Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-07-55793 Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse OÜ A hagis MS’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on 27.12.2007.a. tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ning hagi esitamisel on hageja tasunud 23.03.2009.a. riigilõivu 750 krooni. Summad on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072123). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega leiab kohus, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 500 krooni. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.