Siemens Financial Services AB Eesti filiaali (likvideerimisel) hagi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vastu võla 69 114,99 krooni ja viivise 3 835 krooni saamiseks 62 991,69 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.detsembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Siemens Financial Services AB Eesti filiaali (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Siemens Financial Services AB Eesti filiaal (likvideerimisel, registrikood 11212308, asukoht Pärnu mnt 139C, 11317 Tallinn), esindaja Eva Laks Kostja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (registrikood 70004382, asukoht Müürivahe 12, 10146 Tallinn), esindaja adv Arvo Junti
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.detsembri 2008 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi võla 62 991,69 krooni ja viivise 2916,40 krooni saamiseks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hagi rahuldatud osas jääb kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Siemens Financial Services AB Eesti filiaal (likvideerimisel) esitas 08.09.2008) hagi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vastu võla 69 114,99 krooni ja viivise 3835 krooni saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ning OÜ 7 Kohvipoissi müüjana 14.02.2007 kasutusrendilepingu nr 680165, mille lisaks on lepingu üldtingimused SFS EE 2006:1 KAS. Lepingu alusel liisis hageja kostjale kohviautomaadi koos lisaseadmetega tähtajaga 60 kuud. Kostja oli kohustatud tasuma igakuised liisingumakseid. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu 22.04.2008 üles. Hageja esitas kostjale arved nr 1000579725, 1000610458, 1000643020, 1000676898, 20039298, kokku summas 69 114,99 krooni. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi: jättis tasumata liisitud kohviautomaadi eest perioodilised maksed ning kohviautomaadi jääkväärtuse, kokku 64 114,99 krooni. Lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tasuma lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud maksekohustused, seega kokku 64 114,99 krooni. Hageja on vastavalt lepingule arvestanud võlgnevuselt viivist 0,15 % päevas, kokku 3835 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja kasutas reaalselt kohviautomaati alates 12.02.2007 kuni 24.05.2007, tasudes selle eest lepingus kokkulepitud makseid. 24.05.2007 edastas kostja hagejale teavituse lepingu lõpetamise kohta alates 31.05.2007 ning kohviautomaadi ja lisaseadmete tagastamise soovi. 28.05.2007 edastas kostja ka OÜ-le 7 Kohvipoissi teavituse lepingu lõpetamise kohta alates 31.05.2007. 23.11.2007 edastas kostja hagejale uue teavituse lepingu lõpetamise kohta, kuna hageja ei olnud probleemi lahendamisega tegelenud. Siis sai kostja teada, et hageja tegevus on lõpetatud, millest kostjat ei olnud teavitatud. 22.04.2008 edastas hageja kostjale lõpuks teate lepingu lõpetamise kohta. Ekslikult väljendas hageja seisukohta, et kostjal on rahalised kohustused tema ees. 11.06.2008 edastas kostja esindaja veelkord teate hageja likvideerijale, kinnitades, et kostja on nõus lepingu lõppemisega. Kostja on seisukohal, et leping on lõppenud kostjapoolse õiguspärase ülesütlemisega. Kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi. Pooled on kokku leppinud lepingu üldtingimuste p 12.5, et nad ei kohalda lepingu lõppemise tagajärgedele võlaõigusseaduse (VÕS) § 367. Seega puudub esitatud nõudel alus. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 6123,30 krooni ja viivise 918,60 krooni. Kohus jättis hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
4.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 14.02.2007 sõlmisid pooled ja Osaühing 7 Kohvipoissi kasutusrendilepingu nr KAS 001118 kostjale kohviautomaadi liisimiseks. Lepingu osaks on kasutusrendilepingu üldtingimused. Poolte vahel on seega sõlmitud liisinguleping.
5.Kostja leiab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, kuna ta on lepingu üles öelnud 24.05.2007 teatisega (t lk 37). Lepingu üldtingimuste p 12.1 kohaselt lõpeb leping lepingu tähtaja lõppemise päeval. Kuna lepinguga ei ole reguleeritud liisinguvõtja lepingu ülesütlemise aluseid, tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust. Kohus leidis, et kostjapoolne lepingu
ülesütlemine ei ole kehtiv. VÕS § 195 lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on eitanud kostja 24.05.2007 kasutusrendilepingu lõpetamise teatise kättesaamist. Kostjal tuli tõendada, et hageja on nimetatud avalduse kätte saanud. Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on ülesütlemise teatise kätte saanud, ei ole ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
6.Maakohus leidis, et ka ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kuna tegemist oli tähtajalise lepinguga (60 kuud), võis kostja lepingu erakorraliselt üles öelda. Kohus ei ole hagejapoolset lepingu rikkumist tuvastanud. Asjaolu, et hageja suhtes alustati likvideerimismenetlust, ei oma asja lahendamisel tähtsust ning kostjat sellest teavitamata jätmist ei saa lugeda hagejapoolseks lepingurikkumiseks. Kohtu hinnangul puudus kostjal lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus. Kostja on esitanud kohtule elektronkirjavahetuse OÜ-ga 7 Kohvipoissi (t lk 36) ning põhjendanud ülesütlemise alust sellega, et müüja oli ülesütlemisega nõus. Asjaolu, et müüja oli erakorralise ülesütlemisega nõus, ei anna alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus ei välista, et lepingut on võimalik lõpetada kokkuleppel, kuid siis oleks pidanud lepingu lõpetamiseks andma nõusoleku ka hageja liisinguandjana. Sellest tulenevalt ei saanud leping lõppeda kostjapoolse lepingu ülesütlemisega.
7.Puudub vaidlus, et kostja sai hageja 22.04.2008 lepingu lõpetamise teatise kätte. Lepingu üldtingimuste p 12.2 kohaselt on hagejal õigus koheselt ja ühepoolselt leping üles öelda, esitades või saates kostjale vastava teate kui: a) kostja hilineb makse sooritamisega hagejale rohkem kui 14 päeva, rikub lepingu või muu poolte vahelise kokkuleppe tingimusi või lubab lepingut või muud kokkulepet rikkuda või b) kohtule esitatakse kostja kohta pankrotiavaldus või c) pädevale organile esitatakse ettepanek kostja lõpetamiseks. Kostja on jätnud lepingujärgsed maksed hagejale alates 01.01.2008 maksmata. Kuna kostjapoolne lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, oli kostjal kohustus tasuda hagejale liisingumakseid. Seega on hagejapoolse lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hagejapoolne lepingu ülesütlemine on kehtiv.
8.Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled pole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale: a) kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees; b) kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (sh uuesti liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. Lepingu üldtingimuste p 12.5 kohaselt ei kohalda pooled lepingu lõppemise tagajärgedena VÕS § 367. Lepingu üldtingimuste p 12.6 sätestab, et kui leping lõpeb p-des 12.1, 12.2 näidatud või muul alusel, tagastab kostja viivitamatult rendieseme hagejale lepingus näidatud seisukorras. Puudub vaidlus, et lepingu üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena. Siinjuures märgib kohus, et tüüptingimuste kasutaja ei saa ise tugineda tüüptingimuse tühisusele VÕS § 42 alusel. Tüüptingimuste tühisust saab kohus kontrollida omal algatusel. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest
põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kohus leidis, et lepingu üldtingimuse p 12.5 on tühine tulenevalt VÕS § 42 lg-st 2. Kuna tegemist on liisingulepinguga, siis lepingu lõppemisel ei saa kalduda kõrvale VÕS §-s 367 sätestatud ülesütlemise tagajärgedest. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus liisinguvõtja peab tasuma kõik lepingujärgsed liisingumaksed ning samuti jätma liisingueseme liisinguandja omandisse. Selline tingimus on ebamõistlikult liisinguvõtjat kahjustav ning vastuolus liisingulepingu olemusega. Samas, kui tõlgendada tüüptingimusi kogumis, siis VÕS § 367 sisu on osaliselt sätestatud lepingu üldtingimuste p-s 12.4. Kohus leidis, et lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel ei saa hageja kostjalt nõuda lepingu alusel kõikide liisingumaksete tasumist. Lepingu üldtingimuste p 12.4 järgi on liisinguvõtja kohustusteks eelkõige tasuda maksmata liisingumaksed kuni lepingu lõppemiseni. Leping lõppes 22.04.2008 ning seega on hagejal õigus nõuda makseid kuni nimetatud ajani. Kuna asi jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist hageja omandisse, siis tuleb sellega ka arvestada. Kohviautomaadi jääkväärtuseks on arvestatud lõpparve kohaselt 62 554,19 krooni (t lk 10). Seega ei ole hagejal õigust nimetatud summat kostjalt välja nõuda ja hageja nõue on põhjendatud arvete nr 1000579725 – 1640,20 krooni, nr 1000610458 – 1640,20 krooni, nr 1000643020 – 1640,20 krooni ning nr 1000676898 (kuni 22.04.2008) – 1202,70 krooni, kokku 6123,30 osas.
9.Kuna kostja on olnud nimetatud summade tasumisel viivituses, siis lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0.15 % võlgnetavast summast iga maksega hilinenud päeva eest. Kuna viimase arve osas kuulub väljamõistmisele liisingumakse osaliselt, on viivisenõue põhjendatud suuruses 918,60 krooni (349+275+201+93,60). Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt täiendavalt välja võlg 62 991,69 krooni ja viivis 2916,40 krooni.
11.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid, mille tõttu ei ole kohtuotsus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 sätestatuga. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostjalt lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel nõuda kõikide liisingumaksete tasumist, vaid maksmata liisingumakseid kuni lepingu lõppemiseni 22.04.2008. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid liisingulepingu VÕS § 361 tähenduses. Järelikult kohalduvad liisingulepingu lõpetamisele VÕS §-s 367 sätestatud tagajärjed, millele viitab ka maakohus oma otsuses. Siinjuures tuleb arvestada ka lepingu üldtingimuste p-ga 12.4. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu üleütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, millega need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale: a) kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees; b) kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (sh uuesti liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. Lepingu üldtingimuste p 12.6 sätestab, et kui leping lõpeb p-des 12.1, 12.2 näidatud või muul alusel, tagastab kostja viivitamatult rendieseme hagejale lepingus näidatud seisukorras. Kui hageja nõuab, siis annab kostja rendieseme peale lepingu lõppemist üle hageja esindajale. Antud juhul oli tegemist kolmepoolse lepinguga, kus osalesid hageja
liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ja liisingueseme müüja. Leping on suunatud kokkulepitud perioodiks liisingueseme omandamise finantseerimisele. Liisingusuhetes tegutseb liisinguandja finantseerijana, kes soetab liisinguvõtja poolt väljavalitud vara ning liisinguvõtjal on võimalik osamaksetega vastav ese välja osta, mis oli poolte eesmärgiks. Maakohus ei ole arvestanud liisingulepingu olemust ning on alusetult leidnud, et kostja liisinguvõtjana ei ole kohustatud tasuma liisingueseme nn jääkväärtust, mis on tegelik liisingueseme ostmisega seotud kulu. Kohus jättis arvestamata lepingu üldtingimuste p 12.4, mille kohaselt peab kostja tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasaarvatud) tekkinud maksekohustused ning muu lepingu lõpetamisega seotud varalise kahju ja vajalikud kulud. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et liisinguese asub tänaseni kostja valduses. Hageja rõhutab veelkord VÕS § 367 lg-s 1 sätestatut ning märgib, et kostja poolt hagejale tasutud liisingumaksed alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2008 (10 kuu jooksul) ei kata liisingueseme finantseerimise kulusid. Leping sõlmiti 60 kuuks. Seega on kostja kohustatud tasuma liisingueseme eest ka kõik muud vajalikud kulud, sh liisingueseme jääkväärtuse ja igakuised osamaksed. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja liisingumaksete võla 6123,30 krooni ning sellelt arvestatud viivise 918,60 krooni.
14.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 14.02.2007 sõlmisid hageja liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ning OÜ 7 Kohvipoissi müüjana kasutusrendilepingu nr 680165 tähtajaga 60 kuud ja lepingu lisaks on lepingu üldtingimused SFS EE 2006:1 KAS. Liisinguesemeks oli kohviautomaat koos lisaseadmetega. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et hageja ütles liisingulepingu 22.04.2008 kehtivalt üles põhjusel, et kostja jättis tasumata igakuised liisingumaksed. Vaidlus on selle üle, kas ja millised kulud ja kahju peab kostja liisingulepingu lõppemisel hagejale hüvitama.
15.Maakohus tuvastas lepingu üldtingimuste p 12.5, milles pooled leppisid kokku, et ei kohalda lepingu lõppemise tagajärgedele VÕS § 367, tühisuse VÕS § 42 lg 2 alusel. Pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada nii VÕS 367 kui ka lepingu üldtingimuste p 12.4 sätteid, mis on suures osas kattuvad.
16.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on kohustatud tasuma hagejale üksnes liisingumaksed kuni 22.04.2008, s.o kuni liisingulepingu ülesütlemisega lõppemiseni. Selline seisukoht on vastuolus nii lepingu üldtingimuste p-ga 12.4 kui ka VÕS liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivate sätetega, mille kohaselt tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ka kõik kulud, mis on kantud seoses liisinguesemega.
17.Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale: a) kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees; b) kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (s.h uuesti
liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud.
18.VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja VÕS § 367 lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega – VÕS § 367 lg 2). Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Liisingueseme liisinguandjale tagastamise kohustus on sätestatud üldtingimuste p-s 12.6.
19.Kuna kohus tõlgendas ebaõigesti VÕS § 367 ja lepingu üldtingimuste p 12.4, ei ole ta vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. VÕS § 367 lg 3 kohaldamiseks peab kohus tegema eelkõige kindlaks kohvimasina väärtuse hagejale tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud ning kohus ei ole nende puudumisele ka hageja tähelepanu juhtinud. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtule esitamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
20.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
G. Kivinurm
K. Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.