2-09-18275/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Swedbank AS (end. AS Hansapank) esitas 24.04.2009.a hagiavalduse ED vastu võlgnevuse kokku 117 711,47 krooni nõudes, millest laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 33 253,52 krooni (põhivõlgnevus 32 285,63 krooni, viivis 235,83 krooni, intress 32,28 krooni, menetlustasu 50 krooni, leppetrahv 646,04 krooni, viivis leppetrahvilt 3,74 krooni), laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 5 432,94 krooni (põhivõlgnevus 5 112,74 krooni, viivis 1,08 krooni, intress 69,12 krooni, menetlustasu 50 krooni, leppetrahv 200 krooni), laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4 681,20 krooni (põhivõlgnevus 4 433,30 krooni, viivis 192,98 krooni, intress 54,92 krooni), laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 74 343,81 krooni (põhivõlgnevus 68 948,87 krooni, viivis 509,10 krooni, intress 4 149,54 krooni, leppetrahv 732,12 krooni, viivis leppetrahvilt 4,18 krooni) ning lisanduva viivise nõudes. 12.01.2007.a sõlmisid AS Hansapank ja kostja ED püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 0614325-EG ja hageja võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni ulatuses. 31.03.2007.a suurendati limiiti kuni 30 000 kroonini. Laenulepingu kohaselt on intressimääraks 16% aastas. 07.08.2007.a sõlmisid hageja ja kostja partner krediitkaardi kasutamse lepingu , mille alusel hageja andis kostja kasutusse partner krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Laenulepingu kohaselt on intressimääraks 16% aastas. 19.12.2007.a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu , mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 7 500 krooni kasutamise lõpptähtajaga 19.12.2008.a. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 14% aastas kasutuses olevast limiidist. 17.04.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu summas 77 500 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.04.2012.a. Hageja saatis kostjale 27.02.2009.a kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 14.03.2009.a. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 12 500 krooni, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Kostja pidi hagiavaldusele vastama 15 päeva jooksul, kuid ei ole seda teinud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 117 711,47 krooni ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt, s.o 110 780, 53 kroonilt alates 24.04.2009.a kuni põhinõude kohtulahendi tegemiseni ning viivis VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt, s.o 110 780, 53 kroonilt ja alates 13.06.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 12 500 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue riigilõivu välja mõistmiseks solidaarselt kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.