2-06-38625
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-38625
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Y. K. hagi AS-i NjaV ning Sillamäe linna vastu 25 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
25 000 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
13. mai 2009
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Y. K. (IK xxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi I.G.
Kostja I:
AS NjaV (RK xxx)
Kostja I esindaja:
A. V. (volikirja alusel)
Kostja II:
Sillamäe linn (xxx)
Kostja II esindaja: A. I. (volikirja alusel)
Hagi AS N jaV vastu mittevaralise kahju 25 000 krooni nõudes jätta rahuldamata.
1(10)
2-06-38625
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus Hageja esitas 18.detsembril 2006 Viru Maakohtusse hagi kostja I vastu mittevaralise kahju 25 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kukkus hageja 25.veebruaril 2006 kella 15.00-16.00 vahel Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kõnniteel oli kiilasjää ning peale oli sadanud lund, mis oli jalakäijate poolt juba tallatud. Kõnnitee ei olnud liivatatud ega mingit muud puistematerjali ei olnud sinna pandud. Möödaminejad tõstsid hageja üles, talutasid ta kaupluse vastas oleva postkontori juurde, kus asub ka autotee ning kutsusid välja takso. Takso sõidutas hageja koju. Kodus olles ägenes aga valu vasakus küljes ning hageja kutsus välja kiirabi, kes tuvastas esialgse oletuse kohaselt, et hagejal on murdunud seitsmes ja kaheksa roie. Kiirabi osutas esmaabi. Hageja arvas, et peale esmaabi ning arstide antud juhiseid tervis paraneb. Kuid valu ei vähenenud ning 03. märtsil 2006 kutsus hageja kiirabi, kes toimetas ta juba Kohtla-Järvele haiglasse, kus hageja viibis 10 päeva. Haiglas kinnitati, et hagejal on roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4–10 roie. Selle tagajärjel oli tekkinud veriõhkrind, s.t roietemurru tagajärjel oli vigastatud vasakpoolne kops. Teeseaduse § 25 lg 3 järgi korraldab valla-või linnavalitsus teehoiu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sillamäe Linnavalitsus on 01. märtsil 2005 sõlminud kostjaga I Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastuse lepingu nr 012005HK, millega kostja I kohustub hooldama ja korras hoidma linna territooriumi, mille hulka kuulub ka Viru pst 2a tänav. Nimetatud lepingu järgi kohustub kostja I talvel muulhulgas teostama ka kõnniteede puhastamist, kusjuures kõnniteed peavad lumest ja jääst olema puhastatud kuni äärekivideni või kui äärekivid puuduvad, siis kuni teeservani. Kõnniteedel ja jalgradadel libedustõrjeks kasutatavad puistematerjalid peavad olema katkematult ja ühtlaselt laotatud kogu kõnnitee pikkuses ning laiuses. Samuti oli lepingu punktis 3.1.1.10 ära toodud jääkihi kõnniteedel lahtiraiumise kohustus. Lepingu punktis 7.3 on sätestatud, et täitja vastutab oma lepinguliste kohustuste süülise täitmatajätmise või süülise sobimatu täitmise korral tellijale ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest. 25.02.2006 toimunud õnnetuse ajal Viru pst 2a kõnniteel ei olnud tehtud lepingus kostja I poolt kohustuseks võetud töid, mille tagajärjel juhtus hagejaga õnnetus. Kostja tekitas hagejale mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et kostja süül tekitatud kehavigastuse tõttu on hagejal püsiv tervisekahjustus ja heaolu langus. Hageja on kaotanud heaolu 2(10)
2-06-38625 loomise võimaluse, kuna püsiva tervisekahjustuse tõttu ei saa ta töötada omandatud erialal. Juhtunud õnnetusega on kaasnenud ka psüühilised üleelamised - hageja peab oma tervise kontrollimiseks pidevalt arstil käima ning oma tervise jaoks pidevalt ostma ravimeid, mis on kallid ning rahapuudus on tekitanud tervise tagamiseks lisaprobleeme. Toimunud õnnetusega kaasnesid paratamatult kannatused ja ebamugavused ning sellega on tekitatud mittevaraline kahju. Õnnetusejärgselt on hagejale määratud töövõimetuspension 50% ja ehki hagejal esinesid ka teised terviseprobleemid varasemast ajast, siis töövõimetuse peamiseks põhjuseks oli ikka 25. veebruari 2006 kukkumise tagajärjel saadud roiete hulgimurd koos sellega kaasnenud kopsuvigastusega. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 25 000 krooni. Hageja esitas 30. märtsil 2007 kohtule hagiavalduse täienduse, milles ta palub kaasata menetlusse teise kostjana Sillamäe Linnavalitsuse (kostja II). Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kiirabikaart (tl 13, 163); väljavõte haigusloost (tl 14, 164); suunamiskiri (tl 15); koopia tervisekaardist (tl 16-18, 159-162); kirurgi diagnoos (tl 19); terviseseisundi kirjelduse vorm (tl 21,165); pensionitunnistuse ärakiri (tl 22-23); avaldused Sillamäe Linnavalitsusele (tl 24,26,27); Sillamäe Linnavalitsuse vastused (tl 25,28); Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastuse leping nr 01-2005 HK (tl 30- 31); väljavõte Sillamäe linna heakorraeeskirjast (tl 32); tööraamatu ärakiri (tl 33- 37); Virumaa pensioniameti otsus nr 26149 (tl 38); tunnistaja A. K. ütlused (tl 126), tunnistaja J.P. ütlused (tl 128); kiirabikaartide 96/0/901 ja 96/6/815 koopiad (tl 156, 157); tunnistaja V.Š. ütlused (tl 169), tunnistaja I.K. ütlused (tl 217). Kostja I vastus Kostja I esitas 13.märtsil 2007 hagiavaldusele vastuse, milles ta hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna Sillamäe linn pole kostjat I määranud vastutajaks teede korrashoiu eest teeseaduse §-i 10 lg 4 mõistes. Kostja I on tõepoolest sõlminud lepingu Sillamäe linnaga Sillamäe linna territooriumi hooldamiseks ja puhastamiseks. Kostja I on oma lepingulised kohustused Sillamäe linna ees täitnud korrektselt vastavalt lepingus kokkulepitule. Antud juhtumisega seoses ei ole Sillamäe linn kostjale I ühtegi pretensiooni esitanud. Ainuüksi kukkumine ei saa olla tõendiks selles osas, et tee on hooldamata (talvel on teed vaatamata hooldamisele libedad - tee hooldus vähendab seda). Antud juhul pole hageja kostja õigusvastast käitumist kuidagi tõendanud. Selgusetuks jäävad kukkumise asjaolud, põhjused, samuti ei selgu hagiavaldusele lisatud materjalidest konkreetse kukkumise ja hageja tervisliku seisundi põhjuslik seos. Kostjal I on sõlmitud Sillamäe linnaga leping, milles on sätestatud kostja I vastutus süüliselt kohustuste täitmata jätmise või sobimatu täitmise korral tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kostjal otsest vastutust hageja ees ei ole, kostja vastutab oma lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral oma lepingupartneri Sillamäe linna ees. Vastutajaks kolmandate isikute ees tõendatud kahju puhul on eelkõige linn, kes siis hiljem omab regressiõigust kohustust rikkunud lepingupartneri vastu juhul, kui rikkumine on tõendatud ja sellele on linna poolt õigeaegselt reageeritud.
Kostja II vastus 3(10)
2-06-38625 Kostja II esitas 30.aprillil 2007 vastuse hagiavaldusele, milles ta hagi õigeks ei võta. Kostja II (tellija) ja kostja I (täitja) vahel sõlmiti 1.märtsil 2005 Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastamise leping nr 01-2005HK, mille punkti 3.1.1.1 järgi peavad kõnniteed olema puhastatud kuni äärekivideni, kui äärekivid puuduvad, siis kuni tee asfaltkatte servani. Sama lepingu punkti 3.1.1.7 järgi on täitja kohustuseks libeduse likvideerimine, tekke ennetamine ja ootamatu libeduse tekkimise puhul hiljemalt 30 min jooksul libedustõrje korraldamine. Lepingu punkti 7.3 järgi vastutab täitja oma lepinguliste kohustuste süülise täitmatajätmise või süülise sobimatu täitmise korral tellijal või kolmandal isikul tekitatud kahju eest. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja kukkus kõnniteel aadressil Viru pst 2. Kuna kõnnitee aadressil Viru pst 2 oli lumest ja jääst 25.veebruaril 2006 puhastatud, ei esitanud tellija täitjale pretensioone. Teisi pöördumisi Sillamäe Linnavalitsusse antud küsimuses ei olnud. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus, hagi on põhjendamatu ja tõendamata. Kostjad kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtuistungid Kohtuistungil 13.juunil 2008 hageja toetas hagi, selgitades, et ta oli 25.02.2006 turul ja tahtis minna Konsumi kauplusesse. Lume all oli jää. 2 kuni 3 meetrit enne poodi sisenemist hageja kukkus ning temast möödunud J.P. ja V.Š. aitasid ta pingile istuma ning kutsusid talle takso. Kodus kutsus ta kiirabi, kuid kiirabitöötajad ei suutnud teda autosse viia ning tal soovitati hospitaliseerimisest loobuda. Ta lamas 5 päeva kodus, kutsus siis uuesti kiirabi ning teda viidi Kohtla-Järve haiglasse. Tal oli murtud 7 ribi ja üks ribi oli sattunud kopsu. Haiglas tehti talle drenaaž vedeliku väljaviimiseks. Peale haiglast väljakirjutamist määrati talle töövõimekaotus 40%, diagnoositi ka astma. Töötada ta ei saa, kuna raskusi tõstes jääb tal hing kinni. Tal on ka maohaavad, kuid nende tõttu ta invaliidsust ei saanud. Kui tee oleks liivatatud, ei oleks ta kukkunud. Kostja I hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et tõendatud ei ole, et oleks invaliiduse saanud kukkumise tagajärjel. Kostja II jäi kirjalike vastuväidete juurde. Kohtuistungil 13.mail 2009 hageja toetas hagi, leides, et hagi on tõendatud tunnistajate ütlustega. Menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste endi kanda. Kostja I jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et tunnistajate ütlused on vastuolulised. Tõendatud ei ole, kus hageja kukkus ja miks ta kukkus. Inimene võib kukkuda ka siis, kui tee libe ei ole. Tõendatud ei ole see, et teed olid liivatamata. Sillamäe linn ei ole neile ühtegi pretensiooni esitanud. Kostja I ei saa olla kostjaks, kuna ta ei ole võtnud vastutust teeseaduse § 10 lg 4 mõttes. Selle vastutuse saanuks Sillamäe linn talle üle anda õigusaktiga. Lepingust tulenevalt vastutab kostja I linna ees juhul, kui ta on rikkunud lepingut. Antud lepingust kostja I vastutust 3-ndate isikute ees ei tulene.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning tunnistajad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4(10)
2-06-38625 Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt mittevaralise kahju hüvitis summas 25 000 krooni kehavigastusega tekitamisega seotud kahju eest. Kostjad hagi ei tunnista. Nõue kostja I vastu Hageja väitel kukkus ta 25.veebruaril 2006 kella 15.00-16.00 vahel Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kukkumise põhjustas kõnnitee libedus kõnniteel oli kiilasjää ning peale oli sadanud lund, mis oli jalakäijate poolt juba tallatud. Kõnnitee ei olnud liivatatud ega mingit muud puistematerjali ei olnud sinna pandud. Kukkumise tagajärjel oli hagejal roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4–10 roie. Selle tagajärjel oli tekkinud veriõhkrind, s.t roietemurru tagajärjel oli vigastatud vasakpoolne kops. Hageja väitel on Sillamäe Linnavalistus 01. märtsil 2005 sõlminud kostjaga I Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastuse lepingu nr 01-2005HK, millega kostja I kohustub hooldama ja korras hoidma linna territooriumi, mille hulka kuulub ka Viru pst 2a tänav, s.o koht, kus hageja kukkus. Nimetatud lepingu järgi kohustub kostja I talvel muulhulgas teostama ka kõnniteede puhastamist, kusjuures kõnniteed peavad lumest ja jääst olema puhastatud kuni äärekivideni või kui äärekivid puuduvad, siis kuni teeservani. Kõnniteedel ja jalgradadel libedustõrjeks kasutatavad puistematerjalid peavad olema katkematult ja ühtlaselt laotatud kogu kõnnitee pikkuses ning laiuses. Samuti oli lepingu punktis 3.1.1.10 ära toodud jääkihi kõnniteedel lahtiraiumise kohustus. Lepingu punktis 7.3 on sätestatud, et täitja vastutab oma lepinguliste kohustuste süülise täitmatajätmise või süülise sobimatu täitmise korral tellijale ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Hageja väitel ei olnud 25. veebruaril 2006 toimunud hageja kukkumise ajal Viru pst 2a kõnniteel tehtud lepingus kostja I poolt kohustuseks võetud töid, mille tagajärjel juhtus hagejaga õnnetus ja hageja sai tervisekahju. Kostja I esitas vastuväite, et Sillamäe linn pole kostjat I määranud vastutajaks teede korrashoiu eest. Kostja I võtab omaks, et kostja I on sõlminud lepingu Sillamäe linnaga Sillamäe linna territooriumi hooldamiseks ja puhastamiseks. Kostjal I on sõlmitud Sillamäe linnaga leping, milles on sätestatud kostja I vastutus süüliselt kohustuste täitmata jätmise või sobimatu täitmise korral tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kostjal I otsest vastutust hageja ees ei ole, kostja I vastutab oma lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral oma lepingupartneri Sillamäe linna ees. Vastutajaks kolmandate isikute ees tõendatud kahju puhul on eelkõige linn, kes siis hiljem omab regressiõigust kohustust rikkunud lepingupartneri vastu juhul, kui rikkumine on tõendatud ja sellele on linna poolt õigeaegselt reageeritud. Antud lepingust kostja I vastutust 3-ndate isikute ees ei tulene. Kostja I väitel on kostja I oma lepingulised kohustused Sillamäe linna ees täitnud korrektselt vastavalt lepingus kokkulepitule. Antud juhtumisega seoses ei ole Sillamäe linn kostjale I ühtegi pretensiooni esitanud. Kohus nõustub kostja I vastuväitega. Teeseaduse (TeeS) § 10 lg 4 kohaselt, avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Kohus tuvastas, et Sillamäe linna (tellija) ja kostja I vahel on 01. märtsil 2005 sõlmitud Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastamise leping nr 01-2005HK (tl 30- 31), mille punkti 3.1.1.1 järgi peavad kõnniteed olema puhastatud kuni äärekivideni, kui äärekivid puuduvad, siis kuni tee servani. Sama lepingu punkti 3.1.1.7 järgi on täitja kohustuseks libeduse likvideerimine, tekke ennetamine ja ootamatu libeduse tekkimise puhul hiljemalt 30 min jooksul libedustõrje 5(10)
2-06-38625 korraldamine. Lepingu punkti 7.3 järgi vastutab täitja oma lepinguliste kohustuste süülise täitmatajätmise või süülise sobimatu täitmise korral tellijal või kolmandal isikul tekitatud kahju eest. Vaidlust ei ole, et hageja kukkus Sillamäe linna haldusterritooriumil ning et tänavate korrashoiu eest vastutab Sillamäe linn. Kohus asub seisukohale, et Sillamäe Linnavalitsus ei ole kostjat I määranud teede korrashoiu eest vastutajaks TeeS § 10 lg 4 mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingut tuleb tõlgendada, nagu lepingupooled seda mõistavad ja lähtuda tuleb lepingus väljendatud lepingupolte ühisest tahtest. Kostja I väitel on lepingu pooled kokku leppinud, et kostja I vastutab oma lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral oma lepingupartneri Sillamäe linna ees. Vastutajaks kolmandate isikute ees tõendatud kahju puhul on eelkõige linn, kes siis hiljem omab regressiõigust kohustust rikkunud lepingupartneri vastu juhul, kui rikkumine on tõendatud ja sellele on linna poolt õigeaegselt reageeritud. Antud lepingust kostja I vastutust 3-ndate isikute ees ei tulene. Sillamäe linn (kostja II) nõustus kostja I tõlgendusega 01. märtsil 2005 sõlmitud Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastamise leping nr 01-2005HK p 7.3 osas ning toetas kostja I seisukohta, et antud lepinguga ei ole kostja I vastutust 3-ndate isikute ees ette nähtud. Kostja I ja Sillamäe linna vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et Sillamäe linn oleks kostjat I määranud vastutajaks teede korrashoiu eest TeeS 10 lg 4 mõistes. Muid lepinguid kohtule esitatud ei ole. Kohus jõuab järeldusele, et 01. märtsil 2005 sõlmitud Sillamäe linna territooriumi hoolduse ja puhastamise lepingu nr 01-2005HK p 7.3 tuleb tõlgendada lepingupoolte ühise tahte kohaselt, millest tulenevalt ei ole pooled kokku leppinud, et kostja I vastutaks kolmandate isikute ees kahju tekitamise eest. Vastavalt VÕS § 1043, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kostja I ei vastuta Sillamäe linna teede ja tänavate korrashoiu eest kolmandate isikute ees, kostja I vastutus ei tulene seadusest ega ka lepingust, ning seetõttu puudub kostjal I süü kahju tekitamises hagejale ja kostja I ei vastuta hagejale Sillamäe linna tänaval kukkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata.
Nõue kostja II vastu 6(10)
2-06-38625
Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude Sillamäe linna vastu, s.o avaliku võimu kandja vastu. Kahju hüvitamise nõue tuleneb mittevaralise kahju tekitamisest hagejale avaliku võimu kandja poolt tänava hooldamise kohustuste täitmata jätmisest. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 1 lg 3 p 2 kohaselt, kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) §-s 45 sätestatud kohustusi, rikkudes. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus leiab, et hageja nõue avaliku võimu kandja vastu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning seega kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt II mittevaralise kahju hüvitis summas 25 000 krooni kehavigastusega tekitamisega seotud kahju eest. Kostja II hagi ei tunnista. Hageja väitel kukkus ta 25.veebruaril 2006 kella 15.00-16.00 vahel Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kukkumise põhjustas kõnnitee libedus kõnniteel oli kiilasjää ning peale oli sadanud lund, mis oli jalakäijate poolt juba tallatud. Kõnnitee ei olnud liivatatud ega mingit muud puistematerjali ei olnud sinna pandud. Kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastused - hagejal oli roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4.–
2-06-38625 kiirabibrigaad 03. märtsil 2006 kell 12.47, hageja kaebuseks on, et ta kukkus maha 5 päeva tagasi ning väljakutse päeval oli tal pearinglus, valu rinnus ja hingeldus, diagnoosiks on õhkrind ja rinnakumurd. Haigusloo väljavõttest (tl 14, 164) selgub, et hageja on 03. märtsil 2006 toimetatud SA Ida-Viru Keskhaiglasse diagnoosiga roiete hulgimurd, traumaatiline veriõhkrind ja täpsustamata kopsupõletik. Hageja on haiglast välja kirjutatud 13. märtsil 2006. Kohus loeb tõendatuks, et hageja kukkus 25. veebruaril 2006 Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kukkumise põhjustas kõnnitee libedus. Kõnnitee ei olnud liivatatud. Kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastused - hagejal oli roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4.–10. roie. Selle tagajärjel oli tekkinud veriõhkrind, s.t roietemurru tagajärjel oli vigastatud vasakpoolne kops. VÕS § 128 lg 5 kohaselt, mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 130 lg 2, isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna on tõendatud, et hageja sai kukkumise tagajärjel kehavigastusi, tuleb eeldada, et hagejale on tekitatud mittevaralist kahju. VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtuvalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 7, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Lähtuvalt TeeS § 10 lg 4, avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Sillamäe linna heakorraeeskirja (tl 32) p 2.2.3 kohaselt tuleb puhastatavat ala hoida korras kogu päeva kestel. Punktides 2.2.2.1 ja p 2.2.2.7 toodud kohustused tuleb täita hommikul kella 7.00. Vajadusel peab puhastama ka päeva jooksul, et puhastusala oleks korras. Kohus loeb tõendatuks, et kostja II rikkus seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevat kohustust hoida kõnnitee lumest ja jääst puhastatuna, mille tagajärjel tekkis kõnniteel libedus ning mis omakorda tõi kaasa hageja kukkumise ja mittevaralise kahju hagejale. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1, kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja II ei ole tõendanud, et tal puudub süü hagejale mittevaralise kahju tekitamises. Kohus jõuab järeldusele, et kostja II on tekitanud hagejale õigusvastaselt mittevaralist kahju ning kostja II on kahju tekitamises süüdi ja seega peab kostja II hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise kahju. 8(10)
2-06-38625
Hüvitise suurus Hageja nimetab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 25 000 krooni. Hageja põhjendusi, millest lähtuvalt ta sellise summani jõudis, kohtule esitanud ei ole. Hageja märgib vaid, et mittevaraline kahju seisneb selles, et tekitatud kehavigastuse tõttu on hagejal püsiv tervisekahjustus ja heaolu langus. Hageja on kaotanud heaolu loomise võimaluse, kuna püsiva tervisekahjustuse tõttu ei saa ta töötada omandatud erialal. Juhtunud õnnetusega on kaasnenud ka psüühilised üleelamised - hageja peab oma tervise kontrollimiseks pidevalt arstil käima ning oma tervise jaoks pidevalt ostma ravimeid, mis on kallid ning rahapuudus on tekitanud tervise tagamiseks lisaprobleeme. Toimunud õnnetusega kaasnesid paratamatult kannatused ja ebamugavused. Õnnetusejärgselt on hagejale määratud töövõimetuspension 50%. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Vastavalt VÕS § 130 lg 2, isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lähtuvalt TsMS § 233 lg 1, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kuna hagejale tekitatud mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab kohus kahju suuruse ja õiglase hüvitise määramise üle oma siseveendumuse kohaselt, arvestades sealjuures kahju tekkimise asjaolusid, kahjuliku tagajärje raskust, rikkuja süü astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja poolte varanduslikku seisundit. Õiglane hüvitis peab vastama õiguse üldpõhimõtetele, senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja põhjendused tal mittevaralise kahju olemasolu kohta on osaliselt veenvad. Kohus loeb hageja mittevaraliseks kahjuks hageja füüsilisi ja hingelisi kannatusi, mis olid tingitud kukkumise tagajärjel saadud kehavigastustest. Hageja tõenditega - kiirabikaart (tl 13, 163), väljavõte haigusloost (tl 14, 164), suunamiskiri (tl 15), koopia tervisekaardist (tl 16-18, 159-162), kirurgi diagnoos (tl 19), terviseseisundi kirjelduse vorm (tl 21,165), pensionitunnistuse ärakiri (tl 22-23), Virumaa pensioniameti otsus nr 26149 (tl 38) ja kiirabikaartide 96/0/901 ja 96/6/815 koopiad (tl 156, 157) – on tõendatud, et kukkumise tagajärjel pidi hageja taluma füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja oli sunnitud kodus taluma füüsilist valu alates kukkumisest 25. veebruaril 2006 kuni haiglasse paigutamiseni 03. märtsil 2006. Kodus kutsus hageja 25. veebruaril 2006 kiirabi, kuid kiirabitöötajad teda ei hospitaliseerinud. Hageja lamas 5 päeva kodus, kutsus siis uuesti kiirabi ning teda viidi Kohtla-Järve haiglasse, kus tehti kindlaks, et hagejal oli murtud 7 ribi ja üks ribi oli sattunud kopsu. Haiglas tehti hagejale drenaaž vedeliku väljaviimiseks. Peale haiglast väljakirjutamist määrati talle töövõimekaotus 50% alates 20. märtsist 2006 kuni 30. aprillini 2007. 9(10)
2-06-38625 Hageja kohtule kirjalikke tõendeid, et saadud trauma tagajärjel ei saanud ta jätkata töötamist endisel töökohal, esitanud ei ole. Kohtule esitatud tööraamatu ärakirja (tl 37) kohaselt oli tööleping hagejaga lõpetatud 15. märtsil 2000. Seega pole hageja tõendanud, et ta on kukkumise tagajärjel kaotanud heaolu loomise võimaluse, kuna ei saanud püsiva tervisekahjustuse tõttu töötada omandatud erialal. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest jõuab kohus järeldusele, et kostja II peab maksma hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 6000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on mõistlik ja õiglane. Lisaks märgib kohus, et hageja töövõimetuse tähtaega, s.o üks aasta, arvestades kujuneb igakuiseks hüvitise summaks 6000 / 12 = 500 krooni. Arvestades, et hageja töövõime kaotus tekkis osaliselt kummise tagajärjel saadud traumast ja üldist ühiskonna elatustaset, tuleb 500 krooni kuus lugeda mõistlikuks hüvitiseks hageja füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste hüvitamiseks aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et hüvitise maksmine hagejale summas 6000 krooni ei põhjusta kostjale II kui kohalikule omavalitsusüksusele majanduslikke raskusi tema edasises tegevuses. Lähtuvalt VÕS § 136 lg 2, surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Hageja tõendid - avaldused Sillamäe Linnavalitsusele (tl 24,26,27) ja Sillamäe Linnavalitsuse vastused (tl 25,28) – ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna selles osas vaidlus puudub. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 25 000 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud hageja nõude suurusega, s.o 25 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, leiab põhjendatud olevat jätta menetluskulud poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.