Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 18.03.2009 esitas Eesti Keskerakond (edaspidi hageja) maakohtule hagi JJ(edaspidi kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja hagejale õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 10.03.2009 veebileheküljel XXX artikli pealkirjaga „Keskerakond võiks teha filmi hoopis korruptsioonist Tallinnas“. Nimetatud artiklis avaldas kostja muuhulgas, et „linnavalitsuse otsus eraldada Keskerakonna juhatuse liikmele PV linnaeelarvest 400 000 krooni propagandafilmi tegemiseks tähendab seda, et linnavõim on asunud tegema valimiskampaaniat maksumaksja raha eest“ ning et „nagu näitavad viimasel ajal esitatud süüdistused, on suur hulk Keskerakonna raha saadud ebaseaduslikul teel.“ Lisaks andis kostja 10.03.2009 Kanal 2 uudistesaatele „Reporter“ intervjuu, milles avaldas, et: „Tegemist on ilmselge propagandafilmiga. Võib öelda, et sisuliselt Keskerakond rahastab eelarvest oma valimiskampaaniat, mis on kahtlemata väga kahetsusväärne. Et oleks loogiline, et Keskerakond rahastaks seda filmi enda eelarvest. Nagu me teame, on kuuldavasti või väidetavalt suur osa Keskerakonna rahast saadud ka Tallinnas kuritegelikult moel. Võib-olla oleks kõige huvitavam, kui PVja koos ES teeksid filmi näiteks korruptsioonist Tallinna linnas“. Kostja poolt antud intervjuus ja avaldatud artiklis esitatud väited hageja raha ebaseadusliku päritolu ja maksumaksja raha valimiskampaaniaks kasutamise kohta ei vasta tõele. Kostja poolt on artiklis avaldatud kaks tõele mittevastavat faktiväidet, mille kohaselt: 1) hageja eraldas linnaeelarvest PV 400 000 krooni propagandafilmi tegemiseks ja asus sellega maksumaksja raha eest valimiskampaaniat läbi viima; 2) suur hulk kostja raha on saadud ebaseaduslikul teel. Uudistesaates antud intervjuus avaldas kostja kaks tõele mittevastavat faktiväidet, mille kohaselt: 3) hageja rahastab linna eelarvest oma valimiskampaaniat; 4) suur osa hageja rahast saadud ka Tallinnas kuritegelikult moel. Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele. Hageja rõhutab, et faktiväite tõesus või väärsus ei olene sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel ning ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus lasub avaldajal, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Samuti ei muuda väidete ees olevad sõnad „võib öelda“ ja „väidetavalt“ faktiväidet väärtushinnanguks. Samuti ei ole ühegi kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite puhul võimalik aru saada, et tegemist on kellegi teise seisukohtade tsiteerimisega. Kostja on kohustatud ebaõiged andmed ümber lükkama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1, 2, 4 tulenevalt ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks hageja õiguste rikkumise eelse olukorra. Samuti on kostja tuginedes VÕS § 1055 lg 1 kohustatud hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamise lõpetama. Kostja poolt avaldatud ja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldav artikkel on endiselt avalikult kättesaadav ning hageja palub kohustada kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldava artikli kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama. Hageja taotleb kohtuotsuses täitmise viisi kindlaksmääramist, millistel tingimustel peaks kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamine toimuma. Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt helistas talle, kui opositsioonierakonna Tallinna piirkondlikule juhile, 10.03.2009 Kanal 2 ajakirjanik ja palus kommentaari Tallinna Linnavalitsuse plaani kohta eraldada järgmisel päeval linnavalitsuse reservfondist Keskerakonna juhatuse liikmele PV 400 000 krooni dokumentaalfilmi tegemiseks. Kostja nõustus, sest temal kui opositsioonipoliitiku peamine ülesanne demokraatlikus ühiskonnas on hoida silm peal Tallinna Linnavalitsuse tegemistel, pöörates võimalikele väärotsustele avalikku tähelepanu. Kostja tugines andmete avaldamisel järgmistele avalikkusele teadaolevatele faktidele: 1) Hageja on kuni tänase päevani Tallinnas üksi võimul; Tallinna Linnavolikogu võttis 19.02.2009 vastu hageja fraktsiooni liikme algatatud otsuse eelnõu hakata tähistama 4. märtsi vaba ühiskonna päevana. Eelnõu seletuskirja kohaselt peetakse selle tähtpäevaga meeles hageja liikme, VP arreteerimist 2003. aastal. Kõnealuse volikogu otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid vaid linnavolikogu hageja fraktsiooni liikmed. 2) Tallinna Linnavalitsus otsustas 11.03.2009, s.o 7 kuud enne Tallinna Linnavolikogu uue koosseisu valimisi eraldada konkurssi korraldamata linnavalitsuse reservfondist 400 000 krooni hageja juhatuse liikmele PV vaba ühiskonna teemalise filmi tegemiseks. Film saab seletuskirja kohaselt valmis 2009.a juulis. Seega saab film, mis kajastab VP väidetavat ebaõiget arreteerimist valmis 3 kuud enne valimisi ning seda saab näidata aktiivse valimiskampaania ajal, mis võib mõjutada suure hulga valijate eelistusi hageja kasuks. Seega on opositsioonipoliitikul põhjendatud õigus avaldada ajakirjanduses arvamust, et kõnealuse filmiprojekti rahastamine linnaeelarvest kohalike valmiste eel võib tähendada Tallinna linnas ainuvõimu omava Keskerakonna soovi rahastada oma valimiskampaaniat linna ehk maksumaksjate raha eest. 3) Kaitsepolitsei pidas 26.02.2009 kinni hageja erakonda kuuluva Tallinna Linnavolikogu liikme ES, kes on JV sihtkapitali juhataja. ES on esitatud kahtlustus selle kohta, et ta kihutas Keskerakonda kuuluva Tallinna abilinnapea TA nõunikku IP võtma korduvalt pistist JV sihtkapitali kasuks. Kahtlustuse kohaselt toimus pistise võtmine ettevõtjatelt ja ettevõtetelt, kellele kuriteos kahtlustatavad keskerakondlased lubasid vastutasuks kiirendada mitme detailplaneeringu menetlust Tallinna Linnavalitsuses, mida juhib erakonna esimees Edgar Savisaar. JV sihtkapitali arvele liikus sel viisil väidetavalt suur hulk raha. Avalikkust on hageja erakonna liikmetega seotud korruptsioonijuhtumite uurimisest informeeritud meedia vahendusel. JV sihtkapitali tänane juht, aga ka eelmised juhid on olnud hageja liikmed (TL, AM, AJ ja UJ). Sihtkapitali kaudu rahastas hageja 10.03.2009 seisuga kahe ajalehe „Vesti Dnja“ ja „Kesknädal“ väljaandmist. Neist viimane on hageja ametlik häälekandja. 4) 10.03.2009 seisuga, enne kui kostja andis intervjuu ning avaldas arvamust ka oma blogis, olid eeltoodud fakte, mille põhjal kujundas kostja oma arvamuse, kajastanud korduvalt kõik suuremad meediakanalid- ja väljaanded. Ajakirjandus on tõstatanud küsimuse, kas hageja on kasutanud SA JV Sihtkapitali erakonna varjatud rahastamiseks, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Kostja ei ole kasutanud intervjuus kindlat kõneviisi. Kostja leiab, et temal oli opositsioonipoliitikuna oma arvamuse avaldamiseks intervjuus ja blogis põhjendatud õigus. Kuna kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, siis puudub tal ka kohustus neid ümber lükata või avaldada parandus. Samuti peab hageja arvestama suurema kriitikaga. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele alljärgnevatel põhjendustel.

Pooltel puudub vaidlus, et kostja on andnud intervjuu uudistesaatele „Reporter“ ning avaldanud artikli oma blogis pealkirjaga „Keskerakond võiks teha filmi hoopis korruptsioonist Tallinnas“. Vaidluse all on järgmised avaldatud väited: 1) hageja eraldas linnaeelarvest PV 400 000 krooni propagandafilmi tegemiseks ja asus sellega maksumaksja raha eest valimiskampaaniat läbi viima; 2) suur hulk hageja raha on saadud ebaseaduslikul teel; 3) hageja rahastab linna eelarvest oma valimiskampaaniat; 4) suur osa hageja rahast on saadud Tallinnas kuritegelikul moel. Hageja peab nii uudistesaates kui ka blogis avaldatut faktiväideteks ning kostja leiab, et tegemist on väärtushinnangutega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 10 asunud seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine“. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohtu hinnangul on avaldatud väljendid sõltuvalt nende avaldamise kontekstist, avaldamise ajast ja põhjustest ning mõistliku inimese arusaamast hinnatavad väärtushinnangutena. Kostja on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest asjaolude- ja õigusetõlgendusest. Kui faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav siis väärtusotsustus väljendub antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, seda on võimalik põhjendada, aga mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Blogis avaldatud artiklis on kostja avaldanud: „Linnavalitsuse otsus eraldada linnaeelarvest Keskerakonna juhatuse liikmele PV 400 000 krooni propagandafilmi tegemiseks tähendab seda, et linnavõim on asunud tegema valmiskampaaniat maksumaksja raha eest.“ Kostja on avaldanud arvamust, et sellise suunitlusega film tuleks teha hageja enda eelarvest. Samasisuline väide on avaldatud ka uudistesaates, kus kostja avaldab: „Tegemist on ilmselge propagandafilmiga. Võib öelda, et sisuliselt Keskerakond rahastab eelarvest oma valmiskampaaniat, mis on kahtlemata väga kahetsusväärne“. Puudub vaidlus, et kostja on opositsioonierakonna poliitik. Ajal, kui kostja vaidlusaluseid väiteid avaldas, esitati Tallinna Linnavolikogule eelnõu vaba ühiskonna päeva tähistamiseks, et moodustada vaba ühiskonna päeva ettevalmistamiseks korralduskomisjon (t lk 22). Eelnõu seletuskirjas on märgitud ka VP kohtuasja ning vajadust selle meeldetuletamiseks (t lk 23). Eelnõu poolt hääletas 19.02.2009 33 Keskerakonna fraktsiooni liiget (t lk 25-26). Vaba ühiskonna päeva kohta on avaldatud informatsioon BNS-is (t lk 27-28). Tallinna Linnavalitsuse korraldusega on eraldatud linnavalitsuse reservfondist Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile 400 000 krooni Firmaabi Mittetulundusühingu poolt dokumentaalfilmi „Vaba Ühiskonna Liikumise“ tootmise kulude osaliseks katmiseks. Nimetatud korralduse seletuskirja kohaselt valmib film juulis 2009.a ning see on seotud Tallinna Linnavolikogu 19.02.2009 vastu võetud otsusega tähistada 4. märtsil Vaba ühiskonna päeva (t lk 32-33). Hinnates nimetatud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostja on andnud opositsioonipoliitikuna hinnangu Tallinna linnas võimul olevale erakonnale ning hinnang sisaldab kostja kui opositsioonipoliitiku arusaama valmiskampaaniast ja selle rahastamisest. Kostja on oma arusaama kohaselt leidnud, et

linnaeelarvest eraldatud raha eest tehtavat filmi saab käsitleda hagejapoolse valimiskampaaniana, kuna film valmib enne valimisi ning kajastab keskerakondlasest Tallinna endise abilinnapea VP arreteerimist 2003.aastal. Kostja on selgitanud millistele eeldustele ta on oma arvamust avaldades tuginenud, ning need eeldused on õiged (Tallinna Linnavolikogu otsus ja selle seletuskiri, Tallinna Linnavolikogu hääletustulemused, Tallinna Linnavalitsuse korraldus ja selle seletuskiri, t lk 22-26, 32-33). Kuna tegemist on väärtushinnangutega, ei saa hageja nõuda andmete ümberlükkamist. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostja väärtushinnangud tuginevad ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lg 4 (Riigikohtu otsus nr 32-1-53-07 p 19). Kostja on oma blogis kirjutanud: „Aga nagu näitavad viimasel ajal esitatud süüdistused, on suur hulk Keskerakonna raha saadud ebaseaduslikul teel“ ning uudistesaatele antud intervjuus on kostja avaldanud: „Nagu me teame, on kuuldavasti või väidetavalt suur osa Keskerakonna rahast saadud ka Tallinnas kuritegelikult moel“. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja andnud õigusliku hinnangu hageja rahastamisele. Kostja on välja toonud eeldused, millele ta on arvamuse avaldamisel tuginenud: BNS-is 26.02.2009 uudis, mille kohaselt menetleb Põhja Ringkonnaprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet kriminaalasja, mille raames peeti kinni kuriteos kahtlustatavana Tallinna linnavolikogu liige ES. Kahtlustuse kohaselt kihutas ES SA JV Sihtkapitali juhatuse ainuliikmena Tallinna linnavalitsuse abilinnapea nõunikku IP korduvalt võtma SA JV Sihtkapitali kasuks pistist. Kahtlustuse järgi toimus pistise võtmine detailplaneeringute asjaajamise korraldamise ja kiirendamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (t lk 34). Samalaadne informatsioon on avaldatud ajalehe „Eesti Päevaleht“ artiklites „JV Sihtasutus – arvatav keskerakonna rahapump“ ja „ES – kas Tallinna pistiseafääri tegelik niiditõmbaja?“ (t lk 37-44), ajalehe „Postimees“ artiklis „Kapo arvates ässitas ES IP pistist võtma“ (t lk 45-47), ajalehe „Õhtuleht“ artiklis „Keskpartei salarahapump?“ (t lk 48) ja ajalehe „Äripäev“ artiklis „Keskerakond alasi ja haamri vahel“ (t lk 49-50). Asjaolud, et SA JV Sihtkapitali juhatuse liikmele ES on esitatud kahtlustus, mis hõlmab ka hageja rahastamist läbi SA JV Sihtkapitali ning et ajalehte „Kesknädal“ kirjastab SA JV Sihtkapital, on õiged (t lk 3436). Kohus on ka nende väidete puhul seisukohal, et tegemist on väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist hageja kostjalt nõuda ei saa. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel ei ole hageja tuginenud asjaolule, et vaidlusaluste väidetega koos on esitatud kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis kuuluksid ümberlükkamisele. Hageja nõuab lisaks, et kohus kohustaks kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldava artikli „Keskerakond võiks teha filmi hoopis korruptsioonist Tallinnas“ kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama. Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on taotlenud õiguse rikkumise lõpetamist seoses asjaoluga, et kostja blogis on jätkuvalt üleval ebaõiged faktiväited. Kuna kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnangutega, siis tuleb kohtul hinnata, kas ka sellisel juhul rikub kostja blogikirjutis jätkuvalt hageja õigusi. Kostja on väitnud, et tema poolt avaldatud väited ei ole kahjustanud hageja mainet, kuna hageja populaarsus on tõusnud ning erakonnaga liituvad tuntud inimesed (t lk 51-54). Kohtu hinnangul ei ole hageja põhjendatud nõudma avaldatud väärtushinnangute puhul kahju tekitava käitumise lõpetamist, kuna võttes arvesse samal ajal meedias kajastatut, saab lugeda kostja poolt avaldatud õigustatuks ning poliitikas tuleb sellist opositsioonis oleva erakonna kriitikat taluda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.