2-07-49932
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-49932
Hagihind
13 100 krooni
Tsiviilasi
Hilda Paju hagi Lea Ehrlich vastu kahju väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja Hilda Paju Hageja lepinguline esindaja Raimond Zimmer Kostja Lea Ehrlich Kostja lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn). 03.06.2009.a. kohtuistungisekretär Astrid Sägi
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
Jätta menetluskulud 17% ulatuses Lea Ehrlich’i kanda ja 83% ulatuses Hilda Paju kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-9). Hageja esitas Tartu Maakohtusse hagi Lea Ehrlich vastu kahju väljamõistmiseks, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 15 000,00 krooni, mis koosneb varalise kahju nõudest summas 13 100,00 krooni ja mittevaralise kahju nõudest 1 900,00 krooni. Hagiavalduse kohaselt vormistas hageja 09.12.2003.a Mati Alliku notaribüroos testamendi, millega pärandas oma vara, sealhulgas XXX kinnistu, XXX vallas, XXX maakonnas kostjale. 2004.a suvel või sügise poole oli Lea Ehrlich viljapuuaiast omavoliliselt maha lõiganud 13 kandeealist ploomipuud ja 3 õunapuud, vanuses 13-24 aastat. Peale nende olid seitsmel õunapuul alt rohkem kui poole kõrguseni ära lõigatud oksad. Kokku oli maha lõigatud või kandevõime kaotuseni rikutud 23 viljapuud. Hageja avastas selle teo sügisel 2004.a, kui ta koos sotsiaalhooldajaga maal käis. Lea Ehrlich tunnistas talle, et tema oli viljapuud maha võtnud. Esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista viljapuude lõikamise ja vigastamisega tekkinud kahju 13 100 krooni ning psüühilise häirimisega tekitatud mittevaraline kahju 1 900 krooni, kokku 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 26-38). Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Lea Ehrlich ei vaidlusta seda, et ta lõikas 2004.a suvel XXX kinnistul puid, kuid ta ei nõustu väidetavalt lõigatud ja kahjustatud puude arvuga. Lea Ehrlich on XXX kinnistul lõiganud 4 külmakahjustatud ploomipuud ning võsa, ühtegi õunapuud ta lõiganud või laasinud ei ole. 2004.a ei olnud XXX kinnistu ega ka sellel kasvavad viljapuud hooldatud, aed oli võsastunud ning Lea Ehrlichi poolt lõigatud 4 ploomipuud olid külmakahjustatud. Samuti ei ole kostjale teadaolevalt viljapuude saadusi korjatud ega realiseeritud. Lea Ehrlich on seisukohal, et hageja nõue moraalse kahju väljamõistmiseks, on põhjendamatu. Hilda Paju ei ole Lea Ehrlich’le pärast puude lõikamise selgumist mistahes pretensioone ja nõudeid esitanud ning on alles juulis 2005.a pöördunud avaldusega politseisse. Kui lähtuda seisukohast, et puude lõikamine võiks hüpoteetiliselt moraalset kahju põhjustada, oleks see saanud tekkida üksnes koheselt peale puude lõikamisest teada saamist, mitte aga sellest aasta või veelgi pikema aja möödumisel. Seega on hageja nõue moraalse kahju väljamõistmiseks põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et kuna hageja andis talle korraldusi XXX kinnistu hooldamisel ning üheks hageja korralduseks oli maha lõigata teeäärsed puud ja maja taha kasvanud võsa, siis kuna ploomipuude lõikamine toimus hageja korralduste täitmiseks, siis ei ole hagejal võimalik seda käsitleda endale kahju tekitamisena. Kostja on seisukohal, et tema hagejale kahju tekitamises süüdi ei ole. Lea Ehrlich oli tema poolt XXX kinnistul 4 ploomipuu lõikamise ajal Hilda Paju testamendi kohaselt XXX kinnistu pärija. Hilda Paju andis talle korraldusi XXX kinnistu hooldamiseks ja üheks hageja korralduseks oli lõigata maha teeäärsed puud ja maja taha kasvanud võsa. Hageja poolt esitatud hagiavaldus on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna Hilda Paju oli puude lõikamisest teadlik juba 2004.a ning avaldused politseisse esitati alles
2005.a suvel. Sellest nähtub, et hageja ei pidanud puude lõikamist enda õigusi rikkuvaks ning on alles hiljem näinud selles võimalust asuda Lea Ehrlichi vastu põhjendamatuid nõudeid esitama. Kui kohus asub vaatamata kõigele eespool esitatule seisukohale, et kostja kasuks tuleb hagejalt siiski kahju hüvitis välja mõista, siis palub hageja vähendada hüvitatava kahju suurust vastavalt VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 sätestatule. Hageja on 4 ploomipuud lõiganud hageja korralduse täitmisel, seda tuleb kahjuhüvitise väljamõistmisel arvesse võtta, kuivõrd tegemist ei olnud hageja omavolilise ja omaalgatusliku tegevusega. Samuti ei olnud hagejal kostja vastu puude lõikamise ilmnemisel mingeid pretensioone, mida kinnitab ka see, et hageja muutis kostja kasuks tehtud testamendi alles 2005.a augustis. Kostja palub jätta esitatud hagi rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 45-46). Kostja on oma vastuses esmakordselt väitnud et ta on lõiganud 4 külmakahjustatud ploomipuud. Hageja on seisukohal, et XXX talu viljapuud olid hooldatud keskmiselt maaaedades sel ajal hooldamise tasemel. Muld oli hästi väetatud, mistõttu kasvas hea saak, mida korjati ja realiseeriti. Hageja ei ole andnud korraldust kostjale viljapuude mahalõikamiseks. Kuigi hageja kasuks oli tehtud testament ei olnud hageja veel vara omanik ja testamendi muutis hageja juba 11.11.2004.a, jättes kostja pärijate hulgast välja. KOHTUISTUNG (tl 95-117).
Kostja, Lea Ehrlich’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hagejaga sai ta tuttavaks 2003.a augustis. Hageja ütles, et tal on maakodu ja palus seda hooldama hakata. 2003.a sügisel läksid nad maale, maja ümber olid sirelipõõsad ja võssa kasvanud puud. Aastal 2004.a. hakkas ta hagejat külastama kaks korda nädalas, ta maksis hageja eest mitmed korrad üüri ja üürivõlad. Maal hakkas ta käima maist 2004.a. Kokku käis ta seal 4-5 korda. Kõik korrad ta niitis ja viimane kord, kas juuli lõpus või augusti alguses, tegi ta korda majataguse, seal olid 4 suurelehelist kõrgeks kasvanud, väljaveninud ploomi, nende all oli võsa, sirelid ja kreegid. Ta tegi selle puhtaks ja linna jõudes ta rääkis hagejale, et ta võttis maha maja taga asuvad puud, hageja ütles, et ta oleks pidanud alustama teeäärsetest puudest. Ta on nõus hüvitama hagejale nende puude väärtuse, mis ta maja tagant maha võttis, 4 väljaveninud ploomi, kreegi. Tunnistaja, A.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis talus 2005.a sügisel. 3 õunapuud olid mahalõigatud ja osadel õunapuudel olid oksad maha lõigatud. Ta pani tähele, et õunapuud ja ploomipuud olid saanud külmakahjustusi, kuid olid elus ja saagivõimelised. Arvamuse tegi ta tuginedes oma 30-aastasele kogemusele ja kahju suuruseks hindas 13 100 krooni. Tunnistaja, A.P. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Hilda Paju helistas talle, et Lea Ehrlich on maal ploomipuud maha lõiganud. Ta käis kohal ja nägi et puid oli maha lõigatud kuskil 10 ringis. Lea Ehrlich ütles, et istutab need puud sinna asemele või maksab ära ja ta sai aru, et Lea Ehrlich tasub ära kogu lõigatud puude eest. Tunnistaja, M.T. ’u, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 2004.a oktoobrikuus käis ta koos hagejaga maal XXX vallas hageja majas. Hageja ütles talle, et õunapuud on maha lõigatud ja samuti ploomipuid, seal olid mõned jämedamad 3-4 kändu, umbes poole meetrini lõigatud. Ta ei mäleta mitu õunapuud maha lõigati. Järgmine kord käisid nad maal 2005.a maikuus, tema mees niitis rohtu trimmeriga ja tema koos tütrega korrastasid lillepeenraid, raiusid ploomi peenikesi võrseid ja vedasid ära sirelid, mis olid maha lõigatud. Tunnistaja, A.M. ’e, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis seal talus 2004 aasta mai lõpus või juuni alguses. Maja taga oli üks hooldamata võsa, seal oli kas kolm või neli suurt vana ploomipuud, alt laastatud, üks nendest oli peaaegu hävinenud. Teised puud olid natuke paremad, kuid koor oli täiesti lahti löönud, nendest ei olnud elujõulisi puid. Majatagune võsa oli tihe ja tema arvates oli see kreegivõsa. Tunnistaja, K.M. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema oli seal talus kolm aastat, kuna Hilda palus end aidata. Maja ümbrus oli hooldamata ja võssa kasvanud. Ta võttis maja tagant 1998.a kevadel maha tohutult kreeke ja harvendas. Maja taga oli kreegivõsa, kus kasvasid ka ploomid, mis olid kannatada saanud, ehk haiged. Ploomipuud oli Hilda siis istutanud kui nad selle maa ostsid ja neid ploome oli kolm või neli, täpselt ta ei mäleta ning et ploomipuud olid vanad. Värava juures asuval õunapuul lõikas oksi tema, teised õunapuud olid vanad, hooldamata ja sammaldunud. Kui ta seal talus oleks edasi olnud, siis oleks ta need ploomid ära lõiganud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd.
VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tunnistajad A.K. , M.T. ja A.P. teadsid, et hageja aiast oli maha lõigatud viljapuid, kuid ükski tunnistajatest ei kinnita asjaolu, et kõik viljapuud lõigati maha kostja poolt. Tunnistaja A.P. teab, et kostja oli nõus hagejale kahju hüvitama, kuid samas ei oska öelda mitme puu eest ning mitu puud konkreetselt kostja maha võttis. Tunnistaja K.M. ’i poolt antud ütlustest nähtub, et tema lõikas hagejale kuuluvas aias juba 1998.a maha kreeke ja samuti laasis ta õunapuudel oksi. Arvestades tunnistajate poolt antud ütlusi ja kohtule esitatud ekspertarvamust (tl 73-77), mille kohaselt lõigati hagejale kuuluvast viljapuuaiast maha 2004. aastal 14 viljapuud, on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist hageja väide selle kohta, et tema aiast oli 2004.a maha lõigatud 16 viljapuud ja kandevõimekaotuseni rikutud 23 puud ning et seda oli tehtud kostja poolt. Tunnistajate K.M. ’i ja M.T. poolt antud ütlustega leidis tõendamist, et nii enne kostjat kui ka pärast kostjat on hagejale kuuluvat viljapuuaeda korrastatud erinevatel aegadel mitmete erinevate isikute poolt. Kostja on oma kirjas 29.01.2007.a hagejale märkinud (tl nr 18 pöördel), et ta on nõus hüvitama tasu nende puude osas, mis ta on sealt lõiganud ja ka vastuses hagile (tl nr 33,43) on kostja märkinud, et ta on lõiganud 4 külmakahjustusega ploomipuud ning kostja on seda kohtus (tl 101) kinnitanud. Sellist kostja nõustumust tuleb lugeda kostjapoolseks omaksvõtuks TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi. Tsiviilõiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse isiku nõusolek tema õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja kahju tekitamiseks, välja arvatud kui sellise nõusolekuga rikutakse seadust või see on heade kommete vastane. Isiku nõusolek talle kahju tekitamiseks kui kahju põhjustamise õigusvastasust välistav asjaolu on sätestatud VÕS § 1045 lõike 2 p-s 2. Kuigi kostja oli tema poolt XXX kinnistul 4 ploomipuu lõikamise ajal Hilda Paju testamendi kohaselt XXX kinnistu pärija, ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et kostjal oli hagejaga kokkulepe, mille kohaselt tal oli õigus eelpoolnimetatud puid hagejale kuuluvas viljapuuaias lõigata. Sellise tegevusega rikkus kostja hageja omandit ja hageja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 mõtte kohaselt õigusvastane. Kuna kostjal hagejaga vastav kokkuleppe puudus, siis antud juhul VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamisele ei kuulu. Kohtule esitatud eksperdiarvamusest (tl 73-77) nähtub, et XXX kinnistu viljapuuaiast maha lõigatud ploomipuud olid elujõulised ja saagivõimelised. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 4 ploomipuu lõikamise eest. Tunnistaja A.M. ja K.M. on kinnitanud kohtus, et maja taga võsas asuvad ploomipuud olid vanad. Kostja on kohtus omaksvõtnud ja kinnitanud, et tema võttis maha vanad ploomipuud ja
kuna kohtule muid tõendeid selle kohta, millised konkreetsed ploomipuud kostja poolt maha võeti esitatud ei ole, siis võtab kohus hagejale hüvitise väljamõistmisel aluseks eksperdi poolt antud 25, 23, 22 ja 14 aasta vanuste ploomipuude hüvitushinna. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2170,00 krooni (240+390+460+1080).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. summas 2170,00 krooni, mis on 17% hageja nõudest, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.