Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 11. märtsil 2009. a. Puudused pankrotiavalduses kõrvaldas võlgnik 15. aprilliks 2009. a. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik OÜ-le Moone ja Moone Lillepood OÜ-le kokku 56 889.23 krooni. Varaks on lillekülmik. Maksejõuetuse põhjuste seletuskirjas on märgitud, et võlgniku käive hakkas vähenema 2008.a alguses, ka naistepäev ei toonud sel aastal loodetud käivet. Lillede eest jäädi võlgu. Lisatöötaja koondati 2008.a sügisel, müüd ka auto. Majandussurutuse jätkudes vähendasid suuremad kliendid arvega ostusid. Võlgade tasumine on ebatõenäoline.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik kanti äriregistrisse 26. jaanauril 2007.a. Võlgnik tegutses kuni pankrotiavalduse esiatmiseni. Osanikud olid alates asuatmisest Ivan ja Tiina Tafi, kes olid mõlemad ka juhatuse liikmed. Põhitegevusalaks oli lillede jaemüük. Võlgniku raamatupidamist korraldas raamatupidamisteenust osutav äriühing. Raamatupidamine on korrektne. Ajutine haldur on arvamusel, et pankrotiavalduse esitamisel varana märgitud külmiku on võlgnik tagastanud äriühingule, kellelt see järelmaksuga osteti. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 56 889.23 krooni ulatuses. Maksuvõlgu ei ole. Ostjate vastu on nõudeid 785 krooni ulatuses. Pankrotimenetluse kulude katmine sõltub sellest, kas lillekülmik kuulub võlgniku vara hulka või mitte. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduses valitsevast olukorrats tulenev müügi vähenemine. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole rakse juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Haldur peab võimalikuks lillekülmiku tagasivõitmist pankrotivara hulka.

III KOHTUISTUNG

Juhatuse liige T.Tafi avaldas kohtule, et on halduriga suhelnud üksnes telefoni teel. Külmik jäi renditud ruumidesse. Külmik ja riiulid kuulusid Moone Lillepood OÜ-le. Praegu ei ole võlgnikul vara. Kaupa tuli võtta Moonest. Rohkem võlausaldajaid kui OÜ Moone ja OÜ Moone Lillepood võlgnikul ei ole. Juhatuse liige avaldas kohtule täiendavalt veel telefoni teel, et võlgniku tegevusele avaldas mõju ka see, kui samas hoones asuv Säästumarket hakkas samuti lilli müüma odavate hindadega. Ajutine haldur avaldas, et ta ei ole teinud päringuid krediidiasutustele, autoregistrikeskusele jms võlgniku vara kohta. Võlgniku 2007.a müügikäive oli 781 000 krooni, 2008.a müügikäivet ajutine haldur ei tea.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et võlgnikul puuduvad igasugused vahendid menetluskulude katteks. Võlgniku juhatuse liige tasus menetlsukulude katteks 1000 krooni. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik on edastanud peale kohtuistungit kohtule võlgniku ja OÜ Moone Lillepood vahelise müügilepingu 28. veebruarist 2007. a, mille kohaselt ostis võlgnik 36 823 krooni väärtuses ( ilma käibemaksuta) keraamikat, toa- ja lõikelilli, mille eest kohustus tasuma 3000 krooni kuus kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Samal kuupäeval ostis võlgnik OÜ-lt Moone Lillepood ka külmiku hinnaga 31 896 krooni samuti 3000 kroonise järelmaksuga kuus. Müügilepingute p 6.1 kohaselt kuni ostuhinna tasumiseni jäi asja omand müüjale (omandireservatsioon). Ruumid, milles võlgnik tegutses, rentis võlgnik OÜ-lt Moone. Rendi suurus 39,9 m2 suuruse äriruumi eest oli

6098 krooni, millele lisandusid maksed kommunaalteenuste eest. Rendilepingu lisa p 7 kohaselt oli võlgnikul lepingu kehtivuse ajal keelatud teha koostööd OÜ-ga Moone konkureerivate firmadega OÜ Moone kirjaliku nõusolekuta. OÜ Moone ja OÜ Moone Lillepood on seotud isikud. Olukorras, kus võlgnikul puuduvad teised võlausaldajad ei olnud külmkapi tagastamine OÜ-le Moone võlausaldajate huve kahjustav. Kohus leiab, et kuna ajutine haldur ei ole analüüsinud võlgniku majandustegevust, tegevuskulusid ja finantsnäitajaid, siis ei ole lõpuni usaldusväärsed ka ajutise halduri järldused võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Lepingutest OÜ-ga Moone ja OÜ-ga Moone Lillepood. nähtub, et võlgniku tegevus oli suures ulatuses mõjutatud nimetatud kahe võlausaldaja poolt. Võlgnik pidi lilli ostma eelkõige neilt. Kuna menetluses puuduvad rahalised vahendid põhjalikumaks analüüsiks, siis kohus ei nõua ajutiselt haldurilt täiendavat aruannet. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks võlgniku liigset sõltuvust oma tegevuse korraldamisel OÜ-st Moone ja Moone Lillepood. Oma mõju võlgniku tegevusele oli kindlasti ka asjaolul, et samas hoones asuv Säästumarket hakkas samuti lilli müüma.Loomulikult avaldas mõju ka üldine majanduslangus ja sellest tulenev klientide ostujõu vähenemine. Tuvastatud maksejõuetuse põhjused ei anna alust järeldusele, et maksejõuetuse on põhjustatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada huvitatud ka võlausaldajad, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Sinu Lillepood kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb Sinu Lillepood OÜ dokumendid anda hoiule Tiina Tafile.

V MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsminister on nimetatud korra kehtestanud 18. detsembri 2003. a määrusega (Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord). Määruse § 2 kehtestab ajutise pankrotihalduri tasustamise korra. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt ei tohi ajutise halduri tasu olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte ei keela kohtul halduri tasu vähendamast või haldurit tasust ilma jätmast siis, kui haldur ei täida oma kohustusi nõutava hoolsusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse (tl. 44), milles palub määrata enda tasu suuruseks 5.5 töötunni eest 5500 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 45 krooni. Haldur on esitanud kohtule kirjaliku aruande pikkusega 2, 5 lk. ilma lisadeta. Aruande tekstist hõlmab vähemalt 1 lk sissejuhatust ja üldisi andmeid võlgniku kohta. Ebapiisav st olematu on võlgniku tegevuse finantsanalüüs. Kohtuistungi käigus selgus, et ajutine haldur ei ole kohtunud võlgniku seaduslike esindajatega, ei ole teinud vajalikke päringuid, on jätnud võlgnikult välja nõudmata vajalikud dokumendid (müügi- ja rendilepingud), mis tuli kohtul võlgnikult välja nõuda. Seetõttu osutus ka halduri hinnang vara tagasivõitmise võimaluse kohta vääraks. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige tasus menetluskulude katteks 1000 krooni, millest ei piisa Määruse § 2 p 7 järgseks tasuks ajutisele haldurile. Kohus on seisukohal, et arvestades ajutise halduri tegelikku tööd, ei ole õiglane

tasustada ajutist haldurit riigi arvel. Kuna ajutise halduri tegevus on paratamatult seotud kuludega isegi siis, kui kohtule esitatatvad materjalid on ebapiisavad, siis peab kohus võimalikuks määrata ajutisele haldurile hüvitus oma ülesannete täitmisega tekkinud kulude katteks 1000 krooni, mis on võimalik välja maksta juhatuse liikme poolt tehtud ettemaksu arvelt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.