Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12.05.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis kostjaga 25.02.1997 määramata tähtajaks elektrienergia müügilepingu, mis jõustus 01.03.1997.a. Lepingu alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale müüdud elektrienergia eest 25.01.2005 ning 10.04.2007 arved nr 22248118, 34323028 kokku summas 24 482,30 krooni. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja viivised. Hageja ja kostja on kokku leppinud viivisemääras 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Hea usu põhimõttest lähtuvalt võtab hageja haginõude viivisearvestuses aluseks viivise määraga 0,06 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Seisuga 07.05.2008 moodustab kostja viivisevõlg hageja ees 0,06 % x 372 päeva x 24 482,30 krooni/100= 5464,45 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 06.06.2008 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. 25.02.1997 lepingu alusel hageja müüs kostjale elektrienergiat 25.02.1997 – 16.09.2000. Eelnimetatud leping oli sõlmitud Tallinnas XXX asuva korteri kohta. 14.09.2000 kostja müüs ASO ja samal päeval kostja esitas hagejale avalduse Kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu lõpetamise kohta, millele lisas korteri ostu-müügilepingu koopia koos arvestite näitudega 14.09.2000 seisuga. Kostja poolt arvest nr 22248118, 07.01.2005 summas 165,10 krooni järeldub, et eelnimetatud arve on koostatud kuutasu tasumise kohta 33 kuu eest, so perioodil alates 01.04.2002 – 31.12.2004 eest. Kuna korter oli võõrandatud kostja poolt 14.09.2000 ja elektrienergiaga varustamise leping oli lõpetatud samal ajal ning arvel on märgitud leping nr 17582057, siis arve nr 22248118 on ekslikult esitatud kostja nimele. Arve nr 34323028, 10.04.2007 summas 24 482,40 krooni on väljastatud elektrienergia tarbimise eest perioodil alates 01.11.2001 – 28.06.2006.a. Seega nimetatud arve samuti ei puuduta kostjat, kuna alates 14.09.2000 oli korteri omanik AS O. Arve alusena on arvel märgitud Kodu 2, Leping nr 17582057. Kostja hagejaga sellist lepingut sõlminud ei ole. 25.02.1997 elektrienergia varustamise lepingu punkti 5 kohaselt tarbija tasub tähtaegselt eelneva kuu elektrienergia tarbimise eest üks kord jooksva kuu jooksul, seejuures arvestite näidud fikseeritakse eelmise kuu viimasel päeval. Lepingu punkti 8 kohaselt juhul, kui tarbija ei ole tasunud võlga 30 päeva jooksul pärast elektri- või viivisarve maksepäeva või kui tarbija ei täida teisi eeskirja nõudeid katkestab elektrimüüja tarbija elektrienergiaga varustamise, mille taastamine toimub pärast lahti- ja külgeühendamise kulude tasumist tarbija poolt. On arusaamatu, miks hageja 10.04.2007 väljastas arve elektrienergia 6,5 aasta jooksul tarbimise eest. Ning juhul, kui tarbija ei ole tasunud 6,5 aasta jooksul tarbitud elektrienergia eest, miks hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi elektrienergia varustamise katkestamise kohta. Kostja väidab, et ajavahemikul 25.02.1997 – 16.09.2000, so kuni lepingu lõpetamiseni tema poolt, oli tasutud elektrienergia eest ja võlgu hagejale ei olnud.

Kostja taotleb juhul, kui kohus leiab, et nõue on esitatud õigele võlgnikule, kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja lõpetas kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu 8 aastat tagasi, mistõttu lepingu lõpetamise kohta dokumendid ei ole säilinud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuna kostja võõrandas lepingu 14.09.2000 ja sellel ajal leping oli lõpetatud, siis aegumistähtaeg on lõppenud 01.07.2005.a. Arvestades, et hageja poolt esitatud arved nr 22248118 ja 34323028 on koostatud ebakorrektselt, so ühiselt 6,5 aasta eest, siis kostja arvab, et hageja nõue 01.11.2001 kuni 15.01.2005 perioodi eest ei kuulu rahuldamisele, kuna nõue on aegunud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

1) Kostja taotlusel kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena Danske Bank A/S Eesti filiaali, kes on 07.10.2002 – 30.07.2004 XXX korteri omanikuks olnud AS Sampo Liising õigusjärglane; V K i (korteri omanik 30.07.2004 – 04.08.2005), M M (alates 04.08.2005 kuni tänaseni) ning KÜ XXX, kellele K ja M tasusid tarbitud elektrienergia eest. Danske Bank A/S Eesti filiaal leiab, et ei ole protsessiga seotud. AS Sampo Liising ei ole olnud korteri otsesed valdajad ega sellega seotud teenuste tarbijad, puudub leping antud korteri osas elektrienergia tarbimiseks ning võlgnevus Eees. Varasemalt ei ole mingitest võlgnevustest teada antud. 2) V K ja M M kinnitasid, et nemad Emidagi ei võlgu ei ole. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt XXX korteriühistu on registrisse kantud alates 09.04.2001. M. Metspalul on säilinud kaks arvet 2005.a. detsembri ja 206.a. jaanuari kohta. Nimetatud arvetel on näha tasumisele kuuluvate summadena nii üldelekter kui ka elekter korteris. Selliselt on tarbitud elektri eest ka tasutud. Alates 20.04.2007 on M. Metspalul AS-ga Ev õrgu- ja elektrileping . V. K iga EAS lepingut ei sõlminud. Kolmandad isikud K ja M leiavad, et hageja lepingu täitmise nõue on aegunud. Aegumise kohaldamiseks tuleb välja selgitada, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole lepingut täitnud ja esitanud igakuuliselt arvesti näite, mille alusel hageja saaks esitada arve; samuti jättis kostja hageja teavitamata korteri võõrandamisest. Kostja võõrandas korteriomandi 14.09.2000 AS-le O ja hagejal on saamata elektrienergia müügi eest alates 01.11.2001 kuni 28.06.2006.a. Järgmise arve esitas hageja 07.01.2005 tasumise tähtpäevaga 25.01.2005.a. Hagi on esitatud 12.05.2008.a. Seega alates 2000.a. oktoobrist oli hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmist, st eelkõige igakuiste elektriarvestite näitude esitamist ja alates 26.01.2005 arve tasumist. Vaidlust ei ole, et kuni 2005.a. ei ole hageja midagi nõudnud, st ei ole andnud kostjale ka täiendavat tähtaega näitude esitamiseks ning järgmise arve on esitanud kostjale alles 07.01.2005.a. Kolmandad isikud on seisukohal, et hageja ei nõudnud kostjalt mõistliku tähtaja jooksul elektriarvesti näitude teatamist ja viimase arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on möödunud rohkem kui kolm aastat. Kolmandatel isikutel on säilinud KÜ XXX poolt väljastatud arved perioodist 30.11.2005 – 20.12.2005 ja 30.12.2005 – 20.01.2006, millest nähtub, et lisaks üldelektrile tasutakse ka elektri eest korteris. 3) KÜ XXX, mis kaasati menetlusse 21.04.2009, märgib, et kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmiti 03.08.2001 tähtajatu elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 148367001-1, mille kohaselt hageja kohustus KÜ-d XXX varustama elektrienergiaga ja ühistu kohustus selle eest tasuma. Hageja väidetel jätkas kostja ka pärast seda elektrienergia tarbimist hagejaga 1997.a. sõlmitud lepingu alusel. Isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks kehtiv leping, oleks hageja nõue aegunud. Enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduses sätestatut. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. KÜ XXX leiab, et käesoleval juhul ei saa nõude sissenõutavaks muutumise aega arvestada viimase arve maksetähtajast, kuivõrd väidetav tasumise kohustus tekkis vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 5 igakuiselt. Samuti ei nähtu lepingust, et kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks on arve esitamine. Arve kui raamatupidamislik dokument iseseisvalt ei tekita kohustusi. Hageja ei ole kostjale igakuiselt arveid esitanud. KÜ XXX leiab, et iga üksik kohustus muutus sissenõutavaks igakuiselt, mistõttu tuleb aegumise kohaldamisel iga kohustuse puhul arvestada aegumist eraldi. Hageja väidetel on kostja olnud tasumisega viivituses alates 01.11.2001.a. kuni 28.06.2006.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 12.05.2008. Kokkulepitud tasu maksmise tähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, mistõttu on enne 01.01.2005 tekkinud nõuded hagi esitamise ajaks aegunud. Kuna arvetel ei ole konkreetselt ära näidatud, milline summa igas kuus sissenõutavaks muutus, siis ei ole kolmandal isikul võimalik välja tuua täpset summat, mille osas nõue ei ole aegunud.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. 18.07.2008 kirjalikus seisukohas hageja märkis, et korteriomandi võõrandamine kostja poolt ei lõpetanud lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingu ülesütlemist tõendanud. Kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi hageja ees, jättes igakuiselt esitamata elektriarvesti näidud ning hagejale teatamata korteriomandi võõrandamisest. Kostja ei ole tarbitud elektrienergia eest tasunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohustusi, jättes esitamata elektriarvestite näidud, puudus hagejal objektiivselt teadmine nõude ulatusest. Hageja nõud muutus sissenõutavaks kõige varem 27.06.2006.a., mil Tööstuse tn 43 – 46 korteriomandis vahetati elektriarvesti ja fikseeriti arvesti lõppnäidud. Kostja poolt aegumisele tuginemine on pahauskne ja nõue ei ole aegunud. Samadel põhjendustel vaidles hageja vastu kolmandate isikute aegumise vastuväitele. Viimane arve on kostjale esitatud maksetähtajaga 24.04.2007, hagi on esitatud 07.05.2008. Hageja kinnitas, et tal ei ole antud tsiviilasjaga seoses nõudeid kolmandate isikute V. K i ja M.M vastu. Kolmandate isikute ja KÜ XXX kirjavahetusest tuleneb, et enne korteriühistu moodustamist arveldasid kõik korterid E otse. Pärast ühistu moodustamist hakkasid enamik liikmeid läbi ühistu arveldama. Osa kortereid, kaasaarvatud kõnealune korter nr 46, jätkasid vastavate lepingute alusel E otse arveldamist. Vaidlusaluse lepingu alusel ei ole nimetatud arveid tasunud ei kostja ega korteriühistu XXX, kostja sai lepingu alusel elektrit otse E ja oleks pidanud ka sinna tasuma. Vastupidiste tasumiste tõendamise koormus lasub hagejal.

KOHTUISTUNG

04.06.2009 kohtuistungil menetlusosalised taotlesid lahendada aegumise kohaldamise küsimus vaheotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

olema hiljemalt tarbimiskuust arvestades ülejärgmise kuu esimesel päeval olema selge, et kostja on rikkunud kohustust tasuda tarbitud elektrienergia eest tähtaegselt igakuuliselt tarbimise kuu viimasel päeval fikseeritud näitude alusel tarbimiskuule järgneva kuu jooksul ning kostjale elektrienergiat müünud hageja õigusi on sellega rikutud. Seega vastavalt TsÜS1994 § 116 sätetele hakkas elektrienergia eest tasumise nõude esitamise osas nõude aegumise tähtaeg kulgema järgmiselt: perioodil 01.11.2001 – 30.11.2001 tarbitud elektrienergia osas 01.01.2002; perioodi 01.12.2001 – 31.12.2001 osas 01.02.2002; perioodi 01.01.2002 – 31.01.2002 osas 01.03.2002; perioodi 01.02.2002 – 28.02.2002 osas 01.04.2002; perioodi 01.02.2002 – 31.03.2002 osas 01.05.2002; perioodi 01.04.2002 – 30.04.2002 osas 01.06.2002.

puudumisel kohus asub seisukohale, et tasumise tähtpäev saabus tarbimise kuule järgneva kuu viimasel päeval. Seega alates 01.05.2002 tarbitud elektrienergia eest muutus nõue sissenõutavaks tarbimise kuust arvates ülejärgmise kuu esimesel päeval. Eeltoodust tulenevalt TsÜS § 154 kohaselt perioodil 01.05.2002 – 25.06.2006 tarbitud elektrienergia eest tasunõude aegumise arvestus on järgmine: Perioodil 01.05.2002 – 30.10.2002 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2003 kell 00:00; nõue aegus 31.12.2005 kell 24:00. Perioodil 01.11.2002 – 30.10.2003 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2004 kell 00:00, nõue aegus 31.12.2006 kell 24:00; Peerioodil 01.11.2003 – 30.10.2004 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2005 kell 00:00, nõue aegus 31.12.2007 kell 24:00; Perioodil 01.11.2004 – 30.10.2005 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2006 kell 00:00, aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2008 kell 24:00; Perioodil 01.11.2005 – 25.05.2006 tarbitud elektri eest tasunõude aegumine algas 01.01.2007 kell 00:00, aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2009 kell 24:00. Seega 12.05.2008 hagi esitamise ajaks oli aegunud tasunõue perioodil 01.11.2001 – 30.10.2004 tarbitud elektrienergia eest.

kostja lahkus 2000.a. septembrist, hagejale ei ole arvetest nähtuvalt näite teatatud 2001.a. novembrist. Samuti ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kuutasude tasumise nõude esitamine tagantjärele korraga 33 kuu eest. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, et kuutasu suurus ei sõltu tarbitud elektrienergia hulgast. Seetõttu ei saanud kuutasude tasumise nõude esitamisel olla takistuseks elektrinäitude teatamata jätmine, mis hageja sõnul takistas tarbitud elektrienergia eest tasu nõudmist. Siinkohal kohus märgib lisaks, et Eveebileht (http://www.energia.ee/index.php?id=1620) ei kajasta, et kuni 30.04.2007 kehtinud hinnapakettides oleks olnud ette nähtud kuutasu. Kohus leiab, et nii kuutasude kui tarbitud elektrienergia tasude osas ei muuda aegunud nõuet taas sissenõutavaks see, kui aegunud nõude kohta koostatakse ja esitatakse võlgnikule (uus) arve. Kuna hageja põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 kohaselt aegunud ka viivise nõue.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.