Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-21182
Tsiviilasi
Natalja Tšernuse ja Milvi Nefjodova hagi KÜ Angerja 5 vastu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste esitamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. septembri 2008.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Tšernuse ja Milvi Nefjodova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27.mai 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Natalja Tšernus (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Monika Sulg Hageja II Milvi Nefjodova (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Monika Sulg Kostja KÜ Angerja 5 (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx x-x xxxxx xxxxxxx), seadusjärgne esindaja Sergei Petko
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.06.2007.a esitasid Natalja Tšernus ja Milvi Nefjodova kohtusse hagi KÜ Angerja 5 vastu perioodi 2005-2007.a juhatuse ja üldkoosoleku otsuste hagejatele esitamise kohustamiseks. KÜ Angerja 5 on esmakordselt registrisse kantud 02.01.2002.a ning hagejad on olnud korteriühistu liikmeteks selle asutamisest. Alates 2005.a ei ole korteriühistu juhatus esitanud korteriühistu liikmetele tutvumiseks juhatuse ega üldkoosoleku otsuseid. Samas on korteriühistu poolt esitatavatele arvetele lisatud kuust kuusse täiendavaid summasid, mida korteriühistu liikmetel on kohustus tasuda. Mingeid selgitusi kostja juhatuselt täiendavate summade tasumise kohta, ei ole antud. Hagejad on korduvalt palunud võimalust tutvuda korteriühistu juhatuse ja üldkoosoleku protokollidega ajavahemikust 2005-2007.a, juhatus on keeldunud protokolle esitamast ning juhatuse liikmed leiavad, et ühistu liikmetel ei ole õigust teada protokollide sisu. 31.05.2007.a toimus KÜ Angerja 5 korraline üldkoosolek, millise päevakorras oli korteriühistu liikmete Milvi Nefjodova ja Natalja Tšernuse väljaarvamine vastavalt MTÜS § 16 lg 2 ning arutlus hagejate korteriomandi võõrandamise kohustuse üle. Nimetatud koosoleku kutse oli ka ainuke kutse üldkoosolekule, mille hagejad on saanud alates 2005.a. Hagejad ei tea sedagi, kas käesolevaks ajaks on nende osas vastu võetud otsus kohustusega korteriomand sundvõõrandada või mitte, sest sellekohast otsust, nagu ka kõiki teisi ühistu otsuseid, ei ole neil kostja juhatuse arvates õigust saada, kuna hagejad ei ole väidetavalt enam korteriühistu liikmed ja ei ole seda kunagi olnud. Samas ei ole teada, millal ning millisel õiguslikul alusel vastavasisuline otsus on vastu võetud. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus peab võimaldama raamatupidamise algdokumentidega tutvumist nende asukohas või väljastama välja nõutud dokumentidest ärakirja vajalike selgitustega. Ära hoidmaks vaidlusi informatsiooni vahetamise üle peaks üldkoosolek kinnitama korra, kuidas on liikmel õigus üldkoosolekute vahel juhatuselt informatsiooni saada. Samuti on korteriomanikel korteriühistu juhatuse töö kontrollimiseks õigused, mis tulenevad eelkõige MTÜS § 20 lg-st 5, §-dest 35 ja 36, samuti KÜS § 15 lg-test 1 ja 2. Lisaks on koosolekute protokollide saamine hagejate jaoks vajalik KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse vaidlustamise õiguse realiseerimiseks. Tuginedes TsÜS §-le 35, MTÜS
§ 26 lg-le 1 ja VÕS §-le 619, on alust arvata, et hagis loetletud üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute protokollid on korteriühistu juhatuse käes. Hagejad muutsid menetluse käigus oma nõuet ning palusid kohustada kostjat esitama hagejatele kõik alates 2005.a kuni hagiavalduse esitamiseni toimunud kostja üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollid. Alternatiivselt palusid hagejad kohustada kostjat esitama hagejatele kõik üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollid, millega on alates 2006.a augustist kuni käesoleva ajani määratud hagejate arvetele täiendavaid kohustusi keldri ja lisatööde osas ning millega on võetud vastu otsus hagejate omandite sundvõõrandamise ja korteriühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 31.05.2007.a toimunud KÜ Angerja 5 üldkoosolekul kustutati hagejad korteriühistu liikmete hulgast. Sellega seoses on korteriühistu korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest tulenevad kohustused hagejate ees lõppenud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 16.09.2008.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Lähtudes TsMS § 5 lg 1 ei anna hagejate poolt välja toodud asjaolud õiguslikku alust hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Kehtivas õiguses puudub norm, mis võimaldaks taoliselt esitatud nõudeid rahuldada. Seadus ei anna korteriühistu liikmele otseselt õigust tutvuda ühistu dokumentidega. MTÜS § 28 lg 5 küll kohustab mittetulundusühingu juhatust andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Samuti peab korteriühistu vastavalt KÜS § 14 lg-s 1 sätestatule oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. Nimetatud kohustuste täitmisele sundimist ei ole hagejad hagiavalduses taotlenud. Samuti ei ole asja materjalide põhjal võimalik järeldada, et kostja oleks eelnimetatud aruande või tõendite väljastamisest keeldunud. Lisaks peaksid ühistu liikmed saama teavet korteriühistu juhtimise kohta eelkõige ühistu üldkoosolekutel. Hagejate väidete kohaselt olid nad teadlikud korteriühistu üldkoosoleku toimumisest 31.05.2007.a ning koosoleku päevakorrast. Hagejad on koosolekust osa võtnud volitatud isiku kaudu. Samas ei osanud hageja Natalja Tšernus selgitada, kas tema esindaja esitas koosolekul juhatusele küsimusi korteriühistu juhtimise kohta. Tuginedes KÜS § 5 lg-st 1 on hagejad jätkuvalt KÜ Angerja 5 liikmed ning neil on kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Isegi kui 31.05.2007.a korteriühistu üldkoosolekul võtsid korteriomanikud tõepoolest hagejate suhtes vastu KOS § 14 lg-te 1-3 kohase otsuse, siis sellise otsuse tegemisega hagejate staatus korteriühistu liikmena ei lõppenud. Seni kuni hagejad ei ole enda korteriomandeid Angerja 5 elamus võõrandanud ning korteriomandite suhtes ei ole tehtud ka KOS § 14 lg-s 5 sätestatud kohtuotsust, on hagejad korteriühistu liikmed. Kostja tuginemine MTÜS § 16 lg-tele 1 ja 2 on õiguslikult asjakohatu, kuna korteriühistuseadus sisaldab selles osas erinorme.
Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Kohus märkis õigesti, et apellantide esindajad võtsid osa korteriühistu 31.05.2007.a. üldkoosolekust. Samas ei oma käesolevas tsiviilvaidluses tähendust asjaolu kas ühistu liikmetele võimaldati üldkoosolekust osa võtta või mitte, vaid oluline on asjaolu, et ühistu liikmel on õigus soovi korral saada üldkoosoleku otsusest koopia, kui soovitakse vaidlustada üldkoosoleku otsust. Maakohus on otsuses jätnud analüüsimata asjaolu, et korteriühistu liikmel on õigus teabele kõikides korteriühistut puudutavates küsimustes ning äärmiselt oluline on informatsiooni edastamine liikme nõudmisel küsimustes, mis puudutavad liikmele pandavaid suuremaid kohustusi teiste ühistu liikmetega võrreldes. Kohus on küll välja toonud asjaolu, et ühistu liikmele teistest erineva kohuse panemine ei ole lubatud muul viisil, kui üksnes selle liikme nõusolekul, kuid jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellantidel ei ole olnud võimalik tutvuda nendele pandud kohustuste alustega ehk siis juhatuse ja üldkoosoleku protokollidega. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta: kohus ei ole otsuses tuvastanud asja lahendamiseks oluliste faktide kogumit, hagejate väited kostja juhatuse poole pöördumisel on jäetud käsitlemata, otsus ei sisalda põhjendust, miks kohus hagejate vastuväidetega ei nõustunud ja osa hagejate esitatud tõenditest arvestamata jättis. Hagejate nõuded põhinevad asjaolul, et kostja poolt tasumiseks esitatud arvetele on lisatud täiendavaid summasid, mille selgitamisest on kostja juhatus, vaatamata hagejate korduvatele pöördumistele, keeldunud. Hagejatele ei ole teada, kas nende osas on üldkoosolek vastu võtnud otsuse, millega kohustati hagejaid neile kuuluvad korteriomandid sundvõõrandama, sest sellekohast otsust, nagu ka kõiki teisi ühistu otsuseid, ei ole neil kostja juhatuse arvates õigust saada, kuna hagejad ei ole väidetavalt enam korteriühistu liikmed. Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad kohtule OÜ Sanfiks akti ning haldus- ja kommunaalteenuste arved, millest nähtub küttepüstiku remondi maksumus ja selle tasumise kohustuse panemine hagejale M. Nefjodovale. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis eelnimetatud tõendid TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei anna hagejate poolt esitatud asjaolud õiguslikku alust hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejatele ei ole kostja
juhatuse ega üldkoosolekute protokollidega tutvumiseks võimalust antud. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama tuleneb ka KÜS § 14 lg-st 1, mille kohaselt korteriühistu peab oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. KÜ Angerja 5 põhikirja toimiku materjalide hulgas ei ole, samuti puudub materjalide hulgast kostja 31.05.2007.a. üldkoosoleku otsus, mille kohaselt on hagejate suhtes vastu võetud KOS § 14 lg-st 1-3 tulenev otsus. Samas on kohus leidnud õigesti, et hagejad on endiselt KÜ Angerja 5 liikmed. MTÜS § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga ja liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KOS § 13 lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud analüüsimata asjaolu, et korteriühistu liikmel on õigus teabele kõikides korteriühistut puudutavates küsimustes. Äärmiselt oluline on informatsiooni edastamine korteriühistu liikme nõudmisel just küsimustes, mis puudutavad liikmele pandud suuremaid kohustusi teiste ühistu liikmetega võrreldes. KÜS § 13 lg 3 tulenevalt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Võimaluse puudumine tutvuda juhatuse ja üldkoosoleku otsustega, millega on ühistu liikmele pandud suuremaid kohustusi, võtab ühistu liikmelt võimaluse oma huvide eest seista. Asjaolu, millega hagejad oma alternatiivset nõuet põhjendasid, ei ole kohus otsuses analüüsinud. Asja materjalide hulgas puudub kostja 2006.a üldkoosoleku otsus, millega on remondikulu jäetud üksnes hageja M.Nefjodova, mitte kostja, kellele OÜ Sanfiks arve esitas, kanda. Kui kohtule ei olnud kostja vastuväidete sisu lõpuni arusaadav, oli kohtul vastavalt TsMS § 392 lg 1 p-le 1 ja 3 kohustus eelmenetluse käigus kostja seisukohad ning faktilised ja õiguslikud väited hagejate nõude kohta välja selgitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12107 p-15 selgitanud, et TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Seda maakohus teinud ei ole. Kokkuvõttes nähtub eelpool toodust, et maakohtu otsuse põhjendus ei ole piisav ega loogiliselt jälgitav. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded, et täpsustada kostja poolt hagile esitatud vastuväited, seejärel tuleb aga asi kooskõlas materiaalõiguse normidega lahendada ning koostada seaduse nõuetele vastav kohtuotsus. Apellatsiooniastmes eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldamine ei ole võimalik, sest esmakordselt apellatsioonimenetluses uue, asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kogumi tuvastamine võtaks menetlusosalistelt võimaluse kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktide tuvastamise osas edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole nende vaidlustamine selles menetluses võimalik. Ka ei saa apellatsiooniastmes täita eelmenetluse ülesandeid, millised maakohus on jätnud täitmata. TsMS § 9 lg 3 kohaselt vaatab tsiviilasja esmalt läbi maakohus.
Et kolleegium tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulud kindlaks määrata ja jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Ande Tänav
Ülle Jänes
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.