Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
12. juuni 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-138
Tsiviilasi
EAS hagi AH vastu 2907,50 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja EAS(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja M Aunver kostja AH(isikukood XXX, viibimiskoht
XXX; elukoht
XXX) 2098 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
27.05.2009.a, avalik kohtuistung
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.01.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.10.2002.a elektrienergia ostumüügi ja võrguteenuse osutamise lepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale elektrienergiat ja kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja on jätnud elektrienergia eest tasumata 2098 krooni. Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste punkti 9.4 kohaselt kohustus kostja, arvete mitteõigeaegsel tasumisel, maksma viivist 0,15 % tasumata summalt päevas. 10.01.2005.a seisuga võlgneb kostja hagejale viivist 809,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2098 krooni ja viivised 809,50 krooni, kokku 2907,50 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 68 krooni. Vastuväidete kohaselt võeti kostja vahi alla 04.02.2004.a ja vabastati vahi alt 13.02.2004.a. Selleks ajaks oli kostja perekond XXX asuvast eluruumist välja tõstetud ning nimetatud eluruumi kostja enam sisse ei saanud. Majaomanik lubas vaidlusaluse lepingu lõpetada. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 26.10.2002.a elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu XXX asuva eluruumi suhtes. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on jätnud tasumata 2004.a aprilli, mai ja juuni arved kogusummas 2098 krooni. Kostja väited, et ta sellel ajal XXX asuvas korteris enam ei elanud, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna elektrienergia eest tasumise kohustus on lepingu poolel, ehk siis käesoleval juhul kostjal. Kostja ei öelnud lepingut üles. Kostja väide, et majaomanik pidi lepingu lõpetama, ei ole põhjendatud, kuna lepingut saab üles öelda üksnes lepingu pool. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2098 krooni. Lepingu tüüptingimuste punktist 9.4 tuleb hagejale õigus nõuda viivist 0,15 % tasumata summalt päevas. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 10.01.2005.a seisuga viiviseid 809,50 krooni. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 809,50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2907,50 krooni. Kostja esitas 03.06.2009.a täiendava seisukoha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem
esitada. Kohus leiab, et pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada täiendavaid vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 331 lg 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuva põhjus. Kuna pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi vastuväiteid, siis jätab kohus kostja poolt 03.06.2009.a esitatud täiendava seisukoha tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks välja mõista 280 krooni ja menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõivu katteks 100 krooni, kokku 380 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.