Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-3775
Tsiviilasi
B AS hagi GT’i vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja B AS (registrikood XX asukoht: XXX); hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov; kostja GT (isikukood XXX; elukoht XXX).
esindajad
I. Kinnitada B AS ning GT’i vaheline kompromiss järgmiselt:
2-09-3775
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
B AS on esitanud hagi GT’i vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. 03.06.2009 saabus Harju Maakohtusse poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille menetlusosalised palusid kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 8 500 krooni. Seoses kompromissi kinnitamisega palutakse hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 4 250 krooni.
2(3)
2-09-3775 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 10 085 krooni 07.01.2009 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 aktsiaseltsis SEB Pank viitenumbrile 2900072123, selgitusega: „ XXX, GT, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest“. 30.03.2009 määrusega on kohus tagastanud enammakstud riigilõivu summas 1 500 krooni. Summa 8 585 krooni sisaldab riigilõivu ärakirjade eest 85 krooni, mille kulud kannab kostja. Seega tuleb hagejale tagastada menetluses tasutud hagiavalduse esitamise eest 8 500 kroonist pool, milleks on 4 250 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda B AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXaktsiaseltsis Swedbank, selgitusega: “lep , tsiviilasi nr 2-09-3775, riigilõivu osaline tagastamine“. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale.
Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.