2-09-10243
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-10243
Tsiviilasi
H OÜ hagi T OÜ vastu üürilepingus tagasiulatuvalt üüri vähendamiseks ja enamtasutud üüri ja tagatisraha tagastamise nõudes ning T OÜ vastuhagi tasumata üüri ja kõrvalkulude, leppetrahvi ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 115 454.24 krooni Vastuhagihind 207 221.35 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja H OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja H A Hageja lepinguline esindaja P
Malve (Amantese
Õigusbüroo OÜ, Mustamäe tee 55-320, 10621 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja T OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Merle Saaliste (Broadgate Development
OÜ,
Pikk
11-2,
10123
Tallinn;
elektronpost [email protected]) Kompromissiga kohustuse võtnud kolmas isik H A (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
20. mai 2009.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve Hageja seaduslik esindaja H A
2-09-10243 Kostja lepinguline esindaja Merle Saaliste
vähendada poolte vahel 02.05.2008 sõlmitud üürilepingujärgse üüri suurust 80% ulatuses ehk koos käibemaksuga 7 153.16 kroonini kuus alates üürilepingu sõlmimisest kuni üürilepingu lõppemiseni;
1.1.2
tunnustada hageja poolt 31.10.2008 tehtud üürilepingu ülesütlemise kehtivust;
1.1.3
mõista kostjalt välja enamtasutud üüri ja tagatisraha keks 115 454.24 krooni;
1.1.4
mõista kostja põhivõlalt (s.o 115 454.24 krooni) välja VÕS § 113 lõikest 1 tulenev viivis alates 14.11.2008 kuni täieliku tasumiseni.
Pooled on kokku leppinud, et kostja loobub tähtajatult ja tagasivõtmatult alljärgnevatest nõuetest (vastuhagis esitatud nõuded):
1.3.1
mõista
hagejalt
kostja
kasuks
välja
kuni
30.11.2008
arvestatud
üürilepingujärgse üüri võlgnevus summas 91 987.40 krooni; 1.3.2
mõista
hagejalt
kostja
kasuks
välja
kuni
30.11.2008
arvestatud
üürilepingujärgsete kõrvalkulude võlgnevus summas 18 666.30 krooni; 1.3.3
mõista hagejalt kostja kasuks välja üürilepingujärgse üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivis summas 0.5% tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud
päeva
eest,
alates
iga
vastava
kohustuse
sissenõutavaks muutumisest, kuni kohustuse kohase täitmiseni; 1.3.4
mõista hagejalt kostja kasuks välja ruumide üleandmisega 30-päevase viivitamise eest leppetrahv summas 96 567.65 krooni;
tingimusel, et hageja tasub kostjale eelnimetatud nõuetest loobumise eest 65 000 krooni (kompensatsioon). Selguse mõttes lepivad pooled kokku, et kui nimetatud kompensatsiooni ei ole kostjale käesolevas kompromisslepingus toodud tingimustel
2-09-10243 tasutud, loetakse, et kostja ei ole kompromisslepingu p 1.3.1, 1.3.2, 1.3.3 ja 1.3.4 nimetatud nõuetest loobunud. 1.4
Hageja kohustub tasuma kompensatsiooni summas 65 000 krooni kostja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank hiljemalt nelja (4) pangapäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi kinnitamisest Harju Maakohtu poolt. Nimetatud summa tasumisega viivitamisel kohustub hageja tasuma kostjale viivist, mille suurus on 1 000 krooni iga tasumisega viivitatud päeva eest.
1.5
Hageja kinnitab, et hagejal ei ole kostja vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses ruumide ning üürilepinguga, sh seoses ruumides hageja ning kolmandate isikute poolt tehtud parenduste ning muudatustega ega seoses üürilepingu täitmisega kostja poolt. Hageja loobub käesolevaga tasuta, tingimusteta ning tagasivõtmatult kõigist eelnimetatud nõuetest kostja vastu.
1.6
Kostja kinnitab, et kostjal ei ole hageja vastu muid üürilepingust tulenevaid nõudeid peale kompromissi p 1.3 nimetatud nõuete.
1.7
Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab ise käesolevas tsiviilasjas tekkinud kohtukulud.
1.8
Pooled taotlevad Harju Maakohtult kompromissilepingu kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
1.9
Käendaja soovib kostja ees käendada kokkuleppe p 1.4 tulenevaid hageja kohustusi.
1.10 Käendaja vastutab kostja ees täies ulatuses kogu oma varaga kõigis kompromissi p 1.4 tulenevate hageja kohustuste täitmise eest. 1.11 Käendus kehtib kuni kõigi käendusega tagatud kohustuste lõppemiseni. 1.12 Käenduse andmise eest käendaja tasu ei saa. 1.13 Kompromissi p 1.4 tuleneva kohustuse hagejapoolse rikkumise korral vastutavad hageja ning käendaja rikkumise eest solidaarselt. 1.14 Käendaja vastutab kostja ees maksimaalselt 135 000 krooni ulatuses (käendaja vastutuse maksimumsumma). 1.15 Käendaja on kohustatud viivitamata kostjale teatama, kui käendaja või hageja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. 1.16 Käendaja on kohustatud kostja esimesel nõudmisel esitama kostjale dokumendid, mis tõendavad, et käendajal on piisavalt vara ning muid
2-09-10243 vahendeid kompromissiga võetud kohustuste täitmiseks. 1.17 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432 (kompromissilepingu p 14). 1.18 Lähtudes TsMS § 661 lg 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
2-09-10243 tagajärgedest. Pooled ning H A on kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 6 250 krooni ning kostja palub tagastada pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 11 250 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui hageja ja kompromissiga kohustuse võtnud kolmas isik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1, TsMS § 430 lg 5). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest on H A tasunud arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine AS Sampo Pank) 11.03.2009 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 7 500 krooni
2-09-10243 (selgitusega: „H OÜ hagi T OÜ vastu, üüri vähendamine ja tagastusnõue“, makse nr 136) ning 13.03.2009 tasunud täiendava riigilõivu 5 000 krooni (selgitusega: „H OÜ hagi T OÜ vastu, üüri vähendamine ja tagastusnõue - puuduste kõrvaldamine tsiviilasjas nr 2-09-10243“, makse nr 137). Kokku on hageja eest H A hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 6 250 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda H A`i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kostja on tasunud 06.04.2009 arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank vastuhagi esitamise eest riigilõivu kokku 22 500 krooni (maksekorraldus nr 150). Tagastamisele kuulub pool menetluses vastuhagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 11 250 krooni. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda kostja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.