Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 12.06.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostjate vastu 02.06.2008.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja RAS ning kostja I BOÜ vahel liisinguleping , mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma sõiduki eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule. Võlgnik ei tasunud igakuiseid graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil juuni – august 2005.a. ning seetõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Vastavalt lepingu p. 1.10. on liisingulepingu käendajaks A Š . Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 500 000 krooni. Seisuga 30.05.2008.a. kostja võlgnevuse põhiosa lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest moodustab 146 611.16 krooni. Nimetatud summa koosneb alljärgnevast: tasumata rendimaksetest juunis – augustis 2005.a. summas 39 634.47 krooni; trahvist parkimiskorra rikkumise eest summas 1 151.45 krooni; sõiduki teisaldamistasust summas 5 900 krooni; täitetoimik 133/2005/749 – täitekutse, kohtutäituri tasust ja leppetrahvist summas 1 158 krouki remonditasust summas 8 374.40 krooni, täitetoimik nr. 133/2005/1133 – kohtutäituri tasust ja leppetrahvist kokku summas 1 158 krooni; tootja esindajalt tellitud sõiduki hindamisaktist summas 500 krooni; notariaalse volikirja tellimine summas 305.62 krooni; kahjumist vara müügil summas 76 693.22 krooni; sõiduki duplikaatpassi vormistamise tasust summas 236 krooni, sõiduki müügiteenusest summas 11 500 krooni. Kostja kohustub hüvitama hagejale kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulutused (üldtingimuste p.-d 11.2. ja 11.4.). Tulenevalt VÕS § 8 lg.-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks ning sama seaduse § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h. täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg. 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikult nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. Lepingujärgselt kohustub kohustatu hüvitama kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulutused.

VÕS §

alusel võib kestvuslepingu kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata lepingu üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 367 lg. 1 sõnastab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud,, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega,

eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 142 lg. 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg. 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 30.05.2008.a kostja viivisevõlgnevus hageja ees 366 027.91 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhiosast väiksemas ulatuses summas 146 610.16 krooni. Kõike eeltoodut aluseks võttes palub hageja välja mõista BOÜ ja A Š ́lt RAS kasuks solidaarselt võlanõue summas 146 611.16 krooni ning mõista välja BOÜ ja A Š ́lt hageja R AS kasuks viivitusintress summas 146 610.16 krooni. Kostja II vastuväited hagile Kostja A Š oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb selles täies ulatuses vastu. Võlgnevuse tekkimise kirjeldamisel viitab hageja asjaolule, et kostja poolt jäid tasumata rendimaksed perioodil juuni – august 2005.a., samas aga jätab hageja maksete laekumise õiendi asjas esitamata. Ka trahv parkimiskorra rikkumise eest ning kohtutäituri tasu summas 1 151.45 krooni on hageja poolt jäetud tõendamata ning seda eelkõige seetõttu, et antud trahv on seotud kostjate tegevusega. Tõendamata jäi ka asjaolu, et väidetava täitekutse numbris on märgitud aasta 2005, seega on kostjail alust arvata, et tegemist on aegunud nõudega. Lisaks ülaltoodule viitab hageja veel ühele täitetoimikule nr. 133/2005/749, jättes selle lisamata ja nõude põhjendamata. Põhjendamata ning õiguslikult põhistamata jäi hageja poolt toodud kulu hindamisakti kohta, kuna antud dokument on samuti asjas esitamata. Arve hindamisakti eest on esitanud hageja ise, mida kostja arvates ei saa lugeda tõendiks kulude kandmise osas. Kostja on hüvitise nõude osas seisukohal, et VÕS § 338 järgi aegub rendileandja hüvitisenõue kuue kuu möödumisel peale asja tagastamist, põhistamata on sõiduki remondi vajadus ning tõendamata on reaalselt kantud kulud. Arusaamatu on kostjale, kellel ja milleks oli väidetav notariaalne volikiri tellitud ning ka kuludokumendid selle tellimiseks on asjas esitamata. Kostjale jääb samuti arusaamatuks, milleks tellis hageja sõiduki tehnilise passi duplikaadi 12.05.2006.a., samas kui rendiobjekt oli müüdud juba 25.04.2006.a., sest selle kuupäeva seisuga on hageja arvestanud oma müügikahjumi. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja kahjunõue jäänud põhjendamata, kuna kahju arvestamisel lähtus hageja objektide jääkväärtuse ja müügihinna vahest. Põhjendamata on ka müügiteenuse suurus ning seetõttu ka selle väljanõudmine kostjatelt.

Kuivõrd kostjal I puudub hageja ees võlgnevus, puudub hagejal õigus nõuda kostjatelt ka VÕS § 113 ettenähtud viivist.

Hageja seisukoht kostja vastuväidete suhtes Hageja leiab, et nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Hageja nõue on tehingust tulenev nõue ning allub TsÜS § 146 lg. 1 toodud kolmeaastasele aegumistähtajale. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kokkulepitud tasu maksmise nõude ja arve esitamisega seotud nõuete (st. hageja kahjunõuete) aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja I ei täitnud hagejaga sõlmitud liisingulepingut kohaselt, jättes tasumata sissenõutavaks muutunud liisingumaksed. Kui kostja II väidab, et kostja I on liisingumaksed tasunud, lasub tõendamiskoormus kostjatel. Kostja I rikkus sõiduki kasutamisel kehtivat parkimiskorda. Kostja ei tasunud parkimiskorra rikkumise eest esitatud trahve, mistõttu maksis hageja kui sõidukiomanik täitekulud. Hageja ei kandnud lepinguga parkimiskorra rikkumise riisikot ning kostjad on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud varalise kahju. Maksegraafikujärgne liisingueseme jääkväärtus lepingu ülesütlemise ajal oli ilma käibemaksuta 466 523.73 krooni. U AS poolt antud sõiduki väärtushinnangust lähtudes oli selle väärtus koos käibemaksuga 460 000 krooni. Lahutades eelnimetatud ekspertarvamuse lõppsummast käibemaksu, saaks sõiduki väärtuseks ilma käibemaksuta 389 830.51 krooni. Seega kandis hageja otsest varalist kahju summas 76 693.22 krooni. Sõiduki hindamisaktist nähtub ühtlasi remonttööde teostamise vajadus. Vara müügiteenus on põhjendatud lisakulutus VÕS § 367 lg. 4 mõttes. Liisinguandja on krediteerimisteenust pakkuv äriühing, kelle esmaseks majanduslikuks ärihuviks on liisingu kaudu antava krediidi intresside läbi kasumi teenimine. Kõik kulud, mida liisinguandja on pidanud kandma liisingulepingu objektiks oleva sõiduki valduse taastamiseks, müügiks ettevalmistamiseks ja võõrandamiseks on liisinguandjale täiendavaks ja põhitegevusega mitteseotud kulutusteks. Hageja majanduslik huvi ei ole suunatud liisinguobjekti omandi säilitamisele ning seetõttu on lepingueseme realiseerimise tagamiseks tehtud kulutused igati vajalikud. Notariaalse volikirja tellimine ja duplikaatpassi väljastamine on seotud liisingueseme edasimüügiga. Kuna sõidukil korrektne duplikaatpass puudus, tuli müügiteenust osutavale äriühingule hankida notariaalne volikiri, et oleks võimalik riiklikust autoregistrikeskusest hankida sõidukile kohustuslik dokumentatsioon. Lisaks on hageja poolt täidetud ka viivitusintressi nõude esitamise eeldused. Viivisevõlgnevuse kujunemine ja summa suurus on sõltuvuses ainult kohustatud isikute tegevusetusest tasumisele kuuluvate summade võlgnevuse likvideerimisel. Hageja on esitanud liisinguvõtjale lisakulutuste kohta arved mõistliku aja jooksul pärast tekkinud rahalisest kahjust teadasaamist. Hageja selgitab, et käenduslepinguga võtab isik teadlikult riski lepingu täitmise tagamisega ning peab arvestama, et põhivõlgniku poolse lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab käendaja kui solidaarvõlgnik. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostja II taotlus aegumise kohaldamiseks

Kostja II leiab, et hageja poolt märgitud täitmata põhikohustus on rendimaksete tasumata jätmine vastavalt VÕS § 341 kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 338 lg. 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ja üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude tähtaeg algab asja tagasisaamisest. Hageja poolt esitatud arvetest on näha, et rendiesemed olid tagastatud hagejale 15.09.2005.a. Seega on kahjumite hüvitise saamise õigus lõppenud 15.03.2006.a. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohaldada asjas hagi aegumist, palub kostja II kohtul vähendada viiviste summat. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS § 162 sättele. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole taotlusel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Võttes arvesse hageja passiivset käitumist oma väidetava nõudeõiguse realiseerimisel, leiab kostja II, et hageja poolt esitatud viivisenõue on ebamõistlikult suur ning läheb vastuollu hea usu põhimõttega, mille tõttu tuleb see jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt kui võlgnik rikub võlausaldaja nõuda selle täitmist.

raha maksmise kohustust, võib

Asjas puudub vaidlus selles, et RAS ning kostja I B OÜ vahel sõlmiti 24.05.2004.a. liisinguleping , mille kohaselt kohustus kohustatu tasuma lepingu p.-s 1.1. märgitud sõiduki kasutamise eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ning maksegraafikule. Samuti puudub vaidlus selles, et vastavalt liisingulepingu p. 1.10. on lepingu käendajaks kostja II A Š . Liisingulepingu lõppkuupäevaks on lepingu kohaselt 24.05.2009.a. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt ei tasunud kostja I igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil juuni – august 2005.a. ning hageja lõpetas temaga lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostja I kirjaliku teatisega. Seisuga 30.05.2008.a. moodustab kostja kogu võlgnevuse põhiosa hageja arvestuse kohaselt 146 611.16 krooni. Nimetatud summa koosneb tasumata rendimaksetest perioodil juuni – august 2005.a. summas 39 634.47 krooni, trahvist parkimiskorra rikkumise eest, kohtutäituritasust ja leppetrahvist kogusummas 1 151.45 krooni, sõiduki teisaldustasust summas 5 900 krooni, kohtutäituritasust ja leppetrahvist summas 1 158 krooni, sõiduki remondikuludest summas 8 374.40 krooni, kohtutäituri tasust ja leppetrahvist summas 1 158 krooni, sõiduki hindamisakti maksumusest tootja esindajalt summas 500 krooni, notariaalse volikirja tellimise kuludest summas 305.62 krooni, vara müügist tekkinud kahjumist summas 76 693.22 krooni, sõiduki duplikaatpassi vormistamise kuludest summas 236 krooni, tasu sõiduki müügiteenuse eest summas 11 500 krooni.

Poolte-vahelise liisingulepingu üldtingimuste p. de 11.2. ja 11.4. kohaselt kohustus kostja I hüvitama hagejale kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulutused. VÕS § 8 lg. 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h. täitmisega viivitamine. VÕS 108 lg. 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. VÕS § 196 alusel võib kestvuslepingu kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata lepingu üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 116 lg. 1 annab võlausaldajale võimaluse lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg. 2 p. 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 367 lg. 1 sätte kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist) kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Lepingust lähtuvalt leppisid hageja ja kostja I kokku viivise määras 0,3 % päevas, s.o. 108 % aastas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohta. VÕS § 142 lg. 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg. 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab kohustuse rikkumisest tulenevat tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja arvestuse kohaselt seisuga 30.05.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 366 027.91 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 146 610.16 krooni ulatuses. Hageja esindaja on saatnud kostjatele perioodil 10.12.2005.a. - 08.11.2007.a. kokku 5 võlgnevuse tasumise kohustuse kirjalikku meeldetuletust. Hageja esindajal ei õnnestunud kostjatega saavutada kohtuvälist kompromissi.

Poolte-vahelise liisingulepingu üldtingimuste p. 11.1. kohaselt on liisinguandjal õigus nõude liisingulepingu esemeks olev sõiduk liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja ning leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda kui leiab aset kas või üks samas üldtingimuste p.-s loetletud juhtumitest. Alapunkt 1) kohaselt, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist lepinguga ettenähtud summat lepingus või selle lisades toodud suuruses 15 päeva jooksul alates maksekohustuse täitmise tähtpäevast. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale I liisingulepingu üles öelnud üldtingimuste p. 11.1.1. kohaselt ja alusel, sest kostja jättis tähtaegselt tasumata lepingujärgsed rendimaksed perioodil juunikuu – augustikuu 2005.a. summas 39 634.47 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja tõendanud kohtule, et kostja pole rendimakseid tasunud juuni – augustikuude eest 2005.a. Kohtuistungil kostja II A Š siiski võttis hagi tasumata rendimasksete osas summas 39 634.47 krooni õigeks. Seega ülaltoodust lähtudes oli hageja õigustatud kostjaga sõlmitud liisingulepingut ühepoolselt ja ennetähtaegselt üles ütlema. Liisingulepingu sõlmimisel teatas kostja I BOÜ oma juriidilise aadressiks Tallinn, Kentmanni 21 ning asukohaks Tallinn, Peterburi tee 47. Hageja on 26.08.2005.a. dateeritud kirjaga edastanud BOÜ teatise lepingu lõpetamise kohta põhjusel, et liisingulepingu täitmisel on ilmnenud, et BOÜ on jätnud tasumata 2 ja enam järjestikulist igakuist makset. Hageja teavitab kostjat oma kirjas sellest, et juhindudes liisingulepingu üldtingimuste p.-st 11.1.1. lõpetab hageja nimetatud lepingu ühepoolselt kostja I – poolse lepingu rikkumise tõttu ning liisinguvõtjal on kohustus lepingu tingimuste p.

Hageja on asjas esitanud OÜ R arve nr. A 653 14.09.2005.a. AS SEB Ühisliising summas 5 900 krooni vara tagastamise teenuse eest. Asjas puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hageja on AS SEB Ühisliising selle arve tasunud. Hageja on tõendina esitanud AOÜ arve (vt. tlk. 136) RAS summas 11 500 krooni. Samas puudub maksedokument, tõendamaks, et hageja ise on vahendustasu sõiduki müügilt tasunud AOÜ-le. Asjas on tõendina esitatud OÜ A arve (vt. tlk. 138) sõiduki hooldus- ja remondikulude kohta märtsikuus summas 500 krooni. Arvest ei nähtu, milliseid hooldus- ja remonditöid sõidukile tehti. Samuti puudub maksedokument tõendamaks, et hageja on selle arve tasunud AOÜ-le. Hageja on asjas esitanud United Motorsi arve AS SEB Ühisliising summas 8 374.40 krooni (vt. tlk. 139) erinevate hooldustööde eest sõidukile. Samas puudub maksedokument, et hageja on AS SEB Ühisliising arve hooldustööde eest tasunud. Kõik ülalkäsitlemist leidnud arved dokumentaalsete tõenditena tuleb kohtu arvates jätta tähelepanuta, kuna hageja ei ole asjas kohtule tõendanud, et tema on seoses liisinguesemeks oleva vaidlusaluse sõiduautoga need kulud kandnud. Lisaks eeltoodutele on hageja asjas esitanud 2 viivistasu otsust 16.05.2005.a. ja 25.07.2005.a. (vt. tlk. 69 ja 70). Kohtutäitur T Söömer ́i täitemenetluse lõpetamise otsusest 17.11.2005.a. (vt. tlk. 75) nähtub, et RAS on täiteasjas nr. 133/2005/749 tasunud AS Falck Eesti 16.05.2005.a. otsuse nr. VTO086930 alusel Tallinna Transpordiametile viivistasu summas 480 krooni, täitekulu summas 83 krooni ja kohtutäituritasu summas 295 krooni ning kokku 858 krooni. Kohtutäitur T Söömer ́i 20.01.2006.a. täitemenetluse lõpetamise otsusest täiteasjas nr. 133/2005/1133 nähtuvalt leidis täitur, et AS Falck Eesti 25.07.2005.a. otsus nr. VTO094426 on võlgniku poolt täidetud ning viivistasu summas 480 krooni, täitekulu 83 krooni ja kohtutäituritasu summas 295 krooni ning kogusummas 858 krooni on Tallinna Transpordiametile üle kantud AS R pangaarve arestimise teel. Mõlemad viivistasu otsused tulenesid sõiduauto BMW registrimärgiga XXX parkimisega tasulisel parkimisalal sõiduki kasutaja poolt parkimistasu maksmata. Sõiduk oli asja materjalide kohaselt 16.05.2005.a ja 25.07.2005.a. kostja I kasutuses ja valduses. Seega on kulud seoses viivistasu otsustega kogusummas 1 716 krooni hageja poolt kantud kulutusena asjas leidnud tõendamist dokumentaalsete tõenditega. Antud kulutused tuleb jätta kostjate kanda tulenevalt liisingulepingu sätteist. Hageja on asjas esitanud U poolt AS R adresseeritud sõiduki väärtushinnangu, kuid hageja pole asjas tõendanud antud akti saamisega seotud kulutusi. Samuti ei ole hageja asjas tõendanud kulutusi seoses väidetava notariaalse volikirja tellimisega summas 305.62 krooni, samuti kulutusi seoses sõidukile duplikaatpassi vormistamisega. Tõendamata ja põhjendamata on hagis märgitud kahjum vara müügist, sest hageja ei ole sõiduki vastuvõtmise aktis määratlenud selle sõiduki harilikku väärtust selle tagastamise ajal hagejale.

Ülaltoodut aluseks võttes on hagi põhjendatud osaliselt ning kostjatelt kuulub väljamõistmisele solidaarselt põhivõlana kokku 41 350.47 krooni ning viivisena 40 350 krooni aluseks võttes asjaolu, et kostjad olid teadlikud asjaolust, et kostjal I oli hageja ees võlgnevus summas 39 634.47 krooni tasumata maksetena perioodil juuni – august 2005.a. ning hagejal oli õigus kostjaga I sõlmitud liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada. Kostja II kinnitas kohtuistungil maksete võlgnevust hageja ees antud summa ulatuses. Liisingulepingu kohaselt leppisid pooled kokku maksete tasumisega viivitamise korral viivitusintressi kohaldamise määras 0, 3 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks viivisevõlgnevuse summaks 40 350 krooni, sest antud summa ei ületa kostjate põhivõlgnevust hageja ees. Asjas on veenvat tõendamist leidnud asjaolu, et kostja 1 rikkus liisingulepingus kokku lepitud maksete tasumise korda ja tähtaega ning hageja oli õigustatud kostjaga I sõlmitud lepingu ühepoolselt üles ütlema ning nõudma lepingueseme tagastamist hageja valdusesse. Seonduvalt asjaoluga, et kostja II kohustus käendajana hageja ees vastutama kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. A Š ei ole antud asjaolu asjas vaidlustanud. Seega on asjas tegemist solidaarse nõudega kostjate vastu. Ülejäänud nõuete osas tuleb hagi jätta rahuldamata kui õiguslikult põhjendamatu ning tõendamata aluseks võttes kohtu poolt hageja nõuetele antud ülalmärgitud põhjendusi ja hinnanguid. Kostjate vastuväiteid hagile hindab kohus põhilises osas kui asjakohaseid. Kostja II taotlus käesolevas vaidluses aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja nõuded kostjate vastu tulenevad hageja ning kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust. Seega on hageja nõude aluseks tehing ning TsÜS § 146 lg. 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hagejal on õigus TsMS § 174 lg. 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.