2-07-49932/51 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-9). Hageja esitas Tartu Maakohtusse hagi Lea Ehrlich vastu kahju väljamõistmiseks, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 15 000,00 krooni, mis koosneb varalise kahju nõudest summas 13 100,00 krooni ja mittevaralise kahju nõudest 1 900,00 krooni. Hagiavalduse kohaselt vormistas hageja 09.12.2003.a Mati Alliku notaribüroos testamendi, millega pärandas oma vara, sealhulgas XXX kinnistu, XXX vallas, XXX maakonnas kostjale. 2004.a suvel või sügise poole oli Lea Ehrlich viljapuuaiast omavoliliselt maha lõiganud 13 kandeealist ploomipuud ja 3 õunapuud, vanuses 13-24 aastat. Peale nende olid seitsmel õunapuul alt rohkem kui poole kõrguseni ära lõigatud oksad. Kokku oli maha lõigatud või kandevõime kaotuseni rikutud 23 viljapuud. Hageja avastas selle teo sügisel 2004.a, kui ta koos sotsiaalhooldajaga maal käis. Lea Ehrlich tunnistas talle, et tema oli viljapuud maha võtnud. Esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista viljapuude lõikamise ja vigastamisega tekkinud kahju 13 100 krooni ning psüühilise häirimisega tekitatud mittevaraline kahju 1 900 krooni, kokku 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 26-38). Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Lea Ehrlich ei vaidlusta seda, et ta lõikas 2004.a suvel XXX kinnistul puid, kuid ta ei nõustu väidetavalt lõigatud ja kahjustatud puude arvuga. Lea Ehrlich on XXX kinnistul lõiganud 4 külmakahjustatud ploomipuud ning võsa, ühtegi õunapuud ta lõiganud või laasinud ei ole. 2004.a ei olnud XXX kinnistu ega ka sellel kasvavad viljapuud hooldatud, aed oli võsastunud ning Lea Ehrlichi poolt lõigatud 4 ploomipuud olid külmakahjustatud. Samuti ei ole kostjale teadaolevalt viljapuude saadusi korjatud ega realiseeritud. Lea Ehrlich on seisukohal, et hageja nõue moraalse kahju väljamõistmiseks, on põhjendamatu. Hilda Paju ei ole Lea Ehrlich’le pärast puude lõikamise selgumist mistahes pretensioone ja nõudeid esitanud ning on alles juulis 2005.a pöördunud avaldusega politseisse. Kui lähtuda seisukohast, et puude lõikamine võiks hüpoteetiliselt moraalset kahju põhjustada, oleks see saanud tekkida üksnes koheselt peale puude lõikamisest teada saamist, mitte aga sellest aasta või veelgi pikema aja möödumisel. Seega on hageja nõue moraalse kahju väljamõistmiseks põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et kuna hageja andis talle korraldusi XXX kinnistu hooldamisel ning üheks hageja korralduseks oli maha lõigata teeäärsed puud ja maja taha kasvanud võsa, siis kuna ploomipuude lõikamine toimus hageja korralduste täitmiseks, siis ei ole hagejal võimalik seda käsitleda endale kahju tekitamisena. Kostja on seisukohal, et tema hagejale kahju tekitamises süüdi ei ole. Lea Ehrlich oli tema poolt XXX kinnistul 4 ploomipuu lõikamise ajal Hilda Paju testamendi kohaselt XXX kinnistu pärija. Hilda Paju andis talle korraldusi XXX kinnistu hooldamiseks ja üheks hageja korralduseks oli lõigata maha teeäärsed puud ja maja taha kasvanud võsa. Hageja poolt esitatud hagiavaldus on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna Hilda Paju oli puude lõikamisest teadlik juba 2004.a ning avaldused politseisse esitati alles

28.augusti 2008.a kohtuistungil (tl 97 ja tl 99) hageja vähendas oma hagi nõuet ja loobus mittevaralise kahju nõudest. Hageja jäi varalise kahju nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista 13 100 krooni. Hageja esindaja, Raimond Zimmer’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 2004.a oktoobris käis hageja koos sotsiaaltöötaja M.T. ’ga maal ja avastas, et aiast on maha lõigatud 13 ploomipuud ja 3 õunapuud. Ühel õunapuul oli maha lõigatud suurem haru ja kaks õunapuud oli päris maha lõigatud. Ekspert A.K. käis 2005.a kohapeal ja koostas kahju hindamise akti, mille järgi on lõigatud maha 13 ploomipuud, neist 4 puud 24 aastased või vanemad ja 9 on 13-aastased. Samuti on lõigatud maha 3 õunapuud – kaks 24 aastased ja üks vanem kui 24 aastat ja peale selle on õunapuudel alumised oksad maha lõigatud ja A.K. hindas kahju 13 100 kroonile. Kostja lubas kahju hüvitada või puud tagasi istuda, mida aga kostja ei teinud. Hageja, Hilda Paju, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta sai kostjaga tuttavaks surnuaial. Kostja hakkas tema pool käima ja ütles et tahab talu osta. Ta uskus, et kostja on korralik ja 09.12.2003.a tegi ta kostjale testamendi. Maale läks ta koos oma sotsiaaltöötajaga 13.10.2004.a. Toa otsas oli 3 suurt õunapuud, need olid maha lõigatud ja samuti ploomipuud maja tagant. Kostja ütles talle, et õunapuud ja ploomipuud võttis ta maha, kuna siis pidi maja õhku saama ja nad tahtsid sinna lauda teha, et maja taga on hea istuda. Ta jääb selle juurde, et kostjalt tuleb kahjuna välja mõista 13 100 krooni. Moraalset kahju ta ei nõua. Kostja esindaja, advokaat Taimar Ehrlich’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagiga nõus ei ole ja jääb oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei ole tekkinud kahjus süüdi, ei ole süüliselt käitunud. Hageja ise andis korralduse selleks, et puid lõigata. Ja lõigatud puud olid vanad. Hageja nõue on heade kommetega vastuolus. Hageja sai puude mahalõikamisest teada juba 2004.a, aga negatiivne arvamus hagejalt tuli alles 2005.aastal, kui hageja tegi avalduse kriminaalasja algatamiseks. Oma nõudega on hageja viivitanud, see paneb kostja keerukasse situatsiooni oma vastuväidete esitamisel, sest kui nõue oleks esitatud kohe peale puude lõikamist, oleks asja lihtsam arutada. Kui kohus siiski otsustab mingis ulatuses kahju hüvitada, tuleks seda kahjusummat vähendada VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 kohaselt, tuleks arvestada, et hageja ise andis korralduse puid lõigata.

Kostja, Lea Ehrlich’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hagejaga sai ta tuttavaks 2003.a augustis. Hageja ütles, et tal on maakodu ja palus seda hooldama hakata. 2003.a sügisel läksid nad maale, maja ümber olid sirelipõõsad ja võssa kasvanud puud. Aastal 2004.a. hakkas ta hagejat külastama kaks korda nädalas, ta maksis hageja eest mitmed korrad üüri ja üürivõlad. Maal hakkas ta käima maist 2004.a. Kokku käis ta seal 4-5 korda. Kõik korrad ta niitis ja viimane kord, kas juuli lõpus või augusti alguses, tegi ta korda majataguse, seal olid 4 suurelehelist kõrgeks kasvanud, väljaveninud ploomi, nende all oli võsa, sirelid ja kreegid. Ta tegi selle puhtaks ja linna jõudes ta rääkis hagejale, et ta võttis maha maja taga asuvad puud, hageja ütles, et ta oleks pidanud alustama teeäärsetest puudest. Ta on nõus hüvitama hagejale nende puude väärtuse, mis ta maja tagant maha võttis, 4 väljaveninud ploomi, kreegi. Tunnistaja, A.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis talus 2005.a sügisel. 3 õunapuud olid mahalõigatud ja osadel õunapuudel olid oksad maha lõigatud. Ta pani tähele, et õunapuud ja ploomipuud olid saanud külmakahjustusi, kuid olid elus ja saagivõimelised. Arvamuse tegi ta tuginedes oma 30-aastasele kogemusele ja kahju suuruseks hindas 13 100 krooni. Tunnistaja, A.P. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Hilda Paju helistas talle, et Lea Ehrlich on maal ploomipuud maha lõiganud. Ta käis kohal ja nägi et puid oli maha lõigatud kuskil 10 ringis. Lea Ehrlich ütles, et istutab need puud sinna asemele või maksab ära ja ta sai aru, et Lea Ehrlich tasub ära kogu lõigatud puude eest. Tunnistaja, M.T. ’u, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 2004.a oktoobrikuus käis ta koos hagejaga maal XXX vallas hageja majas. Hageja ütles talle, et õunapuud on maha lõigatud ja samuti ploomipuid, seal olid mõned jämedamad 3-4 kändu, umbes poole meetrini lõigatud. Ta ei mäleta mitu õunapuud maha lõigati. Järgmine kord käisid nad maal 2005.a maikuus, tema mees niitis rohtu trimmeriga ja tema koos tütrega korrastasid lillepeenraid, raiusid ploomi peenikesi võrseid ja vedasid ära sirelid, mis olid maha lõigatud. Tunnistaja, A.M. ’e, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis seal talus 2004 aasta mai lõpus või juuni alguses. Maja taga oli üks hooldamata võsa, seal oli kas kolm või neli suurt vana ploomipuud, alt laastatud, üks nendest oli peaaegu hävinenud. Teised puud olid natuke paremad, kuid koor oli täiesti lahti löönud, nendest ei olnud elujõulisi puid. Majatagune võsa oli tihe ja tema arvates oli see kreegivõsa. Tunnistaja, K.M. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema oli seal talus kolm aastat, kuna Hilda palus end aidata. Maja ümbrus oli hooldamata ja võssa kasvanud. Ta võttis maja tagant 1998.a kevadel maha tohutult kreeke ja harvendas. Maja taga oli kreegivõsa, kus kasvasid ka ploomid, mis olid kannatada saanud, ehk haiged. Ploomipuud oli Hilda siis istutanud kui nad selle maa ostsid ja neid ploome oli kolm või neli, täpselt ta ei mäleta ning et ploomipuud olid vanad. Värava juures asuval õunapuul lõikas oksi tema, teised õunapuud olid vanad, hooldamata ja sammaldunud. Kui ta seal talus oleks edasi olnud, siis oleks ta need ploomid ära lõiganud.

VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tunnistajad A.K. , M.T. ja A.P. teadsid, et hageja aiast oli maha lõigatud viljapuid, kuid ükski tunnistajatest ei kinnita asjaolu, et kõik viljapuud lõigati maha kostja poolt. Tunnistaja A.P. teab, et kostja oli nõus hagejale kahju hüvitama, kuid samas ei oska öelda mitme puu eest ning mitu puud konkreetselt kostja maha võttis. Tunnistaja K.M. ’i poolt antud ütlustest nähtub, et tema lõikas hagejale kuuluvas aias juba 1998.a maha kreeke ja samuti laasis ta õunapuudel oksi. Arvestades tunnistajate poolt antud ütlusi ja kohtule esitatud ekspertarvamust (tl 73-77), mille kohaselt lõigati hagejale kuuluvast viljapuuaiast maha 2004. aastal 14 viljapuud, on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist hageja väide selle kohta, et tema aiast oli 2004.a maha lõigatud 16 viljapuud ja kandevõimekaotuseni rikutud 23 puud ning et seda oli tehtud kostja poolt. Tunnistajate K.M. ’i ja M.T. poolt antud ütlustega leidis tõendamist, et nii enne kostjat kui ka pärast kostjat on hagejale kuuluvat viljapuuaeda korrastatud erinevatel aegadel mitmete erinevate isikute poolt. Kostja on oma kirjas 29.01.2007.a hagejale märkinud (tl nr 18 pöördel), et ta on nõus hüvitama tasu nende puude osas, mis ta on sealt lõiganud ja ka vastuses hagile (tl nr 33,43) on kostja märkinud, et ta on lõiganud 4 külmakahjustusega ploomipuud ning kostja on seda kohtus (tl 101) kinnitanud. Sellist kostja nõustumust tuleb lugeda kostjapoolseks omaksvõtuks TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi. Tsiviilõiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse isiku nõusolek tema õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja kahju tekitamiseks, välja arvatud kui sellise nõusolekuga rikutakse seadust või see on heade kommete vastane. Isiku nõusolek talle kahju tekitamiseks kui kahju põhjustamise õigusvastasust välistav asjaolu on sätestatud VÕS § 1045 lõike 2 p-s 2. Kuigi kostja oli tema poolt XXX kinnistul 4 ploomipuu lõikamise ajal Hilda Paju testamendi kohaselt XXX kinnistu pärija, ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et kostjal oli hagejaga kokkulepe, mille kohaselt tal oli õigus eelpoolnimetatud puid hagejale kuuluvas viljapuuaias lõigata. Sellise tegevusega rikkus kostja hageja omandit ja hageja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 mõtte kohaselt õigusvastane. Kuna kostjal hagejaga vastav kokkuleppe puudus, siis antud juhul VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamisele ei kuulu. Kohtule esitatud eksperdiarvamusest (tl 73-77) nähtub, et XXX kinnistu viljapuuaiast maha lõigatud ploomipuud olid elujõulised ja saagivõimelised. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 4 ploomipuu lõikamise eest. Tunnistaja A.M. ja K.M. on kinnitanud kohtus, et maja taga võsas asuvad ploomipuud olid vanad. Kostja on kohtus omaksvõtnud ja kinnitanud, et tema võttis maha vanad ploomipuud ja