lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-18341/12

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-18341/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-18341

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

19.juuni 2009 kell 16.00

Tsiviilasja hind

24 482,30 krooni Hageja: EAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

EAS hagi OF vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hageja esindaja: E Erlach (Lindorff Eesti AS ) Kostja: OF(isikukood XXX, elukoht XX) Kostja lepinguline esindaja: M Smirnova (OÜ Dorida ) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud:

1.Danske Bank A/S Eesti filiaal
2.V K (isikukood XXX elukoht XXX)
3.M M (isikukood XXX, elukoht XXX). V. K i ja M. M esindaja advokaat Meelis Masso (AB Arvisto ja Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn 10145, e-post: [email protected])
4.KÜ(registrikood XXX, XXX) seaduslik esindaja M Männik

Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

04.juunil 2009.a.

Kohtuistungil osalesid

E. Erlach, O. F, M. Smirnova, M. Masso ja M.Männik

RESOLUTSIOON

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohaldada tsiviilasjas aegumist ja jätta EAS hagi OF vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja EAS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12.05.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis kostjaga 25.02.1997 määramata tähtajaks elektrienergia müügilepingu, mis jõustus 01.03.1997.a. Lepingu alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale müüdud elektrienergia eest 25.01.2005 ning 10.04.2007 arved nr 22248118, 34323028 kokku summas 24 482,30 krooni. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja viivised. Hageja ja kostja on kokku leppinud viivisemääras 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Hea usu põhimõttest lähtuvalt võtab hageja haginõude viivisearvestuses aluseks viivise määraga 0,06 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Seisuga 07.05.2008 moodustab kostja viivisevõlg hageja ees 0,06 % x 372 päeva x 24 482,30 krooni/100= 5464,45 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 06.06.2008 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. 25.02.1997 lepingu alusel hageja müüs kostjale elektrienergiat 25.02.1997 – 16.09.2000. Eelnimetatud leping oli sõlmitud Tallinnas XXX asuva korteri kohta. 14.09.2000 kostja müüs ASO ja samal päeval kostja esitas hagejale avalduse Kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu lõpetamise kohta, millele lisas korteri ostu-müügilepingu koopia koos arvestite näitudega 14.09.2000 seisuga. Kostja poolt arvest nr 22248118, 07.01.2005 summas 165,10 krooni järeldub, et eelnimetatud arve on koostatud kuutasu tasumise kohta 33 kuu eest, so perioodil alates 01.04.2002 – 31.12.2004 eest. Kuna korter oli võõrandatud kostja poolt 14.09.2000 ja elektrienergiaga varustamise leping oli lõpetatud samal ajal ning arvel on märgitud leping nr 17582057, siis arve nr 22248118 on ekslikult esitatud kostja nimele. Arve nr 34323028, 10.04.2007 summas 24 482,40 krooni on väljastatud elektrienergia tarbimise eest perioodil alates 01.11.2001 – 28.06.2006.a. Seega nimetatud arve samuti ei puuduta kostjat, kuna alates 14.09.2000 oli korteri omanik AS O. Arve alusena on arvel märgitud Kodu 2, Leping nr 17582057. Kostja hagejaga sellist lepingut sõlminud ei ole. 25.02.1997 elektrienergia varustamise lepingu punkti 5 kohaselt tarbija tasub tähtaegselt eelneva kuu elektrienergia tarbimise eest üks kord jooksva kuu jooksul, seejuures arvestite näidud fikseeritakse eelmise kuu viimasel päeval. Lepingu punkti 8 kohaselt juhul, kui tarbija ei ole tasunud võlga 30 päeva jooksul pärast elektri- või viivisarve maksepäeva või kui tarbija ei täida teisi eeskirja nõudeid katkestab elektrimüüja tarbija elektrienergiaga varustamise, mille taastamine toimub pärast lahti- ja külgeühendamise kulude tasumist tarbija poolt. On arusaamatu, miks hageja 10.04.2007 väljastas arve elektrienergia 6,5 aasta jooksul tarbimise eest. Ning juhul, kui tarbija ei ole tasunud 6,5 aasta jooksul tarbitud elektrienergia eest, miks hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi elektrienergia varustamise katkestamise kohta. Kostja väidab, et ajavahemikul 25.02.1997 – 16.09.2000, so kuni lepingu lõpetamiseni tema poolt, oli tasutud elektrienergia eest ja võlgu hagejale ei olnud.

Kostja taotleb juhul, kui kohus leiab, et nõue on esitatud õigele võlgnikule, kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja lõpetas kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu 8 aastat tagasi, mistõttu lepingu lõpetamise kohta dokumendid ei ole säilinud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuna kostja võõrandas lepingu 14.09.2000 ja sellel ajal leping oli lõpetatud, siis aegumistähtaeg on lõppenud 01.07.2005.a. Arvestades, et hageja poolt esitatud arved nr 22248118 ja 34323028 on koostatud ebakorrektselt, so ühiselt 6,5 aasta eest, siis kostja arvab, et hageja nõue 01.11.2001 kuni 15.01.2005 perioodi eest ei kuulu rahuldamisele, kuna nõue on aegunud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

1) Kostja taotlusel kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena Danske Bank A/S Eesti filiaali, kes on 07.10.2002 – 30.07.2004 XXX korteri omanikuks olnud AS Sampo Liising õigusjärglane; V K i (korteri omanik 30.07.2004 – 04.08.2005), M M (alates 04.08.2005 kuni tänaseni) ning KÜ XXX, kellele K ja M tasusid tarbitud elektrienergia eest. Danske Bank A/S Eesti filiaal leiab, et ei ole protsessiga seotud. AS Sampo Liising ei ole olnud korteri otsesed valdajad ega sellega seotud teenuste tarbijad, puudub leping antud korteri osas elektrienergia tarbimiseks ning võlgnevus Eees. Varasemalt ei ole mingitest võlgnevustest teada antud. 2) V K ja M M kinnitasid, et nemad Emidagi ei võlgu ei ole. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt XXX korteriühistu on registrisse kantud alates 09.04.2001. M. Metspalul on säilinud kaks arvet 2005.a. detsembri ja 206.a. jaanuari kohta. Nimetatud arvetel on näha tasumisele kuuluvate summadena nii üldelekter kui ka elekter korteris. Selliselt on tarbitud elektri eest ka tasutud. Alates 20.04.2007 on M. Metspalul AS-ga Ev õrgu- ja elektrileping . V. K iga EAS lepingut ei sõlminud. Kolmandad isikud K ja M leiavad, et hageja lepingu täitmise nõue on aegunud. Aegumise kohaldamiseks tuleb välja selgitada, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole lepingut täitnud ja esitanud igakuuliselt arvesti näite, mille alusel hageja saaks esitada arve; samuti jättis kostja hageja teavitamata korteri võõrandamisest. Kostja võõrandas korteriomandi 14.09.2000 AS-le O ja hagejal on saamata elektrienergia müügi eest alates 01.11.2001 kuni 28.06.2006.a. Järgmise arve esitas hageja 07.01.2005 tasumise tähtpäevaga 25.01.2005.a. Hagi on esitatud 12.05.2008.a. Seega alates 2000.a. oktoobrist oli hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmist, st eelkõige igakuiste elektriarvestite näitude esitamist ja alates 26.01.2005 arve tasumist. Vaidlust ei ole, et kuni 2005.a. ei ole hageja midagi nõudnud, st ei ole andnud kostjale ka täiendavat tähtaega näitude esitamiseks ning järgmise arve on esitanud kostjale alles 07.01.2005.a. Kolmandad isikud on seisukohal, et hageja ei nõudnud kostjalt mõistliku tähtaja jooksul elektriarvesti näitude teatamist ja viimase arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on möödunud rohkem kui kolm aastat. Kolmandatel isikutel on säilinud KÜ XXX poolt väljastatud arved perioodist 30.11.2005 – 20.12.2005 ja 30.12.2005 – 20.01.2006, millest nähtub, et lisaks üldelektrile tasutakse ka elektri eest korteris. 3) KÜ XXX, mis kaasati menetlusse 21.04.2009, märgib, et kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmiti 03.08.2001 tähtajatu elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 148367001-1, mille kohaselt hageja kohustus KÜ-d XXX varustama elektrienergiaga ja ühistu kohustus selle eest tasuma. Hageja väidetel jätkas kostja ka pärast seda elektrienergia tarbimist hagejaga 1997.a. sõlmitud lepingu alusel. Isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks kehtiv leping, oleks hageja nõue aegunud. Enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduses sätestatut. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. KÜ XXX leiab, et käesoleval juhul ei saa nõude sissenõutavaks muutumise aega arvestada viimase arve maksetähtajast, kuivõrd väidetav tasumise kohustus tekkis vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 5 igakuiselt. Samuti ei nähtu lepingust, et kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks on arve esitamine. Arve kui raamatupidamislik dokument iseseisvalt ei tekita kohustusi. Hageja ei ole kostjale igakuiselt arveid esitanud. KÜ XXX leiab, et iga üksik kohustus muutus sissenõutavaks igakuiselt, mistõttu tuleb aegumise kohaldamisel iga kohustuse puhul arvestada aegumist eraldi. Hageja väidetel on kostja olnud tasumisega viivituses alates 01.11.2001.a. kuni 28.06.2006.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 12.05.2008. Kokkulepitud tasu maksmise tähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, mistõttu on enne 01.01.2005 tekkinud nõuded hagi esitamise ajaks aegunud. Kuna arvetel ei ole konkreetselt ära näidatud, milline summa igas kuus sissenõutavaks muutus, siis ei ole kolmandal isikul võimalik välja tuua täpset summat, mille osas nõue ei ole aegunud.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. 18.07.2008 kirjalikus seisukohas hageja märkis, et korteriomandi võõrandamine kostja poolt ei lõpetanud lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu ülesütlemist tõendanud. Kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi hageja ees, jättes igakuiselt esitamata elektriarvesti näidud ning hagejale teatamata korteriomandi võõrandamisest. Kostja ei ole tarbitud elektrienergia eest tasunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohustusi, jättes esitamata elektriarvestite näidud, puudus hagejal objektiivselt teadmine nõude ulatusest. Hageja nõud muutus sissenõutavaks kõige varem 27.06.2006.a., mil Tööstuse tn 43 – 46 korteriomandis vahetati elektriarvesti ja fikseeriti arvesti lõppnäidud. Kostja poolt aegumisele tuginemine on pahauskne ja nõue ei ole aegunud. Samadel põhjendustel vaidles hageja vastu kolmandate isikute aegumise vastuväitele. Viimane arve on kostjale esitatud maksetähtajaga 24.04.2007, hagi on esitatud 07.05.2008. Hageja kinnitas, et tal ei ole antud tsiviilasjaga seoses nõudeid kolmandate isikute V. K i ja M.M vastu. Kolmandate isikute ja KÜ XXX kirjavahetusest tuleneb, et enne korteriühistu moodustamist arveldasid kõik korterid E otse. Pärast ühistu moodustamist hakkasid enamik liikmeid läbi ühistu arveldama. Osa kortereid, kaasaarvatud kõnealune korter nr 46, jätkasid vastavate lepingute alusel E otse arveldamist. Vaidlusaluse lepingu alusel ei ole nimetatud arveid tasunud ei kostja ega korteriühistu XXX, kostja sai lepingu alusel elektrit otse E ja oleks pidanud ka sinna tasuma. Vastupidiste tasumiste tõendamise koormus lasub hagejal.

KOHTUISTUNG

04.06.2009 kohtuistungil menetlusosalised taotlesid lahendada aegumise kohaldamise küsimus vaheotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja ja kolmandad isikud esitasid kohtule vastavad taotlused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
2.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kirjalikke seisukohti ning esitatud tõendeid, leiab, et hagi on aegunud ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja vaidlusalune võlgnevus hageja ees seisneb perioodil 01.04.2002 – 31.12.2004 kuutasudes 33 kuu eest (lk 26), mille kohta hageja esitas kostjale 07.01.2005 arve nr 22248118 summas 165,10 krooni, tasumise tähtajaga 25.01.2005.a; ning perioodil 01.11.2001 – 25.05.2006 tarbitud elektrienergia tasus ja perioodil 01.01.2005 – 28.02.2005 2 kuutasus, mille eest hageja esitas kostjale 10.04.2007 arve nr 34323028 summas 24 317,20 krooni, kokku kahe arve summa 24 482,30 krooni.
3.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg - le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. 01.09.1994.a. jõustunud ja kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja.
4.Hageja leiab 23.09.2008 nõude täpsustuses, et nõue tuleneb elektrienergia tarbimisest ja lepingu kuutasudest perioodil 01.11.2001 kuni 28.06.2006. Kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, mistõttu hageja sai nõude ulatusest teada alles 27.06.2006.a, mil fikseeriti arvesti lõppnäidud. Hageja leiab, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so ajast, mil võlausaldajal oli õigus nõuda selle täitmist. Hageja arvates tekkis tal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist arvesti lõppnäitude teatamisest.
5.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Hagi asjaoludest nähtuvalt tekkis võlgnevus osaliselt kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ajal. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 173 lg 2 pani pooltele kohustuse täita oma kohustused majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning osutada teisele poolele kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei olnud TsK § 174 kohaselt lubatud. Pooltevahelise 25.02.1997 kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu punkti 5 kohaselt tarbija pidi tasuma tähtaegselt eelneva kuu elektrienergia tarbimise eest üks kord jooksva kuu jooksul, seejuures arveti(te) näit (näidud) fikseeritakse eelmise kuu viimasel päeval. Tasumise viisiks oli kostja vastavalt lepingu punktile valinud tasumise maksekorralduste raamatuga, sularahas. Seega tulenevalt lepingust ja TsK § 173 lg - st 1 pidi kostja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks tasuma elektrienergia eest igakuuliselt eelmisel kuul tarbitud elektrienergia eest tagantjärele, fikseerides elektriarvesti näidu eelmise kuu viimasel päeval. 25.02.1997 lepingu punktis 8 on imperatiivselt sätestatud, et kui tarbija ei tasunud võlgnevust 30 päeva jooksul elektri- või viivisarve maksetähtpäeva või ei täida teisi elektrienergia tarbimise eeskirja sätteid, katkestab hageja tarbija elektrienergiaga varustamise, mille taastamine toimub pärast tarbija poolt vastavate täiendavate kulude tasumist. Leping ei näinud ette kostjale elektrienergia eest tasumiseks arve esitamist. Lepingu 7. punkti teisest lausest tulenevalt oli ette nähtud arve esitamine viivise kohta juhul, kui tarbija ei tasu elektriarvet tähtaegselt. Kohus leiab, et 7. punktis nimetatud elektriarve all ei ole mõeldud mitte hageja poolt kostjale esitatavat raamatupidamisdokumenti, vaid konkreetsel ajaperioodil (lepingu kohaselt üks kuu) tarbitud elektrienergia eest tasumisele kuuluvat summat. Sellist tõlgendust kinnitab ka lepingust nähtuv tasumise viis sularahas maksekorralduste raamatuga. Varem kasutusel olnud maksekorralduste raamatusse märkis tarbija ise arvesti näidud ning arvestas tarbitud elektrienergia hulga ja tasumisele kuuluva summa, mida hageja juures kassas tasumisel kontrolliti. Eeltoodust tulenevalt ja eeldusel, et kostja jättis alates 01.11.2001 tarbitud elektrienergia eest tasumata, pidi hagejale

olema hiljemalt tarbimiskuust arvestades ülejärgmise kuu esimesel päeval olema selge, et kostja on rikkunud kohustust tasuda tarbitud elektrienergia eest tähtaegselt igakuuliselt tarbimise kuu viimasel päeval fikseeritud näitude alusel tarbimiskuule järgneva kuu jooksul ning kostjale elektrienergiat müünud hageja õigusi on sellega rikutud. Seega vastavalt TsÜS1994 § 116 sätetele hakkas elektrienergia eest tasumise nõude esitamise osas nõude aegumise tähtaeg kulgema järgmiselt: perioodil 01.11.2001 – 30.11.2001 tarbitud elektrienergia osas 01.01.2002; perioodi 01.12.2001 – 31.12.2001 osas 01.02.2002; perioodi 01.01.2002 – 31.01.2002 osas 01.03.2002; perioodi 01.02.2002 – 28.02.2002 osas 01.04.2002; perioodi 01.02.2002 – 31.03.2002 osas 01.05.2002; perioodi 01.04.2002 – 30.04.2002 osas 01.06.2002.

6.VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 juhul, kui enne 1.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust. TsÜS1994 § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Seega kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on aegumistähtaeg lühem, kui perioodil 01.11.2001 – 30.04.2002 tarbitud elektrienergia tasunõude aegumistähtaja kulgema hakkamisel kehtinud tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt möödus hagi aegumise 3 aastane tähtaeg ning arvel nr 34323028 näidatud väidetav võlgnevus aegus perioodil 01.11.2001 – 30.04.2002 tarbitud elektrienergia osas 01.07.2005
7.Alates perioodil 01.05.2002 tarbitud elektrienergia osas tuleb nõude aegumise algusele VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse sätteid, sest TsK reeglite järgselt algaks nende nõuete aegumistähtaeg kulgema pärast 01.07.2002. Kehtiva, 01.07.2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg - te 1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega., kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 märkinud, et nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu kohus eespool tuvastas, ei olnud pooltevahelises lepingus nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega, va viiviste osas. Nõue muutus sissenõutavaks alates hetkest, mil hagejal oli õigus nõuda kostjalt tarbitud elektrienergia eest tasumist. Igakuuliselt tasumisele kuuluv elektrienergia tasu on korduv kohustus. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt lepingu punktile 5 oli elektrienergia tarbimise arvestamise ajaühikuks üks kuu ning kostjal oli kohustus tasuda elektri eest tarbimise kuule järgneva kuu jooksul tähtaegselt. Pooltevahelises lepingus konkreetset tasumise kuupäeva ei ole ära näidatud, muude andmete

puudumisel kohus asub seisukohale, et tasumise tähtpäev saabus tarbimise kuule järgneva kuu viimasel päeval. Seega alates 01.05.2002 tarbitud elektrienergia eest muutus nõue sissenõutavaks tarbimise kuust arvates ülejärgmise kuu esimesel päeval. Eeltoodust tulenevalt TsÜS § 154 kohaselt perioodil 01.05.2002 – 25.06.2006 tarbitud elektrienergia eest tasunõude aegumise arvestus on järgmine: Perioodil 01.05.2002 – 30.10.2002 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2003 kell 00:00; nõue aegus 31.12.2005 kell 24:00. Perioodil 01.11.2002 – 30.10.2003 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2004 kell 00:00, nõue aegus 31.12.2006 kell 24:00; Peerioodil 01.11.2003 – 30.10.2004 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2005 kell 00:00, nõue aegus 31.12.2007 kell 24:00; Perioodil 01.11.2004 – 30.10.2005 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2006 kell 00:00, aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2008 kell 24:00; Perioodil 01.11.2005 – 25.05.2006 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2007 kell 00:00, aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2009 kell 24:00. Seega 12.05.2008 hagi esitamise ajaks oli aegunud tasunõue perioodil 01.11.2001 – 30.10.2004 tarbitud elektrienergia eest.

8.Hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud aegunud tasunõue 01.11.2004 – 25.05.2006 tarbitud elektrienergia osas ning selles osas aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel. Õige on kolmanda isiku KÜ XXX viide, et hageja ei ole hagiavalduses ega arvetel esile toonud elektrienergia tarbimise ja tasu jaotumist väidetava võlgnevuse tekkimise perioodil ning seetõttu ei ole võimalik summaliselt hinnata, kui suures osas on hageja nõue aegunud.
9.Kohus leiab, et aegunud on ka 07.01.2005 arves nr 22248118 esitatud kuutasude nõuded. Kuutasu maksmist lepingus ette ei nähta. Seega ei ole tegemist kokkulepitud tasuga ning aegumine algab arve esitamise õiguse tekkimise aasta lõppemisest. Perioodi 01.04.2002 kuni 31.05.2002 eest esitatud kahe kuu tasunõuded aegusid TsÜS1994 § 116 ja VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt 01.07.2005.a. 01.06.2002 – 31.12.2004 kuutasud aegusid vastavalt hiljemalt 31.12.2007 kell 24:00. Seega kuutasude osas on 12.05.2008 esitatud hagi täies ulatuses aegunud.
10.Kohus leiab, et hea usu põhimõtte rikkumise tõttu on hageja nõue täies ulatuses aegunud. Kehtiva TsÜS § 138 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sarnaselt sätestas hea usu põhimõtte kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS1994 § 108. Kohustuse lähtuda omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest kehtestab ka VÕS § 6. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal on kohustus tasuda elektrienergia eest igakuuliselt ning tasumisega viivitamisel rohkem kui 30 päeva on ette nähtud elektrivarustamise lõpetamine, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, et hageja esitab tasunõude tagantjärele 6,5 aasta eest korraga. Hageja tuginemine väitele, et enne 25.06.2007 ei olnud hagejal võimalik nõuet esitada, sest kostja rikkus näitude teatamise kohustust ja hageja ei olnud teadlik nõude ulatusest, ei ole asjakohane. Hageja näol on tegemist monopoolse ettevõttega. Kostja on tarbijana selles võlasuhtes nõrgem pool. Hageja ei ole esile toonud, et kostjale oleks saadetud meeldetuletusi ja nõudeid näitude teatamiseks või teateid võlgnevuse kohta. Kostja on tõendanud, et ei ole 2000.aastast korteriomandi omanik, Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht Tööstuse tn 43 – 46 Tallinnas 21.08.1996 – 13.09.2000. Seega on väidetav võlgnevus tekkinud rohkem kui aasta pärast kostja lahkumist sellest korterist. Pahatahtlik on hageja väide, et kostja ei ole suutnud tõendada, et esitas hagejale rohke kui 8 aastat tagasi korteriomandi võõrandamise ja elektrienergiaga varustamise lepingu lõpetamise teate. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja rikkus lepingutingimusi ja ei teatanud korteriomandi võõrandamisest, ei saanud see kaasa tuua tarbitud elektrienergia võlgnevuse tekkimist, sest hageja väidetel on tarbimine toimunud pärast kostja lahkumist. Seejuures on iseloomulik, et

kostja lahkus 2000.a. septembrist, hagejale ei ole arvetest nähtuvalt näite teatatud 2001.a. novembrist. Samuti ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kuutasude tasumise nõude esitamine tagantjärele korraga 33 kuu eest. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, et kuutasu suurus ei sõltu tarbitud elektrienergia hulgast. Seetõttu ei saanud kuutasude tasumise nõude esitamisel olla takistuseks elektrinäitude teatamata jätmine, mis hageja sõnul takistas tarbitud elektrienergia eest tasu nõudmist. Siinkohal kohus märgib lisaks, et Eveebileht (http://www.energia.ee/index.php?id=1620) ei kajasta, et kuni 30.04.2007 kehtinud hinnapakettides oleks olnud ette nähtud kuutasu. Kohus leiab, et nii kuutasude kui tarbitud elektrienergia tasude osas ei muuda aegunud nõuet taas sissenõutavaks see, kui aegunud nõude kohta koostatakse ja esitatakse võlgnikule (uus) arve. Kuna hageja põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 kohaselt aegunud ka viivise nõue.

11.Kohus märgib lisaks, et hageja nõuded on vastuolulised. Kuutasude arve nr 22248118 kohaselt kuulus eelmise perioodi lõpul tasumisele 4 560,90 krooni ja vastav summa ka laekus perioodi jooksul. Arve on esitatud 07.01.2005 kokku 33 kuutasu kohta, kohtule esitatud kuutasude arvestusest (tl 26) nähtuvalt perioodi 01.04.2002 – 31.12.2004 eest. Hageja esindaja ei osanud üheselt mõistetavalt selgitada, millist ajahetke mõeldakse arvetel märgitud „eelneva perioodi lõpp“ all. Eveebilehel arve selgituse (http://www.energia.ee/index.php?id=495) kohaselt näidatakse märke „kuulus tasumisele eelmise perioodi lõpul“ all eelmisel arvel tasumisele kuulunud summat. Tarbitud elektrienergia eest esitatud arvel nr 34323028 kajastatud võlgnevuse tekkimine jääb arusaamatuks. 07.01.2005 esitatud arvel võlgnevust ei nähtu. 10.04.2007 arvelt aga selgub, et kostjal on hageja ees tasumata võlgnevus juba alates 01.11.2001.a. Jääb arusaamatuks, miks vahepeal esitatud arve võlgnevuse olemasolu ei kajastanud. Nagu kohus eespool märkis, ei olnud elektrienergia eest tasumine lepingus kohaselt seotud arve esitamisega. Väidetava võlgnevuse tekkimise viie - aastase jooksul elektrienergia tarbimine ca 27 000 kWh ulatuses ja selle eest tasumata jätmine ei saanud kohtu hinnangul tegelikkuses jääda hagejale märkamata. Lepingus on pooled kokku leppinud, et hageja katkestab tarbija elektrienergiaga varustamise juba tasumisega 30 päevase viivituse järel. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud, kuigi väidetavalt on kostja jätnud elektrienergia eest tasumata üle viie aasta.
12.Kostja ja kolmandad isikud M ja K on tõendanud, et alates 14.09.2000 kostja XXXkorteriomandi omanik ei ole ja reaalselt selles tarbimiskohas elektrienergiat ei ole tarbinud. Hageja nõuab kostjalt just selles tarbimiskohas tarbitud elektrienergia eest tasumist. Hageja väidab, et kostja rikkus lepingut, sest kostja ei teatanud korteriomandi võõrandamisest. Lepingu punkti 11 kohaselt on vastutab kostja sellis lepingurikkumisega hagejale tekitatud kahju eest ning lisaks on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 500 krooni. Hageja ei ole kostjalt kahju hüvitamist ega leppetrahvi nõudnud, vaid on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Kolmandad isikud Kaiman ja Metspalu, kes on pärast kostjat olnud korteriomandi omanikud, otsesed valdajad ja XXXkorteris elektrienergia tegelikud tarbijad, kinnitavad, et nemad on tarbitud elektrienergia eest täies ulatuses tasunud. Samuti hageja kinnitas, et temal kolmandate isikute vastu nõudeid ei ole. Seega nõuab hageja kostjalt tasu elektrienergia eest, mida kostja reaalselt kasutanud ei ole ning mille eest hagejale on tõenäoliselt tegelikult tasutud kolmandate isikute poolt. Kostja väitel ei ole tema sõlminud hagejaga arvelt nähtuvat Kodu 2 lepingut. Kostjaga on sõlmitud kodutarbija elektrienergiaga varustamise leping, lepingust ei nähtu paketivahetust.
13.Eeltoodu alusel kohus kohaldab hageja nõude suhtes aegumist ja teeb asjas lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
14.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja