Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057484, AS-is SEB Pank kautsjoni 500 (viissada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

1(3)

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS, endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, sõlmis 23.12.2000.a. kostjaga mobiilsideteenustele liitumislepingu nr. 238214, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirja, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefon 246 kasutamise eeskirja p.7.3. alusel mobiilsideteenuste lepingu. Kostja Elisa Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid maksekäsku ei õnnestunud kostjale edastada. Kostja võlg hagejale on 563,90 krooni ning viivised summas 7526.11 krooni, mida hageja vähendab kuni põhivõla summani 562,90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 1126,80 krooni ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1000 krooni, riigilõiv kohtuteate avaldamise eest 100 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, Radiolinja Eesti AS üldtingimused, kõnede alajaotus, arved, saldoseis, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta, pretensioon, maksekorraldused, kohtukulude nimekiri.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus kostjale hagimaterjale ja vastuse nõuet edastada ei õnnestunud. Rahvastikuregistrijärgses ja hagiavalduses märgitud elukohas kostja ei ela. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks. Kohus avaldas teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.aprillil 2009, andes kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et tähtajaks vastamata jätmisel loeb kohus, et kostja tunnistab hagi ning kohtul on õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt 2(3)

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 174 1 lg 3, § 407, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude 2850 krooni väljamõistmiseks kostjalt.

Helgi Vinni Kohtunik:

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.