Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S.K.i ja N.Ž.i vastu 20 929, 12 krooni ning lisanduva viivise solidaarses nõudes
Hagihind
1 978, 74 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu)
Hageja esindaja:
M. K. (Rüütli 23, 51006 Tartu) S.K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja 1: Kostja 2:
Resolutsioon
N.Ž. (IK xxx, elukoht: xxx)
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt S.K.ilt ja N.Ž.ilt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 19 329 (üheksateist tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni 12 senti.
3.Välja mõista kostjatelt S.K.ilt ja N.Ž.ilt solidaarselt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis alates 19.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,72% tagastamata krediidisummalt aastas.
Menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hageja menetluskuludest 90% kannavad kostjad S.K. ja N.Ž. solidaarselt. Hageja menetluskuludest 10% jääb hageja kanda.
5.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantseleis 12. juunil 2009 kell 16.00. Edasikaebamise kord
Viru
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja S.K. 08.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500205/46kt. l Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti ning vastavalt sõlmitud lepingule oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud intressi tasumas summas 17 450, 88 krooni.
2.Lepingu raames sõlmisid hageja ja põhivõlgnik kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 kinnitas põhivõlgnik, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on põhivõlgnikul täitmata rahalised kohustused hageja ees 33 445, 64 krooni, sealhulgas krediidisumma 18 877, 99 krooni, intress 14 366, 43 krooni, võla sissenõudmise kulud 200 krooni ja viivis 1,22 krooni, millest eelnimetatud intress 12 916, 90 krooni ulatuses annulleeriti.
3.Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 1 650, 75 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 20 528, 74 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudetud intressimääraks loeti 29, 72% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 18 350, 74 krooni.
4.Hageja sõlmis 08.11.2005 kostja N.Ž.iga käenduslepingu.
5.Kuna kostjad lepingut korrektselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 29 266, 72 krooni tasumist, millest 20 528, 74 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 842, 52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 105, 75 krooni leppetrahv, 39, 71 krooni viivis, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ning 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.
6.Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasutud summat 18 550 krooni, on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 1 978, 74 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista - intress 2 842, 52 krooni Kuna kostjad ei tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks ühtegi makset, tuleb hageja arvates kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 842, 52 krooni. - leppetrahv 4 105, 75 krooni tulenevalt üldtingimuste p 6.3, 5.3 - lepingu sõlmimise tasu 300 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.3; - võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni (üldtingimuste p 9.3)
Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks algatas hageja kostjate suhtes inkassomenetluse. Inkassomenetlus lõpetati, hagejale on inkassomenetlusega seotud kulude katteks jäetud tasumata 1 600 krooni. - viivis 10 102, 11 krooni; Viivis lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,72% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvutab viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, leppetrahvi, lepingu sõlmimise tasu ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamise määraga 29, 72% võlgnetavalt summalt aastas. 19.05.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel hageja arvates kostjatelt välja mõista solidaarselt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10 102, 11 krooni. Hageja palub juhindudes TsMS § 367 lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjatelt solidaarselt alates 19.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,72% tagastamata krediidisummalt aastas.
7.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 20 929, 12 krooni, millest 1 978, 74 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 842, 52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 105, 75 krooni leppetrahv, 1 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 10 102, 11 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, mõista kostjatelt solidaarselt alates 19.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29, 72% tagastamata krediidisummalt aastas, menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda
II KOSTJA N.Ž.I VASTUS
8.Kostja N.Ž. hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et on juba hagejale kostja S.K.i eest tasunud 20 000 krooni. Hageja ei ole teavitanud kostjat, et S.K. täiendava krediidisumma vastu võttis ning tarbijakrediidilepingu tingimusi muutis. Kostja palub temalt mitte välja mõista enam solidaarvõlgniku tasumata kohustusi kuna tema on juba 20 000 krooni tasunud.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
9.Hageja ei nõustu kostja N.Ž.i vastuväidetega. Hageja selgitab, et ei vaidle vastu asjaolule, et kostja N.Ž. tõepoolest tasus 20 000 krooni, millest hageja arvestas 1 450 krooni sissenõudmisega seotud kulude (tasu kostjale saadetud kirjade eest) ja 18 550 krooni põhisumma katteks.
10.Hageja saatis käendajale 29.05.2006 kirja, milles teavitas, et S.K. sõlmis tarbijakrediidilepingu nr 0500205/46kt muutmise kokkuleppe. Üldtingimuste p 9.2 teise lause kohaselt loetakse kirjalikud teated kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud 3 (kolm) päeva. Hageja on seisukohal, et kostja oli teadlik kokkuleppe p 1 sõlmimisest. Hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde.
KIRJALIKU MENETLUSE TEATED
11.18.03.2009 teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja. Kohtu määratud tähtajaks pooled täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, vaadanud läbi menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Kohus tuvastas, et - AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja S.K. sõlmisid 08.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500205/46kt, mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 20 000 krooni (tl 8-9); - AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja N.Ž. sõlmisid 06.11.2005 käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on käenduslepingu kohaselt 57 451 krooni (tl 14-15); - AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja S.K.i sõlmisid 30.05.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0500205/46kt kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 29-30); - 29.09.2006 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles; - kostja N.Ž. on 30.11.2007 tasunud hagejale 20 000 krooni lepingu nr 0500205/46kt täitmiseks.
14.Hageja ja kostja S.K. sõlmisid 08.11.2005 tarbijakrediidilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja N.Ž. sõlmisid 06.11.2005 käenduslepingu
15.Kostja S.K. (krediidisaaja) jättis täitmata tarbijakrediidilepingust ja kokkuleppest nr 1 tulenevad maksegraafikujärgsed kohustused. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 , tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus muuhulgas nõuda kohustust täitmist (§ 101 lg 1 p 1), taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 101 lg 1 p 4) või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (§ 101 lg 1 p 6). Kuna krediidisaaja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, ütles hageja lepingu 29.09.2006 üles.
16.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga. Käenduslepingu (tl 14) p1 kohaselt võttis käendaja endale vastutuse krediidiandja ja S.K.i vahelisest krediidilepingust nr 0500205/46kt tulenevate nõuete (ka tulevikus tekkivate) täitmise eest ning käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 57 451 (viiskümmend seitse tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni. (tl 14).
17.Kostja N.Ž. (käendaja) hagi ei tunnista ja leiab, et kuna tema on põhivõlgniku (krediidisaaja) võetud kohustuse täitmiseks tasunud hagejale 20 000 krooni, ei ole põhjendatud enam nõude esitamine tema vastu (tl 50). Kostja selgitab vastuses, et ei ole nõus vastutama kostja S.K.i kohustuste eest, kuna hageja ei teavitanud teda lepingu 0500205/46kt tingimuste muutmisest ning täiendava krediidisumma võtmisest.
18.Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt (VÕS § 145 lg 1). Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (VÕS § 145 lg 2). Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on põhjendatud nõude esitamine ka käendaja N.Ž.i vastu.
Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
19.Kohus selgitab käendajale, et VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses.
20.Hageja esitab kostjate vastu nõude kokku 20 929, 12 krooni, millest: 20.1 - tagastamata krediidisumma 1 978, 74 krooni; 20.2 - viivise nõue 10 102, 11 krooni; Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (§ 108 lg 1). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 30.056.2006 sõlmitud kokkuleppele muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 30.05.2006 loeti uueks intressimääraks 29, 72% uuelt krediidisummalt aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse, mille kohaselt perioodil 29.09.2006-30.11.2007 on arvestatud viivist 427 päeva eest, viivise määr 29, 72% tagastamata summalt 26 384, 49 krooni - 9 173 krooni; perioodil 30.11.2007-19.05.2008 on arvestatud viivist 171 päeva eest, viivise määr 29, 72% summalt 6 384, 49 - 888, 95 krooni. 20.3 - sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 842, 52 krooni; Kokkuleppe nr 1 kohaselt pidi krediidisaaja tasuma intressi 29, 72 % uuelt krediidisummalt (20 528, 74 krooni) aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressimakseid tasunud. Intressi tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 (tl 33-34). Hageja ütles lepingu üles 29.09.2006. Lepingu ülesütlemise ajaks tasumata intress 2 842, 52 krooni (tl 31 ) 20.4 - leppetrahv 4 105, 75 krooni; Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste p 6.3 (lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, tl 34) Seega on leppetrahvi nõue 20 584, 74 x 20 % = 4 105, 75 krooni. 20.5 - lepingu sõlmimise tasu 300 krooni; Lepingu alusel kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 300 krooni lepingu sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule (tl 30). 20.6 - võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt inkassomenetluse kulude 1 600 krooni väljamõistmist, viidates üldtingimuste p 9.3. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sisenõudmisega seotud kulude sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule (tl 34). Võlasuhtes peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1).
Hageja on saatnud kostjatele hoiatuskirjad võla tasumiseks ning teatanud, et vastasel korral algatavad kostjate suhtes kohtu- või täitemenetluse (tl 21-24), inkassomenetluse algatamisest kostjaid hoiatatud ei ole, ei ole ka teavitatud võimalike kulude lisandumisest võla sissenõudmisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et hageja on arvestanud 1 450 krooni kostja N.Ž.i tasutud 20 000 kroonist maha sissenõude kulude katteks kostjatele saadetud kirjade eest (üldtingimuste p 2.5 kohaselt) (tl 54). Kohus leiab, et nii inkasso- kui kohtumenetluse kulude kandmine on kostjate jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et eesmärk oleks saavutatav ühe sissenõudemenetluse kasutamisega vältimaks põhjendamatult suurte kulude tekkimist. Arvestades asjaolu, et kohtumenetluse algatamiseks tasutav riigilõiv on antud tsiviilasjas võrdne inkassomenetluse kuludega, leiab kohus, et hagejal oleks mõistlik võla sissenõudmisel lähtuda otstarbekusest, seadmata eesmärgiks põhjendamatult suurte kõrvalnõuete tekitamist. Eeltoodud põhjendustel leiab, et inkasso kulude sissenõudmine kostjatel ei ole põhjendatud.
21.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 19 329, 12 krooni (millest 1 978, 74 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 842, 52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 105, 75 krooni leppetrahv, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 10 102, 11 krooni sissenõutavaks muutunud viivis). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt viivise alates 19.05.2008 (hagi esitamisest) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja 29, 72% tagastamata krediidisummalt aastas lähtudes TsMS § 367. Sissenõudmisega seotud kulude 1 600 krooni osas jätab kohus nõude rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
22.Lähtudes TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab esitatud nõudest 20 929, 12 krooni summas 19 329, 12 krooni, mis on ~90%. Vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega kannavad kostjad S.K. ja N.Ž. solidaarselt 90% hageja menetluskuludest, 10 % hageja menetluskuludest jääb hageja enda kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.