Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
11. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-46424
Tsiviilasi
OÜ M(likvideerimisel) hagi NM’i vastu võlgnevuse 81 525 saamiseks 81 525 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ M likvideerimisel (registrikood XXX) Hageja seaduslik esindaja, likvideerija, P Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9/11, 10402 Tallinn) Kostja NM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat A Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn)
Istungi toimumise aeg
28.04.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja, likvideerija, P Sepper Kostja esindaja advokaat A Ratnikov
Jätta rahuldamata OÜ M(likvideerimisel) hagi NM’i vastu 81 525 (kaheksakümmend üks tuhat viissada kakskümmend viis) krooni saamiseks.
Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ M(likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Esitatud asjaolud ja hageja nõue 05.11.2007.a. esitas hageja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse summas 81 525 krooni saamiseks, millest põhivõlgnevus on 44 135 krooni, intress 18 695 krooni ja viivis 18 695 krooni ning menetluskulud. Esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 20. detsembril 2001.a. laenulepingu nr 63 mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 46 000 krooni, tagastamise tähtajaga 20.06.2003.a. ja kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikul. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja juhul,
kui ta viivitab maksete tasumisega enam kui kaks järjestikust maksetähtaega, tagastama nimetatud sõiduki laenuandjale kahe ööpäeva jooksul (punkt 3.6.). Lepingu punkti 3.3. kohaselt saadud laenult/laenujäägilt kohustus kostja alates 20.12.2001 tasuma intresse 3% kuus laenujäägilt. Laenu tagatiseks oli kostja valduses olev sõiduauto Mercedes Benz 240TD registrimärgiga XXX. Kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, laenu tagatiseks olevat sõiduautot kostja hagejale üle ei ole andnud, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista 81 525 krooni, millest põhivõlgnevus on 44 135 krooni, intress 18 695 krooni ja viivis 18 695 krooni.. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on esitatud alusetult ja põhjendamatult. Kostja on tagastanud laenulepingust nr 63 tuleneva kohustuse summas 46 000 krooni ning tasunud intressid ja viivised. Kostja täitis omapoolsed kohustused hageja ees täies ulatuses ja poolte vahel lõppesid võlasuhted. Hageja ei ole kunagi esitanud pretensioone kostja vastu tema täitmata kohustuste kohta. Laenulepingu kohta toodud nõuded on vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Alusetult arvestatud intress ja viivis on põhjendamatu ja liigkasuvõtjaliku tunnusega. Poolte vahel on 20. detsembril 2001.a. sõlmitud laenuleping nr 63, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 46 000 krooni, oli sisuliselt müügilepingu tunnustega tehing, kus hageja andis laenu ning hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduauto, mille kostja sai enda valdusse. Antud ettevõte pidi kostja poolt laenulepingu lõppemisel ja täitmisel vormistama sõiduauto Mercedes Benz 240TD registrimärgiga nr XXX omandiõiguse ümber ARK-s kostja nimele. Seega nimetatud lepinguga kostja tegelikult ostis hagejalt sõiduauto, mis oli antud laenusumma tagatiseks ja mis läks kostja valdusesse kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni kostja poolt. Seoses asjaoluga, et kostjal oli hagejaga sõlmitud palju lepinguid, ei mäleta kostja täpselt, millal vormistati hageja poolt vaidlusaluse sõiduauto omandiõiguse üleminek kostjale ning kostja sai sõiduauto omandiõiguse üle anda tema poolt määratud isikule. Samuti leiab kostja, et hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt, mis on ebaseaduslik. Kostja leiab, et esitatud nõude osas tuleb kohaldada aegumist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate A H ja L. L ütlused, tutvunud asjas esitatud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna käesolevas tsiviilasjas tuleneb vaidlusalune võlasuhe 2001.a sõlmitud laenulepingust, tuleb asja lahendamisel kohaldada kooskõlas 01.07.2002.a. kehtima hakanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 ja 12 kohaselt kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid ning alates 01.07.2002 võlaõiguse (VÕS) ning kehtima hakanud TsÜS sätteid. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja 20.01.2009.a. esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks (tlk 125-126). Vaidlust puudub selles, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on 20. detsembril 2001.a sõlmitud laenuleping nr 63, mille punkti 2.1 järgi on kostja saanud rahalist laenu 46 000 (nelikümmend kuus tuhat) krooni tagastamise tähtajaga 20 juuni 2003.a. Laenulepingule on kostja NM allakirjutanud kui laenusaaja (tlk.6). Lepingu punktist 2.6 nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduauto Mercedes Benz 240 TD reg nr XXX, mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni laenusaaja poolt.
Vaidlus puudub selles, et vastavalt 20.12.2001.a. sõlmitud laenulepingu nr 63 punkti 3.2. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma kokkulepitud osamaksetena laenulepingus kokkulepitud kuupäeval, s.o. 20-ndal kuupäeval, igakuiselt. Hageja esitatud maksegraafiku kohaselt perioodil 20.01.2002.a. kuni 20.06.2003.a. oli kostja NM kohustatud tasuma laenu põhiosa ja intressidena kokku kuumaksena 3 345 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressidena 14 183,61 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas hageja arvestuse kohaselt 44 135 krooni, intressijääk 18 695 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu nr 63 punkti 2.1. kohaselt 20.juuni 2003.a. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kõnealuse laenulepingust tulenevad kohustused täitnud ja võlgnevust ei esine. TsÜS § 146 lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lõigetest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, seega alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustustest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega. 20.12.2001.a. sõlmitud laenulepingu nr 63 punkti 3.2. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma kokkulepitud osamaksetena lepingus kokkulepitud kuupäevadel igakuiselt. Hageja poolt esitatud maksegraafiku järgi oli kostja kohustatud perioodil 20.01.2002.a. kuni 20.06.2003.a. tasuma laenu põhiosa ja intresse kokku kuumaksena 3345 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressina 14183,61 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas 44 135 krooni ja intressijääk 18 695 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg laenulepingu nr 63, 20.12.2001.a. punkti 2.1. järgi oli 20.06.2003.a. Kohtu hinnangul muutus eelnimetatud laenulepingu järgi laen sissenõutavaks 21.06.2003.a. Hagi esitamise viimane tähtaeg olnuks 20.06.2006.a. Hagi esitati 05.11.2007.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.06.2008 tsiviilasja nr 3-2-1-57-08 otsuse punktis 11 on leidnud, et: „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 Igtest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega“ . Seega kuna laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 20.06.2003.a. muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 21.06.2003. Lähtudes TsÜS § 147 Ig-st 1, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega
Kohus leiab, et kuna kostja on esitanud aegumise kohaldamise taotluse ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.