Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-09-3155 või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 26.01.2009 kohtule hagiavalduse kostja vastu 638 448,10 krooni ja viivise saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Hagi koos lisadega on saadetud VOÜ aadressil XXXTallinnas. Sellel aadressil on hageja esindaja teatel temal õnnestunud kostja juhatuse liikmele dokumente kätte toimetada. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kostja seaduslik esindaja juhatuse liige AV ka VOÜ juhatuse liige ja osanik. Hagimaterjalid anti 15.04.2009 üle OÜ V raamatupidajale. Vastavalt TsMS § 323 lg 1 loeb kohus dokumendid kostja seaduslikule esindajale kättetoimetatuks. Vastamise tähtpäev saabus seega 05.05.2009. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt pidasid hageja ja kostja 2007.a. läbirääkimisi, mille tulemusel jõuti kokkuleppele, et kostja müüb ja hageja ostab tööpingi, mille kostja kohustus transportima Itaaliasse. Hageja tasus kostja arveldusarvele ettemaksu summas 1 615 511,40 krooni. Kostja ei ole tööpinki hagejale üle andnud ega ettemaksu tagastanud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RvEÕS) § 1 kohaselt juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem, kui ühe riigi õigusega, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätteid. Välisriigi õigust kohaldab kohus juhul, kui see kuulub kohaldamisele seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt. RvEÕS § 32 lg 1 järgi lepingule kohaldatakse selle riigiõigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole RvEÕS § 32 alusel valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud (RvEÕS § 33 lg 1). RvEÕS § 33 lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on seotud selle sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta

2-09-3155 tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunktide a ja b kohaselt võib isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kuna vaidlusaluse lepingule iseloomulik kohustus on kostja kohustus müüa hagejale tööpink ning teha võimalikuks omandi üleminek, tuleb eeltoodu alusel lugeda, et leping on kõige tugevalt seotud Eesti Vabariigiga, kus asub kostja tegevuskoht. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikli 33 (c) kohaselt müüja on kohustatud tarnima kauba aruka tähtaja jooksul pärast lepingu sõlmimist. CISG artikli 81 lg 2 kohaselt lepingu täielikult või osaliselt täitnud pool võib teiselt poolelt nõuda kõige selle tagastamist, mida esimene pool oli lepingu järgi tarninud või tasunud. Kui mõlemad pooled on kohustatud saadu tagastama, peavad nad seda tegema korraga. CISG artikli 84 lg 1 kohaselt kui müüja on kohustatud tagastama hinna, peab ta ka maksma sellelt protsente, arvates hinna tasumise päevast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 193 721,80 krooni järgmiselt: 50 000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 143 721,80 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja taotletav õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg –s 1 sätestatud piirmäära. Hageja on välismaine juriidiline isik ja teda

2-09-3155 esindab Eesti advokaat, mistõttu esindaja ja kliendi suhtlemine ning tõendite kogumine on raskendatud ja oluliselt aeganõudvam. Arvestades eeltoodule lisaks hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide põhjalikkust ning kogutud ja kohtule esitatud tõendite hulka, kohus leiab, et hageja taotletavad õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 50 000 krooni ning õigusabikulud 143 721,80 krooni, kokku 193 721,80 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.