Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagatiseks laenusaaja valduses olnud sõiduauto Mercedes Benz 250D ja lepingu nr 62 p 2.6 kohaselt sõiduauto Mercedes Benz 250 TD. Lepingute p 3.6. kohaselt kohustus laenusaaja nimetatud sõidukid üle andma laenuandjale juhul, kui kostja viivitab maksetega tasumisel enam kui kaks järjestikust maksetähtaega. Lepingute p-s 3.3. sätestati tasu laenuandja teenuste eest (intress) 3 % kuus tagastamata laenujäägilt alates lepingute sõlmimise kuupäevast, so vastavalt ja 20.12.2001.a. Lepingute p-s 3.4. sätestati viivis määras 1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Maksete tasumisel loeti vastavalt laenulepingute p-s 2.5. sätestatule kõigepealt tasutuks laenuandja teenused (intress), siis viivised ning viimasena laenu põhisumma. Laenusaaja ei täitnud laenulepingutes sätestatud tasumise tingimusi kohaselt. Laenusaaja tasus laenulepingu nr 30 viimase laenumakse 27.08.2004.a. Kokku tasus laenusaaja makseid summas 142’068.- kr, nimetatud summast arvestati laenu põhiosa katteks 32’099.- kr, intresside katteks 69’228.- kr ja viiviste katteks 41’240.- kr. Kostja võlgnevus laenuandja ees on järgmine: laenu põhiosast summas 89’000.- krooni on tasutud 32’099.- krooni, seega moodustab võlgnevus 56’901.- krooni. Intressivõlg moodustab 61’397.- krooni. Hageja nõuab intresse 20’000.- kr ja ei esita viiviste nõuet, paludes kostjalt välja mõista laenulepingu nr 30 alusel 76’901.- kr. Laenusaaja tasus laenulepingu nr 62 viimase laenumakse 27.08.2004.a. Kokku tasus laenusaaja makseid summas 141’519.- kr, nimetatud summast arvestati laenu põhiosa katteks 33’212.- kr, intresside katteks 63’372.- kr ja viiviste katteks 44’935.- kr. Kostja võlgnevus laenuandja ees on järgmine: laenu põhiosast summas 89’000.- krooni on tasutud 33’212.- krooni, seega moodustab võlgnevus 55’788.- krooni. Intressivõlg moodustab 60’196.- krooni. Hageja nõuab intresse 30’000.- kr ja ei esita viiviste nõuet, paludes kostjalt välja mõista laenulepingu nr 62 alusel 85’788.- kr. Kokku moodustavad eelnimetatud kahest lepingust koosnevad nõuded 162’689.- krooni. Lepingute tagatiseks olevaid sõiduautosid laenusaaja laenuandjale üle ei andnud. 05.09.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt tegutses hageja laenulepingute sõlmimise ajal ja tegutseb praegugi laenude väljastajana, kelle kogu majandustegevus seisneb raha väljalaenamises kasumi teenimise eesmärgil. Kostja laenas pikema perioodi vältel hagejalt laenulepingute alusel raha eesmärgiga osta hagejaga omaniku kaudu seotud kolmanda(te)lt äriühingu(te)lt sõiduautosid nende väljarentimiseks taksoteenust osutavatele isikutele. Hagejale endale sõiduautod ei kuulunud, mistõttu ta ei oleks saanud neid ei müüa ega liisingusse anda. Hageja ja kostja vahel olid pikaaegsed ärisuhted: sõlmitud oli ligikaudu 50 laenulepingut millest 20 osas käib kohtuvaidlus. Poolte vahel vabal tahtel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete esitamine ei ole oma õiguste kuritarvitamine, s.o. vastuolus hea usu põhimõttega ega hea äritava printsiibi rikkumine. Intressitava laenulepingu puhul on pooled vabad leppima kokku kohaldatavas intressimääras. Laenumaksete graafikus olev kirje „lõppmakse” ei ole kirjutatud hageja töötaja või volitatud isiku poolt, kellel oleks olnud õigus lugeda laenuleping lõppenuks. Hageja vähendab intressinõuet ja esitab viivisvõlgnevuse tasumise nõude, nõudes intressi perioodi eest 19.06.2002.a. kuni 19.12.2003.a. summas 27’520.- krooni. Hageja esitab viivisvõla nõude summas 32’180.- krooni. Seega moodustab hageja nõue kokku 122 233 krooni. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja 17.10.2007.a kohtusse laekunud vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja täitis laenulepingutest nr. 30 ja 62 tulenevad kohustused, tasus intressi ja viivist. Hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt. Alusetult arvestatud intress ja viivis on põhjendamatu liigkasumlikkuse tunnustega, vastuolus heade kommete ja seadusega. Peale kohustuste täitmist ei

ole hageja teatanud kostjale nõuete ja trahvide olemasolust ja soovist neid esitada. Kostja palub kohtul mitte rahuldada hagi viivise ja intressi osas. Hageja peab tõendama, kuidas tema arvestas hagiavalduse koondtabelites toodud summasid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 01.04.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on laenulepingud sisuliselt müügilepingu tunnustega tehingud, poolte tahe oli suunatud sõiduki müügile. Hageja ei ole mingit laenu kostjale kunagi andnud. Hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduk. Antud ettevõte pidi sõiduki müügitunnustega lepingu lõppemisel ja täitmisel kostja poolt vormistama sõidukite omandiõiguse ümber ARK-s kostja nimele. Kostja täitis kõik antud lepingust tulenevad kohustused. Hageja pidi vormistama vastava algdokumendi raha üleandmise kohta (s.o. raha üleandmise kviitung, millel on kostja allkiri või pangaülekanne kostja arveldusarvele). Seega peab hageja tõendama täiendavalt oma väidet, et tema andis kostjale raha laenulepingute alusel. 05.09.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on hagejapoolne intressiarvestus vastuolus seadusega. 16.02.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt oli poolte tahe suunatud sõiduki müügilepingute sõlmimisele, mitte aga laenulepingute sõlmimisele. Kostja täitis poolte suhetest tulenenud kohustused hageja ees, s.o tasus sõidukite eest poolte vahel müügitunnustega sõlmitud tehingute kohaselt. Hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi kostja ees, mistõttu kostjal oli seaduslik alus oma kohustuste mittetäitmiseks. Kostja päringust hagejale nähtub, et kostja pöördus hageja poole taotlusega teada anda, milliste autode eest on kostja hagejale võlgu ning millistes summades. Hageja vastusest kostja päringule nähtub, et hageja edastas kostjale andmed milliste sõidukite eest ja millistes summades oli kostja hagejale võlgu. Maksekorraldustest nähtub, et kostja tasus hageja vastuses toodud võlgnevuse. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub kohaldada hageja nõudele aegumist. Hageja poolt esitatud graafikud ei klapi kostja poolt esitatud graafikutega ja tegelike maksetega. Kohus võttis hagi menetlusse aga 29.08.2008.a., s.o. kõik hageja nõuded on aegunud, lepingujärgsed maksed on aegunud juba seisuga 08.02.2006.a.. Hageja ei ole kunagi teavitanud kostjat, et kostjal on võlgnevus eelpool märgitud lepingute alusel, hageja ei ole kunagi esitanud kostjale pretensioone antud võlgnevuse kohta ja hageja on esitanud aegunud nõude kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud vaidlusalused lepingud, mis on pealkirjastatud kui laenulepingud. Kuivõrd kostja on esitanud aegumise vaide, kontrollib kohus kõigepealt, kas nõue on aegunud. Laenulepingutena pealkirjastatud lepingutest ja maksegraafikutest nähtub, et kostja pidi täitma oma kohustusi perioodiliste maksetena, kuid lepingus oli sätestatud laenude tagastamise tähtaeg. Laenulepingust nr 30 (tl 5) ja selle juurde kuuluvast võlgnevuse arvestusest (tl 6) nähtub, et leping sõlmiti ja lepingu p 3.2. kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma võrdsete või erisuuruste osadena igakuiselt 8. kuupäeval, kusjuures iga osamakse minimaalne suurus ei tohtinud olla alla 6’500.- krooni, maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma kohustuste täitmiseks ajavahemikul 08.09.2001.a – 08.02.2003.a laenu ja intressi kuumaksena 6’500.- kr ja kokku laenu põhiosa 89’000.- kr ning intresse 27’366.- kr. Laenu tagastamise tähtaeg on hagiavalduse kohaselt 08.veebruar 2003.a. Laenulepingust nr 62 (tl 82) ja sellele lisatud maksegraafikust (tl 178)

nähtub, et lepingu p 3.2. kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma võrdsete või erisuuruste osadena igakuiselt 20. kuupäeval, kusjuures iga osamakse minimaalne suurus ei tohtinud olla alla 6’500.- krooni, maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma kohustuste täitmiseks ajavahemikul 20.01.2002.a – 20.06.2003.a laenu ja intressi kuumaksena 6’500.- kr ja kokku laenu põhiosa 89’000.- kr ning intresse 27’366.- kr. Laenu tagastamise tähtaeg on hagiavalduse kohaselt 20.06. 2003.a. Vastavalt VÕS, TsÜS ja RvEÕS § 9 lg 1 sätestatule tuleb vaidlusaluste tehingute aegumise suhtes kohaldada TsÜS-s ja VÕS-s aegumise kohta sätestatut. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1) ja aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Korduva kohustuse täitmisele suunatud nõue, milleks käesolevas asjas on intressinõue, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154). Seejuures tuleb aga arvestada TsÜS § 144 sätestatuga, mille kohaselt koos põhikohustusega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises (TsÜS § 158). Hageja esitatud maksegraafikutest tuleneb, nagu kostja oleks tasunud ka peale laenulepingute tähtaja lõppemist lepingujärgseid makseid ja teinud viimase makse mõlema lepingu puhul 27.08.2004.a. Samas ei ole kostja nimetatud asjaolu omaks võtnud ja hageja ei ole maksete teostamist kostja poolt vastavate laenulepingute alusel tõendanud. Kostja poolt esitatud maksegraafikutel (tl 134-135), mida saab käsitleda kui täitmise kviitungit (VÕS § 95 lg 1 mõttes), kuna sellele on antud allkirjad täitmise vastuvõtja poolt nähtub, et kostja on viimase kohustuse osa täitnud 25.05.2004.a mõlema lepingu osas. Seega tulnuks hagi esitada hiljemalt 25.05.2007.a. Hagi on esitatud 27.08.2007.a, mistõttu see on aegunud. Eeltoodud põhjustel jääb hageja nõue rahuldamata. Kuivõrd hagi on aegunud, ei anna kohus hinnangut lepingu olemusele, rahatusele ja muudele poolte väidetele lepingu täitmisega seonduvalt ega uuri vastavaid tõendeid. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.