2-06-4188/32 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-06-4188 lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on J.K.`i hagi A.P. vastu poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu tuvastamise nõudes ja rahalises nõudes. Hageja mitmel korral täpsustas rahalist haginõuet, kuid lõplikus seisukohas jäi hagi juurde summas 358 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos ühise perena alates kevadest xxxx.a. kuni sügiseni xxx.a. Kuna kooselu alguses ei olnud kummagi poole abielu lahutatud, abielu ei registreeritud. Maikuus xxxx.a. soetasid pooled ühise kodu rajamise eesmärgil korteri xxxxxx, Xxxxx x-xx. Korter registreeriti poolte kokkuleppel kostja nimele, kuna kostja oli selleks ajaks lahutatud, hageja aga veel enda faktiliselt lahus elavast abikaasast lahutamata. Korter kinnistati korteriomandina xx xx xxxx.a. poolte kokkuleppel kostja nimele. Seega olid poolte suhtele omased abielusuhete tunnused: kooselu, ühine majanduselu, lähedased suhted. Kulutusi uue kodu loomiseks tehti ühiselt. Hageja oli kulutanud raha korteri soetamiseks ning korteris tehtud ehitus- ja remonditööde eest tasumiseks. Ka oli hageja osalenud korteri renoveerimisel ja sisustamisel oma tööpanusega , samuti valmistanud mööbli. Hageja tehtud kulutuste kohta poolte ühise eluaseme rajamisel vormistasid pooled dokumendi ” korteri Xxxxx x-xx, xxxxxx ostmisel ja sisustamisel tehtud kulutused xxxx.a.” Pärast kooselu lõppemist ja olukorras , kus kostja takistas ühiselt ostetud korterit kasutamast, esitas J.K. xx xx xxxx.a. A.P. vastu hagi taotledes tunnustada hageja omandiõigust 1⁄2 m.o. Xxxxx x-xx korteriomandist. Pärnu Maakohus rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata, kuna ei ole tuvastatud , et pooled oleksid soovinud osta korteriomandi kaasomandisse. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata märkides otsuses, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamiseks on vajalik, et vallasasjast korter oli poolte kaasomandis ja vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping pidi kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus asus seisukohtadele, millised ajendasid hagejat esitama oma nõuet uutel alustel. Vabaabielupooled võivad ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg.1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Lepinguosalised teevad osamaksu rahas v. muus varas v. töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised v. muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud v. omandatud vara on TsK § 440 lg.2 kohaselt nende kaasomandis. Kuna TsK ühise tegutsemise lepingu vormi ette ei näinud, võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis.Samuti ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil , kui asja ühiseks omandamiseks. Hageja leiab, et pooltel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping korteri soetamiseks ja parendamiseks selle ühiseks kasutamiseks (mitte korteriomandi ühiseks omandamiseks). Kui kostja tegi hagejal korteris olemise võimatuks , ei saanud hageja enam kasutada ühise tegutsemise tulemusena saadud vara , samas kuulub ühise tegutsemise tulemusena saadud vara lepinguosaliste vahel jagamisele proportsionaalselt nende poolt tehtud maksete suurusele. Vastavalt kulutuste nimekirjale on hageja tasunud korteri eest 75 000 krooni, ülejäänud osa ostuhinnast tasus kostja s.o. 145 000 2 (8)

2-06-4188 krooni. Ostuhinnast moodustab hageja panus 34.1 %. Eksperthinnagu kohaselt on seisuga 16.06.2008.a. korteriomandi väärtus 1 130 000 krooni ja arvestades hageja panust kuulub kostjalt väljamõistmisele 385 330 krooni. Hageja leiab, et ta on õigustatud pöörduma kostja poole ka alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja on kostja korteri soetamiseks kulutanud oma raha 75 000 krooni. Seega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Kuna alusetu rikastumine leidis aset xxxx aastal kuulub kohaldamisele TsK § 477 lg.1. Tagastamisega viivitamise korral tuleks juhinduda VÕS §-st 1032 ja saajalt tuleks tagasi nõuda nii saadu kui sellest saadud kasu vastavalt korteriomandi turuväärtusele. Hageja ja kostja kooselu ühise perena ning ühise tegutsemise lepingu sõlmimist tõendab hageja tunnistajate R.S., P.M. ja A.K. ütlustega ning lisatud kulutuste nimekirjaga. Korterisse mööbli soetamist tõendab A,J,i ütlustega. Ekspertarvamusega on tõendatud, et kulutuste nimekiri on allkirjastatud kostja poolt. TsMS § 251 lg.2 alusel taotles hageja, et kohus asendaks tunnistajate ülekuulamise teises kohtumenetluses s.o. Pärnu Maakohtu tsiviilasjast 2-04-2166 (end 2-259/2004) tunnistajate ülekuulamise protokolli kasutamisega, samuti et kohus kasutaks TsMS § 293 lg.3 kohaselt teises kohtumenetluses tehtud ekspertarvamust. Hageja palub tuvastada J.K.i ja A.P. vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks Pärnu linnas asuva Xxxxx x-xx eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks , parendamisel ja sisustamisel. Mõista A.P.lt välja 385 330 krooni J.K.`i kasuks. Juhul kui kohus ei rahulda nõuet tuvastusnõudes mõista A.P.`lt J.K.i kasuks välja 385 330 krooni tulenevalt alusetust rikastumisest. Mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal , et poolte vahel puudus ühise tegutsemise leping korteri soetamiseks ja parendamiseks , kuna kostja ostis korteri olemasolevatest ja juurdehangitud vahenditest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema andis korteri soetamiseks 75 000 krooni. Kohtutoimikus on olemas AS Pindi Kinnisvara kviitungi order xx xx xxxx.a. summas 25 000 krooni A.G. nimele märkega käsiraha Xxxxx x-xx. Samuti on kostja xx xx xxxx.a. pannud oma pangaarvele R.G. võlgu saadud rahasumma 50 000 krooni, millest maksis ostetud korteri eest ülekandega AS-le Pindi Kinnisvara 125 000 krooni ja otse ostjale 70 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et 50 000 krooni, mida kostja oma pangaarvele pani , oli tema raha. Tunnistaja P.M. ütluste kohaselt andis tema hageja töötaja hagejale firma omanikule võlgu 50 000 krooni korteri ostmiseks, kuid puuduvad andmed, et hageja korteri ostmiseks seda väidetavalt antud raha kasutas. Asjaolu, et tol ajal ei saanud hageja osta korterit oma nimele, ei takistanud teda selle eest maksmast ja oma nimele kviitungit vastu võtmast. Tunnistaja R.S. ei ole kinnitanud , et käsiraha maksis hageja , vastupidi ta ütles, et raske öelda , kas tegemist oli ühise rahastamisega (tsiv. asi 2-04-2166 tl.86 pöördel). Tunnistaja A.J. kinnitas vaid mööbli tegemist ja korterisse paigaldamist, mitte kulutuste tegemist hageja poolt. Tunnistaja A.K. kinnitas vaid seda, et tegi mingi remondi korteris. 1999.a. kulutuste nimekirja kostja ei tunnista. Eksperdi arvates on kulutuste nimekiri tõenäoliselt allkirjastatud kostja poolt. Ekspert leidis veel, et kuna allkiri on suhteliselt lühike, ei ole nimetatud tunnused piisavad kategoorilisema arvamuse andmiseks. Seega ei piisa üksi ekspertarvamusest, et tõendada , et hageja on kulutanud korteri ostmiseks 75 000 krooni. Pealegi ei ole hageja tuginenud õiguslikule alusele , mis võimaldaks ühise tegutsemise lepingu tulemusena saada kostjalt summa , mis on 34,1% panusest tulenevalt. Kuigi ühise tegutsemise leping kooselu puhul on sarnane abieluga , siiski õiguslikud tagajärjed on erinevad. Kui ühisvara jagamisel võetakse arvesse turuväärtus jagamise seisuga ja ühe abikaasa panus hinnatakse ühisvara jagamise seisuga , ei ole

2-06-4188 põhimõte kohaldatav ühise tegutsemise lepingu olemasolu puhul. Riigikohtu otsusega 3-2-1142-05 on tuvastatud, et ühise tegutsemise lepingut korteriomandi kaasomandisse soetamiseks ei olnud sõlmitud. Isegi kui oletada , et ühise tegutsemise leping oli poolte vahel sõlmitud, pole teada, kui kauaks oli ta sõlmitud, mis mõjutab kindlasti selle lõppemisel panuse suurust tagastamisel. Alternatiivse haginõude puhul on tegemist alusetu rikastumisega, kuna hageja kulutas korteri soetamiseks raha 1999 aastal. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja raha korteri soetamiseks ei kulutanud. Kui kohus leiab, et raha kulutamine on tõendatud, siis ei näe TsK § 477 ette selle tagastamist koos sellest saadud kasuga s.o. vastavalt korteriomandi turuväärtuse kasvule. Alusetu rikastumine tähendab seda, et lepingulist suhet poolte vahel ei olnud. Seega hageja ise ei ole kindel, millise õigussuhtega on tegemist. Hageja elas korteris 4,5 aastat ja kasutas korterit, kuid ei ole selle eest kulusid kandnud. Tänu kulutustele on korteriomandi turuväärtus selline, nagu see hinnati ekspertiisi käigus s.o.1 130 000 krooni. Kulutusi korteriomandile tegi kostja makstes korteriomandi seadmise kulud ja igakuised halduskulud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik Kohus kostja taotlusel määras asjas uue korteriomandi hindamise ekspertiisi määrusega 19.03.2009.a. Eksperdi arvamuse kohaselt on korteriomandi turuväärtus seisuga 06.04.2009.a. 1 050 000 krooni. Hageja kohtuistungil jäi esitatud hagi juurde , kuid vähendas rahalist nõuet tulenevalt korteriomandi uuest hinnast ja palus kostjalt välja mõista 358 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kohtuistungil vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära protsessiosalised , tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike s.h. kohtutoimikuga 2-04-2166 leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja J.K. ja kostja A.P. elasid koos perioodil xxx- xxxx.a.detsember, xxxx.a.jaanuar. Kostja ostis xx xx xxxx.a. korteri xxxxx, xxxxx x- xx (tsiv. asjas 2-04-2166 tl.43). Korteriomand kinnistatud kostja A.P. nimele registriosa avamisel xx xx xxxx.a.kinnistamisavalduse alusel sisse kantud xx xx xxxx.a. (tsiv. asjas 2-04-2166 tl.7). TsK § 438 lg.1 järgi ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. VÕSRS § 18 lg.1 pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut. Lg.2 järgi sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi , mis on tekkinud enne 1.juulit 2002. ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud v. tehtud enne 1.juulit kohaldatakse senikehtinud seadust. Hageja väitel oli pooltel sõlmitud ühise tegutsemise leping ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks s.o. xxxxx linna, xxxxx tn.x-xx asuva eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks , parendamiseks ja sisustamiseks. Samas märgib hageja , et pooltel ei olnud

2-06-4188 kokkulepet korteriomandi ühiseks omandamiseks. Kostja vaidleb ühise tegutsemise lepingu sõlmimisele vastu. Omandiõiguse tunnustamise nõue 1/2 m.o. korteriomandist tsiviilasjas 2-04-2166 jäi rahuldamata põhjusel, et ühise tegutsemise eesmärk kaasomandi loomiseks ei leidnud tõendamist, see aga ei tähenda, et J.K.`i ja A.P. vahel ei võinud olla kokkulepet korteriomandi ostmiseks A.P. nimele selle ühiseks kasutamiseks , parendamiseks ja sisustamiseks vabaabielu jooksul. Pooled elasid koos 4,5 aastat ning rajasid ühiselt kodu. TsMS § 251 lg.2 järgi kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada , et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Hageja taotles kasutada tsiviilasjas 2-04-2166 vaidluses samade poolte vahel tunnistajate ülekuulamise protokolle, millele kostja vastu ei vaielnud. Tunnistaja R.S. kohtuistungil antud ütluste pooled olid tema kliendid ühe korteri ostu ja teise korteri müügi puhul, tema ise töötas kinnisvarabüroos. Pooled käitusid kui perekond, olid enamasti koos , käisid koos korterit vaatamas, võis välja lugeda, et tegemist oli ühise kodu soetamisega. Raske öelda , kas tegemist oli ühise rahastamisega ( tsiv. toimik 2-04-2166 tl.86 pöördel). Tunnistaja A.K. kohtuistungil antud ütluste järgi 1999 aasta juulikuus hageja pöördus tema poole, et ta on koos A.P.`ga soetanud korteri ja vaja on üht teist kohendada. Kõik koos tegid. Ta oli nendega koos peaaegu kuu aega hommikust õhtuni. Lõunalauas sai pidada tööplaane ja räägiti ühisest tulevikust. See korter oli poolte ühine kodu, mida tunnistaja aitas remontida. J.K. ostis uue ukse ja kööki klaasukse ning maksis remontimise eest raha. J.K.iga käisid nad koos materjale ostmas. Talle paistis poolte suhe vabaabieluna (tsiv. toimik 2-04-2166 tl.87). Tunnistaja A.J. kohtuistungil antud ütluste järgi J.K. ja A.P. on talle tuttavad. Koliti xxxxx tänavale. Ta tegi koos J.K.`iga köögimööbli, magamistoa mööbli, lastetoa ja suure toa mööbli ja aitas mööblit korterisse viia. A.P. suhtus sellesse hästi, kuna see oli poolte ühine kodu. Samuti nägi ta , et J.K. teostas korteris remonti (tsiv. toimik 2-04-2166 tl. 87 pöördel). Tunnistaja P.M.i kohtuistungil antud ütluste järgi J.K. ́il oli korteriostu plaan ja tema andis J.-le 50 000 krooni laenu aprilli lõpus xxxx.a., tegid ka laenulepingu. Ta käis ka xxxxx tänava korteris ja oli näha, et A.P. ja J.K. on üks pere. J.K. ostis hulgilaost kogu aeg asju ja rääkis pidevalt , et ostab koju. Talle tundus, et kõik see asi käis hageja rahakoti peal (tsiv. asi 2-042166 tl.88). Tunnistaja A.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid pooled elukaaslased ja ta teab nende suhet ajast, kui kostja vanem tütar tuli Tallinna kooli ja elas tema juures. Pooled olid väga õnnelikud ja kavatsesid luua perekonna. Kostjal oli 1-toaline korter , mille hageja aitas korda teha ja mis müüdi maha. Pooled ostsid uue korteri , raha saadi 1-toalise korteri müügist, kostja eelmisest lahutusest saadud rahast ja hageja toetas oma rahaga uue korteri ostu. Hageja toetas oma rahaga puuduoleva summa korteri ostul. Hageja aitas ühist korterit renoveerida , tegi korterisse uue mööbli ja uued uksed kööki.xxxxx tn. korter oli ilus. Pooled käisid tunnistajal koos külas ja kostja väitel kavatsesid nad abielluda ja ühise pere luua (tl.281). Hageja esitas kohtule kirjaliku tõendina kostja poolt allkirjastatud dokumendi pealkirjaga „korteri Xxxxx x-xx, Pärnu ostmisel ja sisustamisel tehtud kulutused xxxx.a.“ Antud dokumendis on nimetatud kulutused summas 214 613 krooni , mis on J.K. ́i kokkuleppeline osa ühise eluaseme rajamisel elukaaslase A.P.ga (tl.6-7). Kostja väitel tema allkiri antud dokumendil puudub. Kohus tsiviilasjas 2-04-2166 määras käekirjaekspertiisi, et kindlaks teha kas dokumendil on kostja allkiri. Ekspertide arvamuse kohaselt antud dokumendil olev allkiri

2-06-4188 on tõenäoliselt kirjutatud A.P. poolt. Kuna allkiri on suhteliselt lühike, ei ole eespool nimetatud tunnused piisavad kategoorilisema arvamuse andmiseks (tsiv. asi 2-04-2166 tl.6162). TsMS §293 lg.3 järgi kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud v. kriminaal- v. väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud ekspertarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab ekspertarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Kostja väitel tema ei ole seda dokumenti allkirjastanud , kuid uut ekspertiisi kostja ei taotlenud. Samuti tunnistaja A.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kostja ütles talle, et kahetseb , et andis hagejale vara nimekirjale allkirja. Hageja oli teinud nimekirja omalt poolt tehtud investeeringute kohta. Kostja rääkis talle sellest telefoni teel ja see võis olla 2002- 2005 aastal, täpselt ei mäleta. Kostja kartis, et hageja võib talt hakata nõudma raha selle nimekirja alusel (tl.281). Seega kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja on vastava tõendi allkirjastanud ja sellega on tõendatud , et hageja andis kokkuleppel kostjaga kostjale korteriomandi ostmiseks rahalisi vahendeid summas 75 000 krooni. Samuti tegi kostja poolte kokkuleppel kulutusi vaidlusalusele korteriomandile ostes remondiks vajalikke materjale ja korteri sisustust ning korter oli mõeldud pooltele ühiseks kasutamiseks. Seega oli poolte vahel olemas kokkulepe korteriomandi soetamiseks A.P. nimele selle ühiseks kasutamiseks, remontimiseks ja sisustamiseks. Seda suhet saab kvalifitseerida ühise tegutsemise lepinguna TsK § 438 lg.1 järgi. Korteriomandi parendamiseks tehtud kulutuste ja korteriomandi sisustuse tagastamise nõuet hageja ei esitanud. Kehtinud TsK § 440 lg.1 järgi ühise eesmärgi saavutamiseks tasuvad lepinguosalised osamaksu rahas v. muus varas v. töise osavõtu teel. Hageja tasus kostjale rahalise osamaksena korteriomandi ostmiseks 75 000 krooni. Poolte vahel ühise tegutsemise leping lõppes poolte lahkuminekuga, kui hageja ei saanud enam korteriomandit kasutada s.o. 2003.a.detember- 2004.a. jaanuar. Sel ajal kehtis juba Võlaõigusseadus. VÕS § 580 lg.1 kohaselt seltsinglepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg.1 järgi seltsinglaste panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine v. seltsingule teenuste osutamine. VÕS § 581 mõtte kohaselt võib panuseks olla ka rahaliste maksete tegemine. Kostja väitel ei olnud pooltel kokkulepet , et kostja tagastab hageja poolt tehtud panuse. Samas ei ole asjas tuvastatud, et pooltel oli kokkulepe, et hageja teeb kulutusi kostjale korteriomandi ostmiseks tasuta ega hakka edaspidi tehtud kulutusi nõudma. Hageja saab tema poolt tehtud kulutusi nõuda lepingulise suhte alusel. VÕS § 600 lg.1 järgi seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. VÕS § 603 lg.1 järgi pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Seega kuulub hagejale tagastamisele tema poolt tehtud panus summas 75 000 krooni.

2-06-4188 Tsiviilõiguse üheks oluliseks põhimõtteks on hea usu põhimõte, mis kohustab tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus. Seega oleks J.K.`i ilmajätmine kostja korteriomandisse paigutatud panusest hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tunnistaja K.G. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on kostja tema ema ja korter osteti ema rahadega. Ema sai raha eelmise korteri müügist ja R.G. laenas 50 000 krooni, kuid hiljem loobus selle tagasi küsimisest (tl.282-283). Tunnistaja R.G. kohtuistungil antud ütluste kohaselt laenas tema kostjale korteriostuks raha 50 000 krooni, esialgu andis raha laenuks, aga hiljem jäi kõik niisama, laenulepingut ei sõlmitud (tl.282). Tunnistaja H.U. kohtuistungil antud ütluste kohaselt rääkis A.P. talle , et sai korteriostuks raha lahutusest, müüs ära vana korteri ja R.G. laenas talle raha. Samas tunnistaja ütluste kohaselt nende kokkupuuted olid harvad (tsiv. asi 2-04-2166 tl.88). Kostja tunnistaja K.G. on kostja tütar, seega perekonnaliige ja tema ütlused ei ole piisavalt usaldusväärsed. Tunnistaja H.U. kokkupuuted kostjaga olid harvad ja seega ta ilmselt ei teadnud kõiki korteriostuga seotud asjaolusid. Tunnistaja R.G. poolt antud raha üleandmise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistatud ja tunnistaja väitel ta raha tagasi ei soovi. Kui R.G. ka raha korteriostuks kostjale laenas , ei ole tõendatud antud raha kasutamine kostja poolt vaidlusaluse korteri ostuks ja see ei lükka ümber hageja väiteid, et tema andis kostjale korteri ostmiseks 75 000 krooni, mida kostja on oma allkirjaga eelpoolnimetatud kirjalikul tõendil kinnitanud. Ühise tegutsemise lepingu lõppemisel tuleb jagada ühele poolele kuuluva asja väärtuse juurdekasv (kasu), mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. Selline on kohtupraktika – RKL 3-2-1-133-05 p.14. Seega poolte ühiselt kantud kulutustest tekkinud vara väärtuse tõus võib olla varaks, mida tuleb ühise tegutsemise lepingu lõppemisel jagada. Hageja aga ei nõua vara väärtuse tõusu , mis on tekkinud korteriomandi parendamisest leides, parendused on osaliselt amortiseerunud ja ei mõjutaks korteriomandi hinda (tl.128. 145). Seega ei ole hageja tõendanud kostja vara väärtuse tõusu seoses ühise tegutsemisega s.o. korteriomandi parendamisega. Hageja nõuab kostjalt kogu korteriomandi väärtusest 34,1 % s.o. tema poolt tehtud panus korteri ostmiseks 75 000 krooni + korteriomandi väärtuse tõus vastavalt tema panusele s.o. 283 000 krooni. 1999 aastal ostes maksis korteriomand 220 000 krooni ja käesoleval ajal 1 050 000 krooni. Kostjale kuuluva vara väärtus on tõusnud seoses kinnisvarahindade muutumisega võrreldes xxxx.a. seisuga, mitte poolte ühise tegutsemise tulemusel. Hageja enda väitel oli pooltel kokkulepe korteriomandi soetamiseks A.P. nimele mitte kaasomandisse. See on tõendatud ka tsiviilasjas 2-04-2166 tehtud jõustunud kohtulahendiga. Seega ei ole põhjendatud kostjale kuuluva asja väärtuse juurdekasvu nõue, mis on tingitud kinnisvarahindade muutumisest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg.1, kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt , tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Ühise tegutsemise lepingu olemasolu tuvastusnõue kuulub rahuldamisele täielikult ja rahaline nõue kuulub rahuldamisele 21 % ulatuses (358 000 on 100 %, 75 000 sellest 20,94 = 21 %). Hagejale oli antud riigi õigusabi. Riigi õigusabi kulude riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega peale kohtulahendi jõustumist.