Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 23.04.2008.a esitas AS C kohtule hagi OÜ M vastu põhivõlgnevuse 55 868,67 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.05.2007.a üürilepingu , mille alusel võttis kostja üürile äriruumid pindalaga 105 m2, mis paiknevad aadressil Valukoja 13 asuvas hoones nr 16. Ruumide asukoht on sätestatud üürilepingu lisas nr 1. Ruumid võeti kasutusse laoruumidena. Leping sõlmiti määramata ajaks. Üürilepingu punktide 2.1, 5.1 ja 7.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri ja kõrvalkulude eest, hageja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu punkti 5.5 järgi suureneb automaatselt kostja poolt tasumisele kuuluv üür iga kalendriaasta möödumisel alates lepingu eseme valduse üleminekust. Üür suureneb protsendi võrra, mis vastab eelmise lõppenud kalendriaasta suhtes Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele. Üür suurenes alates kalendriaastale järgneva aasta esimesest jaanuarist. Alates 01.01.2008.a oli ühe ruutmeetri üüriks 53,30 krooni. Kuna kostja ei tarbinud vett ega elektrit, ei ole tal kõrvalkulude tasumise kohustust. Alates lepingu sõlmimisest ei ole kostja nõuetekohaselt tasunud üüri, millega on rikkunud üürilepinguga võetud kohustust. Lepingu punkti 5.9 kohaselt kohustub kostja lepingujärgselt tasumisele kuuluvate maksete tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 15.04.2008.a on kostja võlgnevus kokku 95 212,25 krooni (sh põhivõlgnevus tasumata üüri eest 55 868,67 krooni, viivis 39 343,58 krooni). Viivisest on hageja juba maha arvestanud kostja poolt tasutud ettemaksu 6 195,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 55 868,67 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis 39 343,58 krooni, s.o kokku 95 212,25 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS §113 sätestatud määras, kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale OÜ-le M hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 318 lg 2, § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 09.03.2009.a OÜ M juhatuse liikme TT`i eluruumis elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2(4)

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 1 tulenevalt on üürileping kohaldatav ka äriruumidele, s.o. ruumile, mida kasutatakse majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; ning lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 55 868,67 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis 39 343,58 krooni, s.o kokku 95 212,25 krooni. Samuti kuulub OÜ M AS C kasuks väljamõistmisele viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt, alates hagi esitamisest, s.o 23.04.2008.a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 12 690,00 krooni (sh hageja lepingulise esindaja kulud 9 440,00 krooni, riigilõiv 3 250,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3(4)

hageja poolt kantud menetluskulud summas 12 690,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.