Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 20.10.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.03.2009 esitas Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (edaspidi hageja) maakohtule hagi J P (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 7 824.64 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 30.10.2004 sõlmitud üürileping, millega kostja kasutusse anti hagejale kuuluv eluruum Xxx Tallinnas kuni 30.01.2009. Kostja kohustus tasuma hagejale makseid eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest. Viimane arve esitati kostjale detsembri 2008.a eest. Perioodi 01.05.2008 kuni 01.01.2009 eest võlgneb kostja hagejale 7 824.64 krooni. 01.12.2008 tegi hageja kostjale hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks tähtaja. Kostja ei ole avaldanud hagejale teisi aadresse arvete esitamiseks ning need saadeti kostja poolt märgitud aadressile, kust need ka vastu võeti. Üürnik on kohustatud tasu maksma ka aja eest, mil ta oma äraoleku tõttu eluruumi ei kasuta. Kostja ei ole hagejat teavitanud, et ta eluruumi ei kasuta ning samuti ei ole kostja avaldanud soovi üürilepingu lõpetamiseks. Hageja leiab, et kostja kokkulepped AP’ga ei oma asjas tähtsust, kuna tegemist ei olnud üürileandja esindajaga. Elukoha registreeringu muudatus ei tähenda üürilepingu lõppemist ega lõpetamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et on hagejaga sõlminud üürilepingu, kuid see on lõppenud kostjapoolse ülesütlemise tõttu 30.04.2008. AP’l oli soov korter ära osta ning et erastamine kulgeks probleemideta palus AP, et kostja ennast korterisse sisse registreeriks. Korterit ta müünud ei ole ja raha ei ole saanud ning müügileping tühistati. 2008.a lõpus registreeris kostja end elama teisele aadressile. Kostja ei ole korteri üüri kunagi maksnud, kuna AP ütles, et seda pole. Reaalselt kostja korteris ei ole elanud.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.01.2004 sõlmitud eluruumi üürileping, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi asukohaga Tallinnas Xxx(t lk 22-25). Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline üürileping kehtivusega kuni 30.01.2009. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu p 4.2 kohaselt üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu 20. kuupäevaks. Kui üürileandja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu 10 kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul, arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Üürilepingu p 9.1.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma maksed eluruumi eest jooksva kuu 20. kuupäevaks. Hageja on esitanud kostjale arved üüri ja kommunaalteenuste kohta perioodi 01.05.2008 kuni 01.01.2009 eest, mis on saadetud aadressile Xxx(t lk 27-35). Puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks teavitanud hagejat aadressi muudatusest. Kostja vaidleb hagile vastu seetõttu, et on üürilepingu 30.04.2008 üle öelnud. Tulenevalt VÕS § 195 lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Lepingupool võib lepingu üles öelda vastavalt seadusele või lepingule. Üürilepingu p 11.1 kohaselt üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Üürilepingu p 11.3 kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt 3 kuud ette. Lisaks on sätestatud VÕS § 313 lg 1 ja 2, et mõjuval

põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda, eelkõige VÕS § 314-319 nimetatud asjaoludel. Kostja ei ole tõendanud üürilepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete ega ka materiaalsete eelduste täitmist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse. Üürilepingu kostjapoolset ülesütlemist ei tõenda 30.04.2008 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise kokkulepe aktsiaseltsiga VT (t lk 56-58). Hageja on kinnitanud, et AP ei ole olnud üürileandja esindaja ning kuna kostja pole ka sellist asjaolu tõendanud, siis ei oma asjas tähtsust kostja ja AP vahelised kokkulepped. VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tulenevalt VÕS § 296 lg 3 on üürnikul kohustust maksta üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukohaks võlgnevuse perioodil registreeritud XxxTallinn (t lk 14). Seega asub kohus seisukohale, et üürileping lõppes vastavalt üürilepingu p 11.1 tähtaja möödumisel 30.01.2009 ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 7 824.64 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse kohtulahendis. Hageja on taotlenud välja mõista menetluskuludena: maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 750 krooni, riigilõiv hagiavalduselt 850 krooni. Menetluskulude väljamõistmise taotlus kuulub täies ulatuses rahuldamisele. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.