Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

10.03.2009 esitas OÜI(edaspidi hageja) hagi T T’i (edaspidi kostja I) ja T G’i (edaspidi kostja II) vastu solidaarselt 25 385 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 20.02.2008 laenulepingu nr 236, mille kohaselt kostja võttis hagejalt laenu summas 10 000 krooni intressiga 72 % aastas. Hageja ja kostja II vahel sõlmiti 20.02.2008 käendusleping. Kostja I pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena ja intressi kokku 7 200 krooni. Kostjad ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja I on kokku hagejale tasunud 10 045 krooni, sellest 2 845 krooni on hageja arvestanud laenu tagasimaksena ja ülejäänud intressi tagasimaksena. Kostjad võlgnevad hagejale põhivõlana 7 155 krooni, leppetrahvi laenulepingu p 5.1 kohaselt (5x1000) 5 000 krooni ning viivist laenulepingu p 1.5.1 kohaselt perioodil 20.10.2008 kuni 20.02.2009 summas 10 730 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjatelt nõudekuluna 2 500 krooni. Hageja viitab, et kostjal I oli laenulepingu punktist 2.2 tulenev kohustus teatada hagejale oma eluvõi töökoha muutumisest, mida kostja I teinud ei ole.

KOSTJA I VASTUS

Kostja I on hagile vastanud ning kostja I ei tunnista nõuet summas 25 385 krooni. Kostja I on tasunud hagejale põhivõla summas 10 045 krooni. Kostja I ei ole saanud kätte hageja poolt hagiavalduses märgitud pretensiooni. Seega ei olnud kostjal I võimalik täita hageja poolt esitatud ettepanekut. Kostja I leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole pakkunud kostjale I kohtuvälist lahendust.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Maakohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I vahel on 20.02.2008 sõlmitud laenuleping nr 236, millega hageja andis kostjale I laenu 10 000 krooni, tähtajaga 20.02.2009 ning intressimääraga 72 % aastas (t lk 4-7). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiselt, tasudes intressi 600 krooni ning laenusummat 835 krooni iga kuu 20. kuupäevaks (t lk 8). Puudub vaidlus, et kostja I ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Laenuleping lõppes tähtaja möödumisega. Kostja I on tasunud 10 045 krooni alljärgnevalt: 1) 20.03.2008 – 1 435 krooni 2) 20.04.2008 – 1 435 krooni 3) 22.05.2008 – 1 435 krooni 4) 25.06.2008 – 1 435 krooni 5) 20.07.2008 – 1 435 krooni 6) 30.09.2008 – 2 870 krooni Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja põhitegevusalaks on laenu andmine. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on hageja alusetult arvestanud kostja I poolt tehtud maksed täies ulatuses üksnes intressimakseks (sh intress, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud). VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja I poolt tehtud 6 makset on olnud piisavad kõigi maksegraafikujärgsete sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Sellest lähtuvalt ei saa hageja kõrvale kalduda seaduses sätestatud

nõuetest. Lähtudes eeltoodust on kostja I hagejale tagasi maksnud laenusummana 6 445 krooni ja intressina 3 600 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I laenusummana 3 555 krooni tagastamist ja sissenõutavaks muutunud intressi 3 600 krooni. Viivist nõuab hageja ajavahemiku 20.10.2008 – 20.02.2009 eest. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt kohustub kostja I tasuma viivist arvestusega 1 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ning tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt ei saa hageja kostjalt I nõuda lepingus ettenähtud intressimäärast kõrgemat viivist. Seega saab hageja arvestada kostjale viivist 0.2 % tasumata summalt päevas (ehk 6 % kuus). Kuna tasumata põhinõudeks 20.10.2008 oli 3 555 krooni, on viivis (120 päeva x 7.11) 853.20 krooni. Laenulepingu p 5.1 kohaselt laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt igakordselt leppetrahvi 1 000 krooni. Hageja on arvestanud kostjale I leppetrahvi 5 000 krooni. Leppetrahvi nõude jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08). Hageja nõuab kostjalt I nõudekuluna 2 500 krooni. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud nimetatud nõude õiguslikku alust ega esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Laenulepingu p 1.6 kohaselt kannab laenusaaja kohtukulud, mis on seotud lepingust tulenevate vaidluste lahendamisega, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Kui hageja peab nimetatud kuluks hagiavalduse koostamise kulu, siis nimetatud kulud kuulvad hüvitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ning tegemist on menetluskuluga. Asjaolu, et hageja oleks nimetatud kulutust kandnud, on tõendamata. Hageja ja kostja II vahel on 20.02.2008 sõlmitud käendusleping nr 236, millega kostja II kohustub vastutama kostja I poolt 20.02.2008 hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest (t lk 9-11). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 50 000 krooni käenduslepingu p 1.3 kohaselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt II solidaarselt kostjaga I välja mõista 8 008.20 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib kohus ette näha menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on taotlenud menetluskuludena: riigilõivu 5 000 krooni väljamõistmist. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 25 % hagihinna ulatuses, tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 165 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1 250 krooni.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.