J. K. hagi A. P. vastu poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu tuvastamiseks ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks XXXXX X-XX Pärnus asuva eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks ning 385 300 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
100 000 krooni Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
06.05.2010, avalik kohtuistung Hageja J. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XX-XX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Alar Neiland; Kostja A. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus J. K. hagis A. P. vastu poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu tuvastamiseks ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks XXXXX X-XX Pärnus asuva eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks ning 75 000 krooni väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud A. P. kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.02.2006 esitas J. K. (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. P. (kostja) vastu poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu tuvastamise nõudes ja rahalises nõudes. Hageja mitmel korral täpsustas rahalist haginõuet, kuid lõplikus seisukohas jäi hagi juurde summas 358 000 krooni.
2.Pooled elasid koos ühise perena alates kevadest 1999.a kuni sügiseni 2003.a. Kuna kooselu alguses ei olnud kummagi poole abielu lahutatud, abielu ei registreeritud. Maikuus 1999.a soetasid pooled ühise kodu rajamise eesmärgil korteri Pärnus, XXXXX X-XX. Korter registreeriti poolte kokkuleppel kostja nimele, kuna kostja oli selleks ajaks lahutatud, hageja aga veel enda faktiliselt lahus elavast abikaasast lahutamata. Korter kinnistati korteriomandina 24.05.2000 poolte kokkuleppel kostja nimele. Seega olid poolte suhtele omased abielusuhete tunnused: kooselu, ühine majanduselu, lähedased suhted. Kulutusi uue kodu loomiseks tehti ühiselt. Hageja oli kulutanud raha korteri soetamiseks ning korteris tehtud ehitus- ja remonditööde eest tasumiseks. Ka hageja oli osalenud korteri renoveerimisel ja sisustamisel oma tööpanusega, samuti valmistanud mööbli. Hageja tehtud kulutuste kohta poolte ühise eluaseme rajamisel vormistasid pooled dokumendi ”korteri XXXXX X-XX, Pärnus ostmisel ja sisustamisel tehtud kulutused 1999.a”. Pärast kooselu lõppemist ja olukorras, kus kostja takistas ühiselt ostetud korterit kasutamast, esitas hageja 09.03.2004 kostja vastu hagi taotledes tunnustada hageja omandiõigust 1⁄2 m.o. XXXXX X-XX korteriomandist (tsiviilasi nr 2-042166). Pärnu Maakohus rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata, kuna ei ole tuvastatud, et pooled oleksid soovinud osta korteriomandi kaasomandisse. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata märkides otsuses, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteriomanik. Kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamiseks on vajalik, et vallasasjast korter oli poolte kaasomandis ja vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping pidi kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus asus seisukohtadele, millised ajendasid hagejat esitama oma nõuet uutel alustel. Vabaabielupooled võivad ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg.1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Lepinguosalised teevad osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on TsK § 440 lg.2 kohaselt nende kaasomandis. Kuna TsK ühise tegutsemise lepingu vormi
ette ei näinud, võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Samuti ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil, kui asja ühiseks omandamiseks. Hageja leiab, et pooltel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping korteri soetamiseks ja parendamiseks selle ühiseks kasutamiseks (mitte korteriomandi ühiseks omandamiseks). Kui kostja tegi hagejal korteris olemise võimatuks, ei saanud hageja enam kasutada ühise tegutsemise tulemusena saadud vara, samas kuulub ühise tegutsemise tulemusena saadud vara lepinguosaliste vahel jagamisele proportsionaalselt nende poolt tehtud maksete suurusele. Vastavalt kulutuste nimekirjale on hageja tasunud korteri eest 75 000 krooni, ülejäänud osa ostuhinnast tasus kostja s.o. 145 000 krooni. Ostuhinnast moodustab hageja panus 34.1 %. Eksperthinnagu kohaselt on seisuga 16.06.2008. korteriomandi väärtus 1 130 000 krooni ja arvestades hageja panust kuulub kostjalt väljamõistmisele 385 330 krooni.
3.Hageja leiab, et ta on õigustatud pöörduma kostja poole ka alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja on kostja korteri soetamiseks kulutanud oma raha 75 000 krooni. Seega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Kuna alusetu rikastumine leidis aset 1999.a kuulub kohaldamisele TsK § 477 lg.1. Tagastamisega viivitamise korral tuleks juhinduda VÕS §-st 1032 ja saajalt tuleks tagasi nõuda nii saadu kui ka sellest saadud kasu vastavalt korteriomandi turuväärtusele.
4.Poolte kooselu ühise perena ning ühise tegutsemise lepingu sõlmimist tõendab hageja tunnistajate R. S., P. M. ja A. K. ütlustega ning lisatud kulutuste nimekirjaga. Korterisse mööbli soetamist tõendab A. J.`i ütlustega. Ekspertarvamusega on tõendatud, et kulutuste nimekiri on allkirjastatud kostja poolt. TsMS § 251 lg.2 alusel taotles hageja, et kohus asendaks tunnistajate ülekuulamise teises kohtumenetluses s.o. Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-04-2166 (end 2259/2004) tunnistajate ülekuulamise protokolli kasutamisega, samuti et kohus kasutaks TsMS § 293 lg 3 kohaselt teises kohtumenetluses tehtud ekspertarvamust.
5.Hageja palub tuvastada poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks Pärnu linnas asuva XXXXX X-XX eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks, parendamisel ja sisustamisel. Hageja palub kostjalt välja 385 330 krooni hageja kasuks. Juhul kui kohus ei rahulda nõuet, mõista kostjalt hageja kasuks välja 385 330 krooni tulenevalt alusetust rikastumisest. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Poolte vahel puudus ühise tegutsemise leping korteri soetamiseks ja parendamiseks, kuna kostja ostis korteri olemasolevatest ja juurdehangitud vahenditest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema andis korteri soetamiseks 75 000 krooni. Kohtutoimikus on olemas AS P. kviitungi order 29.04.1999 summas 25 000 krooni A. G. nimele märkega käsiraha XXXXX XXX. Samuti on kostja 03.05.1999 pannud oma pangaarvele R. G. võlgu saadud rahasumma 50 000 krooni, millest maksis ostetud korteri eest ülekandega AS-le P. 125 000 krooni ja otse ostjale 70 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et 50 000 krooni, mida kostja oma pangaarvele pani, oli tema raha.
8.Tunnistaja P. M. ütluste kohaselt andis tema hagejale võlgu 50 000 krooni korteri ostmiseks, kuid puuduvad andmed, et hageja korteri ostmiseks seda väidetavalt antud raha kasutas. Asjaolu, et tol ajal ei saanud hageja osta korterit oma nimele, ei takistanud teda selle eest maksmast ja oma nimele kviitungit vastu võtmast. Tunnistaja R. S. ei ole kinnitanud, et käsiraha maksis hageja, vastupidi ta ütles, et raske öelda, kas tegemist oli ühise rahastamisega (tsiviilasi nr 2-04-2166, tl 86 pöördel). Tunnistaja A. J. kinnitas vaid mööbli tegemist ja korterisse paigaldamist, mitte kulutuste tegemist hageja poolt. Tunnistaja A. K. kinnitas vaid
seda, et tegi mingi remondi korteris. 1999.a kulutuste nimekirja kostja ei tunnista. Eksperdi arvates on kulutuste nimekiri tõenäoliselt allkirjastatud kostja poolt. Ekspert leidis veel, et kuna allkiri on suhteliselt lühike, ei ole nimetatud tunnused piisavad kategoorilisema arvamuse andmiseks. Seega ei piisa üksi ekspertarvamusest, et tõendada, et hageja on kulutanud korteri ostmiseks 75 000 krooni. Pealegi ei ole hageja tuginenud õiguslikule alusele, mis võimaldaks ühise tegutsemise lepingu tulemusena saada kostjalt summa, mis on 34,1% panusest tulenevalt. Kuigi ühise tegutsemise leping kooselu puhul on sarnane abieluga, on siiski õiguslikud tagajärjed erinevad. Kui ühisvara jagamisel võetakse arvesse turuväärtus jagamise seisuga ja ühe abikaasa panus hinnatakse ühisvara jagamise seisuga, ei ole põhimõte kohaldatav ühise tegutsemise lepingu olemasolu puhul. Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-142-05 on tuvastatud, et ühise tegutsemise lepingut korteriomandi kaasomandisse soetamiseks ei olnud sõlmitud. Isegi kui oletada, et ühise tegutsemise leping oli poolte vahel sõlmitud, pole teada, kui kauaks oli ta sõlmitud, mis mõjutab kindlasti selle lõppemisel panuse suurust tagastamisel. Alternatiivse haginõude puhul on tegemist alusetu rikastumisega, kuna hageja kulutas korteri soetamiseks raha 1999.a. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja raha korteri soetamiseks ei kulutanud. Kui kohus leiab, et raha kulutamine on tõendatud, siis ei näe TsK § 477 ette selle tagastamist koos sellest saadud kasuga s.o vastavalt korteriomandi turuväärtuse kasvule. Alusetu rikastumine tähendab seda, et lepingulist suhet poolte vahel ei olnud. Seega ei ole hageja ise kindel, millise õigussuhtega on tegemist. Hageja elas korteris 4,5 aastat ja kasutas korterit, kuid ei ole selle eest kulusid kandnud. Tänu kulutustele on korteriomandi turuväärtus selline, nagu see hinnati ekspertiisi käigus s.o 1 130 000 krooni. Kulutusi korteriomandile tegi kostja makstes korteriomandi seadmise kulud ja igakuised halduskulud. Maakohtu otsuse põhjendused
9.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu Pärnu linnas, XXXXX X-XX asuva eluaseme soetamisel kostja nimele selle ühiseks kasutamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75 000 krooni. Menetluskulud jäid poolte kanda võrsetes osades.
10.Kohus määras 19.03.2009 määrusega kostja taotlusel asjas uue korteriomandi hindamise ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt on korteriomandi turuväärtus 06.04.2009 seisuga 1 050 000 krooni.
11.Hageja kohtuistungil jäi esitatud hagi juurde, kuid vähendas rahalist nõuet tulenevalt korteriomandi uuest hinnast ja palus kostjalt välja mõista 358 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kohtuistungil vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Pooled elasid koos perioodil 1999 – 2003.a detsember, 2004.a jaanuar. 06.05.1999 ostis kostja korteri Pärnus, XXXXX X-XX (tsiviilasjas nr 2-04-2166 tl 43). Korteriomand on 14.03.2000 kinnistamisavalduse alusel kinnistatud kostja A. P. nimele registriosa avamisel ja sisse kantud 24.05.2000 (tsiviilasjas nr 2-04-2166 tl 7).
13.TsK § 438 lg 1 järgi ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. VÕSRS § 18 lg 1 pärast VÕS jõustumist kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut. Lg 2 järgi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002 ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. Hageja väitel oli pooltel sõlmitud ühise tegutsemise leping ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks s.o. Pärnu linna, XXXXX XX X-XX asuva
eluaseme soetamisel selle ühiseks kasutamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks. Samas märgib hageja, et pooltel ei olnud kokkulepet korteriomandi ühiseks omandamiseks. Kostja vaidleb ühise tegutsemise lepingu sõlmimisele vastu.
14.Omandiõiguse tunnustamise nõue 1/2 m.o. korteriomandist tsiviilasjas nr 2-04-2166 jäi rahuldamata põhjusel, et ühise tegutsemise eesmärk kaasomandi loomiseks ei leidnud tõendamist, see aga ei tähenda, et poolte vahel ei võinud olla kokkulepet korteriomandi ostmiseks kostja nimele selle ühiseks kasutamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks vabaabielu jooksul. Pooled elasid koos 4,5 aastat ning rajasid ühiselt kodu.
15.TsMS § 251 lg 2 järgi võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Hageja taotles kasutada tsiviilasjas nr 2-04-2166 vaidluses samade poolte vahel tunnistajate ülekuulamise protokolle, millele kostja vastu ei vaielnud. Tunnistaja R. S.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid pooled tema kliendid ühe korteri ostu ja teise korteri müügi puhul, tema ise töötas kinnisvarabüroos. Pooled käitusid kui perekond, olid enamasti koos, käisid koos korterit vaatamas, võis välja lugeda, et tegemist oli ühise kodu soetamisega. Raske öelda, kas tegemist oli ühise rahastamisega (tsiviilasja nr 2-04-2166 tl 86 pöördel). Tunnistaja A. K. kohtuistungil antud ütluste järgi pöördus 1999.a juulikuus hageja tema poole, et ta on koos kostjaga soetanud korteri ja vaja on üht teist kohendada. Kõik koos tegid. Ta oli nendega koos peaaegu kuu aega hommikust õhtuni. Lõunalauas sai pidada tööplaane ja räägiti ühisest tulevikust. See korter oli poolte ühine kodu, mida tunnistaja aitas remontida. Hageja ostis uue ukse ja kööki klaasukse ning maksis remontimise eest raha. Hagejaga käisid nad koos materjale ostmas. Talle paistis poolte suhe vabaabieluna (tsiviilasja nr 2-04-2166 tl 87). Tunnistaja A. J.`i kohtuistungil antud ütluste järgi on pooled talle tuttavad. Koliti XXXXX tänavale. Ta tegi hagejaga koos köögimööbli, magamistoa mööbli, lastetoa ja suure toa mööbli ja aitas mööblit korterisse viia. Kostja suhtus sellesse hästi, kuna see oli poolte ühine kodu. Samuti nägi ta, et hageja teostas korteris remonti (tsiviilasi nr 2-04-2166 tl. 87 pöördel). Tunnistaja P. M.`i kohtuistungil antud ütluste järgi oli hagejal korteriostu plaan ja tema andis hagejale 50 000 krooni laenu aprilli lõpus 1999.a, tegid ka laenulepingu. Ta käis ka XXXXX tänava korteris ja oli näha, et pooled on üks pere. Hageja ostis hulgilaost kogu aeg asju ja rääkis pidevalt, et ostab koju. Talle tundus, et kõik see asi käis hageja rahakoti peal (tsiviilasi nr 2-04-2166 tl.88). Tunnistaja A. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid pooled elukaaslased ja ta teab nende suhet ajast, kui kostja vanem tütar tuli Tallinna kooli ja elas tema juures. Pooled olid väga õnnelikud ja kavatsesid luua perekonna. Kostjal oli 1-toaline korter , mille hageja aitas korda teha ja mis müüdi maha. Pooled ostsid uue korteri, raha saadi 1-toalise korteri müügist, kostja eelmisest lahutusest saadud rahast ja hageja toetas oma rahaga uue korteri ostu. Hageja toetas oma rahaga puuduoleva summa korteri ostul. Hageja aitas ühist korterit renoveerida, tegi korterisse uue mööbli ja uued uksed kööki. XXXXX tn korter oli ilus. Pooled käisid tunnistajal koos külas ja kostja väitel kavatsesid nad abielluda ja ühise pere luua (tl 281).
16.Hageja esitas kohtule kirjaliku tõendina kostja poolt allkirjastatud dokumendi pealkirjaga „korteri XXXXX X-XX, Pärnu ostmisel ja sisustamisel tehtud kulutused 1999.a“. Antud dokumendis on nimetatud kulutused summas 214 613 krooni, mis on hageja kokkuleppeline osa ühise eluaseme rajamisel elukaaslase kostjaga (tl.6-7). Kostja väitel tema allkiri antud dokumendil puudub. Kohus tsiviilasjas 2-04-2166 määras käekirjaekspertiisi, et kindlaks teha kas dokumendil on kostja allkiri. Ekspertide arvamuse kohaselt antud dokumendil olev allkiri on tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt. Kuna allkiri on suhteliselt lühike, ei ole eespool
nimetatud tunnused piisavad kategoorilisema arvamuse andmiseks (tsiviilasi nr 2-04-2166 tl 61-62).
17.TsMS § 293 lg 3 järgi kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud ekspertarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab ekspertarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Kostja väitel tema ei ole seda dokumenti allkirjastanud, kuid uut ekspertiisi kostja ei taotlenud. Samuti tunnistaja A. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kostja ütles talle, et kahetseb, et andis hagejale vara nimekirjale allkirja. Hageja oli teinud nimekirja omalt poolt tehtud investeeringute kohta. Kostja rääkis talle sellest telefoni teel ja see võis olla 20022005.a, täpselt ei mäleta. Kostja kartis, et hageja võib talt hakata nõudma raha selle nimekirja alusel (tl.281).
18.Seega kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja on vastava tõendi allkirjastanud ja sellega on tõendatud, et hageja andis kokkuleppel kostjaga kostjale korteriomandi ostmiseks rahalisi vahendeid summas 75 000 krooni. Samuti tegi kostja poolte kokkuleppel kulutusi vaidlusalusele korteriomandile ostes remondiks vajalikke materjale ja korteri sisustust ning korter oli mõeldud pooltele ühiseks kasutamiseks. Seega oli poolte vahel olemas kokkulepe korteriomandi soetamiseks A. P. nimele selle ühiseks kasutamiseks, remontimiseks ja sisustamiseks. Seda suhet saab kvalifitseerida ühise tegutsemise lepinguna TsK § 438 lg 1 järgi. Korteriomandi parendamiseks tehtud kulutuste ja korteriomandi sisustuse tagastamise nõuet hageja ei esitanud.
19.Kehtinud TsK § 440 lg 1 järgi ühise eesmärgi saavutamiseks tasuvad lepinguosalised osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Hageja tasus kostjale rahalise osamaksena korteriomandi ostmiseks 75 000 krooni.
20.Poolte vahel ühise tegutsemise leping lõppes poolte lahkuminekuga, kui hageja ei saanud enam korteriomandit kasutada s.o 2003.a detsember - 2004.a jaanuar. Sel ajal kehtis juba VÕS. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsinglepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 järgi seltsinglaste panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuste osutamine. VÕS § 581 mõtte kohaselt võib panuseks olla ka rahaliste maksete tegemine. Kostja väitel ei olnud pooltel kokkulepet, et kostja tagastab hageja poolt tehtud panuse. Samas ei ole asjas tuvastatud, et pooltel oli kokkulepe, et hageja teeb kulutusi kostjale korteriomandi ostmiseks tasuta ega hakka edaspidi tehtud kulutusi nõudma. Hageja saab tema poolt tehtud kulutusi nõuda lepingulise suhte alusel.
21.VÕS § 600 lg 1 järgi seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. VÕS § 603 lg 1 järgi pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Seega kuulub hagejale tagastamisele tema poolt tehtud panus summas 75 000 krooni. Tsiviilõiguse üheks oluliseks põhimõtteks on hea usu põhimõte, mis kohustab tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus. Seega oleks hageja ilmajätmine kostja korteriomandisse paigutatud panusest hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
22.Tunnistaja K. G.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt on kostja tema ema ja korter osteti ema rahadega. Ema sai raha eelmise korteri müügist ja R. G. laenas 50 000 krooni, kuid hiljem loobus selle tagasi küsimisest (tl.282-283). Tunnistaja R. G.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt laenas tema kostjale korteriostuks raha 50 000 krooni, esialgu andis raha laenuks, aga hiljem jäi kõik niisama, laenulepingut ei sõlmitud (tl.282). Tunnistaja H. U. kohtuistungil antud
ütluste kohaselt rääkis A. P. talle, et sai korteriostuks raha lahutusest, müüs ära vana korteri ja R. G. laenas talle raha. Samas tunnistaja ütluste kohaselt nende kokkupuuted olid harvad (tsiviilasi nr 2-04-2166 tl.88). Kostja tunnistaja K. G. on kostja tütar, seega perekonnaliige ja tema ütlused ei ole piisavalt usaldusväärsed. Tunnistaja H. U. kokkupuuted kostjaga olid harvad ja seega ta ilmselt ei teadnud kõiki korteriostuga seotud asjaolusid. Tunnistaja R. G.`i poolt antud raha üleandmise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistatud ja tunnistaja väitel ta raha tagasi ei soovi. Kui R. G. ka raha korteriostuks kostjale laenas, ei ole tõendatud antud raha kasutamine kostja poolt vaidlusaluse korteri ostuks ja see ei lükka ümber hageja väiteid, et tema andis kostjale korteri ostmiseks 75 000 krooni, mida kostja on oma allkirjaga eelpoolnimetatud kirjalikul tõendil kinnitanud.
23.Ühise tegutsemise lepingu lõppemisel tuleb jagada ühele poolele kuuluva asja väärtuse juurdekasv (kasu), mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. Selline on kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-05). Seega poolte ühiselt kantud kulutustest tekkinud vara väärtuse tõus võib olla varaks, mida tuleb ühise tegutsemise lepingu lõppemisel jagada. Hageja aga ei nõua vara väärtuse tõusu, mis on tekkinud korteriomandi parendamisest, leides, et parendused on osaliselt amortiseerunud ja ei mõjutaks korteriomandi hinda (tl.128. 145). Seega ei ole hageja tõendanud kostja vara väärtuse tõusu seoses ühise tegutsemisega s.o. korteriomandi parendamisega. Hageja nõuab kostjalt kogu korteriomandi väärtusest 34,1 % s.o. tema poolt tehtud panus korteri ostmiseks 75 000 krooni + korteriomandi väärtuse tõus vastavalt tema panusele s.o 283 000 krooni. 1999.a ostes maksis korteriomand 220 000 krooni ja käesoleval ajal 1 050 000 krooni. Kostjale kuuluva vara väärtus on tõusnud seoses kinnisvarahindade muutumisega võrreldes 1999.a seisuga, mitte poolte ühise tegutsemise tulemusel. Hageja enda väitel oli pooltel kokkulepe korteriomandi soetamiseks A. P. nimele mitte kaasomandisse. See on tõendatud ka tsiviilasjas nr 2-04-2166 tehtud jõustunud kohtulahendiga. Seega ei ole põhjendatud kostjale kuuluva asja väärtuse juurdekasvu nõue, mis on tingitud kinnisvarahindade muutumisest. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu 385 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Kohus pidi tuvastama ühise tegutsemise lepingu olemasolu juhindudes kuni 01.07.2002 kehtinud TsK sätetest. Kostja arvates ei ole ühise tegutsemise lepingu sõlmimine tõendatud. Korteri soetas kostja enne seda kui pooled hakkasid koos elama. Korter oli soetatud maikuus 1999.a ja selle põhjuseks oli asjaolu, et kostja lahutas oma abikaasast, jagas ühisvara ja pidi vabastama ühisvaraks olnud korteri Xxxxxxxxx tänaval. Kostja otsiski endale tütrega korteri ja selles abistasid teda mitte ainult hageja kui ka teised isikud. Kortereid käis ta vaatamas näiteks ka oma tütrega ja ka kolmekesi – hageja, kostja ja kostja tütar K. G.. Korterite ühisest vaatamisest ei saa aga teha järeldust, et pooled sõlmisid kokkuleppe, et korter ostetakse ühiste vahenditega ja ühiselt. Hageja kolis korterisse alles 1999.a jaanipäeva paiku teadmisega, et see on kostja korter. Kostja leidis raha korteri ostmiseks ise, maksis oma vahenditest 25 000 krooni käsiraha kinnisvarabüroole, mille kohta on asja toimikus olemas kviitung; samuti ka R. G.ilt laenatud raha 50 000 krooni, mida ta pani oma arveldusarvele ja kandis üle ostjale.
26.Pooled elasid kostja korteris üle 4 aasta ja kandsid ühised kulutused – remondikulutused (mõlemad pooled), sisustuse soetamise/tegemise kulutused (hageja), halduskulud (kostja). Kohus on ise märkinud, et pooled elasid koos 4,5 aastat ning rajasid ühiselt kodu. See on omane vabaabielu suhetele, mis ei ole ühise tegutsemise suhe ja seda eelkõige selle tõttu, et puudub ühine majanduslik eesmärk. TsK § 438 lg 2 kohaselt võivad kodanikud sõlmida ühise
tegutsemise lepingu ainult oma olmevajaduste rahuldamiseks. TsK § 440 lg 1 järgi tasuvad lepinguosalised eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Sama paragrahvi lg 2 järgi lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandis. Ühise tegutsemise lepingu korral võib lepinguosaline nõuda ka oma omandiõiguse tunnustamist ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud varale. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-05 p-s 14 leidis kohus, et antud asjas ei tuvastatud korteri ühist omandamist poolte kaasomandisse, mistõttu ei saa rääkida ka sellele suunatud ühise tegutsemise lepingust.
27.Riigikohtu seisukohale tugines ka oma vastuväidetes kostja, kuid kohus ei ole nimetatud vastuväidet hinnanud ega otsuses põhjendanud, miks ta seda ei arvesta. Peale selle, ei ole kohus tuvastanud poolte ühist majanduslikku eesmärki, milleks olid kulutatud poolte vahendid ja mille tulemusena tekkis vara, mida lepingu lõppemisel jagada. Nagu selgub ülalpool mainitud Riigikohtu lahendist, kaasomandit korterile ei ole tekkinud. Muud vara oma nõudes hageja ei käsitlenud, seega ei ole kostja selles osas ka vastuväiteid esitanud.
28.Kohus on hinnanud kogutud tõendeid ebaõigesti, mille tõttu jõudis väärale järeldusele, et poolte vahel on ühise tegutsemise leping sõlmitud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on kohus neid põhimõtteid rikkunud, kuna tuginenud oma otsuses peamiselt käekirja ekspertiisi arvamusele ja hindas sellega kogumis hageja tunnistajate sellega sobivad ütlused. Kostja tunnistajate – kostja tütre ja kostja esimese abikaasa poja - ütlused luges kohus ebapiisavalt usaldusväärseteks ainuüksi seetõttu, et nad on kostja sugulased. Samas tsiviilkohtumenetlus ei välista sugulasi tunnistajate ringist ning kohus pidi põhjendama nende ütlustega mittearvestamist muude asjaoludega.
29.Kohus võttis arvesse väidetavalt kostja poolt 1999.a allkirjastatud kulutuste nimekirja, millele märgitud allkirja kostja ei tunnista. Hageja ja kohus tuginesid teises tsiviilasjas tehtud käekirja ekspertiisile (tl 61), mille kohaselt kulutuste nimekirjal allkiri “on tõenäoliselt kirjutatud A. P. poolt”. Ekspert leidis veel, et “kuna on allkiri suhteliselt lühike, ei ole nimetatud tunnused piisavad kategoorilisema arvamuse andmiseks”. Eksperdi poolt toodud hindamisskaala järgi ei ole see arvamus kategooriliste ja üheselt mõistetavate seast. Hindamisskaala on järgmine: Kategooriline jaatav; Tõenäoline jaatav; Null variant; Tõenäoline eitav; Kategooriline eitav. Kuna eksperdiarvamus ei olnud kategooriline, tuli seda hinnata teiste tõenditega kogumis. Kohus hindas seda koos tunnistajate R. S. ́a, P. M., A. J.i ja A. K. ütlustega, kuid on jätnud hindamata kinnisvarabüroo poolt raha saamise kohta väljastatud kviitungeid.
30.Kohtutoimikus on olemas AS P. kviitungi order 29.04.1999 summas 25 000 krooni A. G. nimele märgega “käsiraha XXXXX X-XX”. Samuti on kostja 03.05.1999 pannud oma pangaarvele R. G.ilt võlgu saadud rahasumma 50 000 krooni, millest maksis ostetud korteri eest ülekandega AS-le P. 03.05.1999 12 5000 krooni ja otse ostjale 12.06.1999 70 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et need 50 000 krooni, mida kostja oma pangaarvele pani, oli tema raha, ning kohus ei olnud õigustatud lugeda seda asjaolu tõendatuks ainuüksi kostja allkirjast lähtuvalt kulutuste nimekirjal. Kohtu oletus, et R. G. võis anda kostjale raha, kuid seda raha ei kulutatud korteri ostmiseks, meelevaldne ja asjakohatu.
31.Kohus hindas hageja tunnistajate ütlused ebaõigesti. Tõendamiseks vajalikuks asjaoluks oli poolte ühise tegutsemise lepingu sõlmimise fakt. Tunnistaja P. M. ütluste kohaselt andis tema, hageja töötaja, hagejale, firma omanikule võlgu 50 000 krooni korteri ostmiseks, kuid
puuduvad andmed, et hageja korteri ostmiseks need väidetavalt antud raha kasutas. Asjaolu, et tol ajal ei saanud hageja osta korterit oma nimele, ei takistanud teda selle eest maksmast ja oma nimele kviitungite võtmast. Tunnistaja ütles, et tegi hagejaga ka laenulepingu, kuid seda ei ole kohtule esitatud. Asjaolu, et tunnistaja nägi pooli nende kodus ja temale tundus, et nad on üks pere, ei tõenda üheselt, et tegemist on ühise tegutsemise lepingu alusel toimunud suhtega. Iga vabaabielusuhe ei ole leping. Kummaline on see, et kohus uskus seda tunnistajat rohkem, kui kostja tunnistajad, kuigi hageja töötaja on olulisel määral oma tööandjast sõltuv ja seega ei saa olla objektiivne. Tunnistaja R. S. ei ole kinnitanud oma ütlustes, et käsiraha maksis hageja, vastupidi, tema ütles: “...raske öelda, kas tegemist oli ühise rahastamisega.” (I kd, tsiviilasi nr 2-04-2166 tl 86 pöördel). Tunnistajale tundus, et poolte käitumisest võis välja lugeda, et tegemist oli ühise kodu soetamisega. TsMS § 251 lg 1 järgi tunnistajaks on iga inimene, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, mis ei tähenda, et tunnistaja võib midagi oletada või eeldada. Tunnistaja A. J. kinnitas vaid mööbli tegemist ja korterisse paigaldamist, mitte kulutuste tegemist hageja poolt. Asjaolu, et kostja aktsepteeris mööbli korterisse toomist, ei tähenda ühist tegutsemist, vaid vabaabielu suhet. Tunnistaja A. K. (tsiviilasi nr 2-04-2166 tl 87) kinnitas vaid seda, et tegi remonti kostja korteris, mida pooled pidasid oma ühiseks koduks, ja talle paistis poolte suhe vabaabieluna. Tunnistaja A. P., kostja vennanaine, antud ütluste kohaselt olid kõik poolte kooselu asjaolud temale teada poolte enda käest, mis ei tee tema ütlusi vahetu teabe allikaks (tl 281). Kulutuste nimekirja pole ta näinud ega teadnud, millise summaga hageja korteri ostu toetas.
32.Kui kohus leiab, et poolte vahel oli ühise tegutsemise leping sõlmitud korteri soetamiseks selle edasiseks ühiseks kasutamiseks, siis lepingu lõppemisel puudus vara, mida poolte vahel jagada. Kohus leidis, et ühise tegutsemise lepingu lõppemisel tuleb jagada ühele poolele kuuluva asja väärtuse juurdekasv (kasu), mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. Kohus leidis veel, et kostja vara väärtuse tõus ei olnud seotud poolte ühise tegutsemisega, seega kuulub väljamõistmisele vaid hageja poolt korteri soetamiseks kulutatud raha 75 000 krooni. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt on ta sellisele järeldusele jõudnud.
33.Kostja on seisukohal, et hageja rahaline nõue tuleb jätta rahuldamata selle tõttu (lisaks lepingusuhte puudumisele), et väidetava ühise tegutsemise tagajärjel ei ole jagamisele kuuluvat vara tekkinud. Kohtuotsuse kohaselt lõppes poolte väidetav ühise tegutsemise leping detsembris 2003.a. Lepingu lõppemist reguleerivad võlaõigusseaduse sätted seltsingu kohta. VÕS § 596 sätestab seltsingu lõppemise aluseid. Kohus ei ole viidanud ühelegi selles paragrahvis sisalduvale alusele, seega on tuvastamata, millisel alusel on leping lõppenud; hageja arvates ei ole seda kunagi olnud sõlmitud. Vastavalt VÕS § 589 lg 1 seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse. Panuse tagastamine on seaduses reguleeritud erinevalt, sõltuvalt seltsingu lõppemise alusest. Kuna kohtuotsusest ei nähtu, millisel alusel on poolte leping lõppenud, on otsus jäänud põhjendamata osas, millega otsustati tagastada hagejale 75 000 krooni. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja
põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
36.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning kostja on vaidlustanud otsust temalt 75 000 krooni väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
37.Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust, on kolleegiumi arvates maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele olnud TsMS § 232 lg 2 kohaselt igakülgne, täielik ja objektiivne. Maakohus on otsuses selgitanud, miks tuleb hageja esitatud tõendeid lugeda kostja poolt esitatud tõenditest kaalukamateks. Samuti on maakohus piisava selgusega põhjendanud, miks saab ja tuleb otsust tehes arvestada kostja poolt 1999.a allkirjastatud kulutuste nimekirjaga. Kolleegiumil ei ole alust anda hageja poolt korteri soetamiseks 75 000 krooni andmise kohta esitatud tõenditele teistsugust hinnangut, ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna esimese astme kohus on kostja kõigile vastuväidetele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.
38.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele maakohtu poolt seaduse ebaõige kohaldamise kohta, märgib kolleegium, et maakohtu poolne seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping, millele tuleb alates 01.07.2002 kohaldada kehtivat seltsingu kohta käivat regulatsiooni, on paikapidav (VÕSRS § 18). Kolleegium nõustub maakohtuga, et lepingu sisuks on olnud kokkulepe soetada kostjale korter ning teha selles remonti, eesmärgiga seda ühiselt kasutada. Võttes arvesse mõlema poole rolli loodud õigussuhtes, vastab sõlmitud leping TsK § 438 lg 2 sätestatud ühise tegutsemisele ja VÕS §-des 580 jj reguleeritud seltsingule. Hageja on ühisesse tegutsemisesse ja hilisemasse seltsingusse panustanud korteri soetamiseks 75 000 krooni kulutamisega. Kuivõrd kostja keelas hagejal peale kooselu lõppemist korterit edasi elamiseks kasutada, võiks tegemist olla kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille suhtes saaks kohaldada VÕS §-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kuna aga kõnealusel juhul saab poolte kooselu lõppemisega lugeda ka seltsingu VÕS § 596 lg 1 p 1 alusel lõppenuks, on hagejal VÕS § 603 lg 1 alusel õigus saada tagasi seltsingusse tehtud 75 000 krooni suurune panus.
39.Kostjal tuleb mõista, et kuna hageja poolt korteri soetamiseks 75 000 krooni suuruse kulutuse tegemine on maakohtu poolt paikapidavalt tuvastatud, ei välistaks poolte vahel kulutuse tegemiseks kokkuleppe võimalik puudumine hageja nõude rahuldamist. Kui kostja ei olnud 1999. aastal hageja huvides kulutuse tegemiseks kokkuleppe järgi kohustatud, võiks hageja nõue tuleneda sellest, et kostja on korteri soetanud hageja arvel ilma õigusliku aluseta, st kostja on alusetult rikastunud, ja peaks alusetult saadu hagejale hüvitama.
40.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu poolset menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.