageja nõuet viiviste, s.o 18 034,83 krooni, võrra.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta on saanud elamu valitsejaks. Kostjat ei ole korteriomanike koosolekutele kutsutud. Seega on koosolekute otsused tühised. Kostja ei ole valitsejalepingu pooleks. Kostja tasub reaalselt tema kasutuses oleva pinna eest. Kostja on palunud, et arved esitataks AS D . Seega on kohustus läinud üle AS-ile D . Samuti on 2005.a esitatud arvetest tulenevad nõuded, välja arvatud arvest nr 2005501604 tulenev nõue, aegunud.

Kohtu põhjendused Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr 18087301 väljavõttega on tõendatud, et kostja on XXX asuva korteriomandi omanik. Asja materjalidest nähtuvalt on XXX korteriomanike üldkoosolek võtnud 05.03.2002.a vastu otsuse, millega hageja nimetati üheks aastaks kaasomandi eseme valitsejaks. Kuigi selle otsusega nimetati hageja valitsejaks üheks aastaks, selgub tõenditest, et hageja on faktiliselt jätkanud valitsejana tegutsemist ka pärast ühe aasta möödumist. 28.08.2007.a on hagejaga sõlmitud valitsejaleping. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 3 sätestab, et kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. Seega kehtib otsus hageja valitsejaks määramise kohta ka kostja suhtes. Kostja on leidnud, et korteriomanike üldkoosolekute otsused on tühised, kuna teda ei ole koosolekutele kutsutud. Kohus märgib, et kostja ei ole selgitanud, milliste konkreetsete koosolekute otsuseid ta tühiseks peab. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa otsuste tühisuse. Käesoleval juhul ei ole tegemist korteriühistuga, vaid korteriomanike ühisusega. Korteriomanike ühisus ei ole

juriidiline isik. Korteriomandiseadusest ei tulene, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise puhul oleksid otsused tühised. KOS § 15 lg 4 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Kostja ei ole nõudnud otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja on seisukohal, et tema kohustus hageja ees on üle läinud AS D. Kohus sellega ei nõustu. Asja materjalides on kostja avaldus hagejale, milles palutakse arved haldus- ja hooldusteenuste eest esitada AS D. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja on istungil vaielnud vastu sellele, et kohustus on üle läinud. Asjaolu, et hageja edastas kostja palvel arved AS D, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et hageja oleks andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks. Kohtu arvates tuleb arvete tasumist AS D poolt käsitleda kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt. Samuti on põhjendamatu kostja aegumise vastuväide. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas 2005.a arvetest tuleneva nõude aegumistähtaeg 2005.a lõppemisest. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 15.02.2008.a, siis ei ole nõue aegunud. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja võlgnevus haldus- ja kommunaalteenuste eest 23.07.2008.a seisuga 31 678,60 krooni. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole teenuseid saanud. Kostja on märkinud, et ta tasub reaalselt tema kasutuses oleva pinna eest. Kohus on seisukohal, et kostja kohustused hageja ees haldus- ja kommunaalteenuste tasumise osas ei saa sõltuda sellest, kui suurt osa temale kuuluvast korteriomandist kostja tegelikult kasutab. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 31 678,60 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.