Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-695/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1368

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi 2-09-695

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis

Tartu Maakohus kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

AS FEB hagi Igor Davõdov vastu 50 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks 50000 krooni hageja AS FEB, rk 10109270, asukoht Forelli 4, 10621, Tallinn; hageja esindaja adv Maria Jotautas, AB Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, [email protected] ; kostja Igor Davõdov, kostja esindaja adv Valli Murde, AB Karl Saavo, Riia 4, 51004, Tartu. kirjalik

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 440 lg 1, 468 lg 1 p 1, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s:

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Igor Davõdovilt 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni AS FEB kasuks hagi õigeksvõtmise tõttu.

3.Välja mõista Igor Davõdovilt viivis perioodi eest 9. veebruar 2009 kuni 19. märts 2009 summas 507 (viissada seitse) krooni ja alates 20. märtsist 2009 viivis 0,026 % päevas tasumata põhinõudest kuni võla täieliku tasumiseni.

4.Jätta rahuldamata AS FEB hagi Igor Davõdovilt viivise väljamõistmiseks perioodi eest 13.12.2008 kuni 8.01.2009 summas 210.55 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.detsembrist 2008, kuigi see tagastati hagejale Eesti Posti poolt, sest vaatamata jäetud teatele ei võtnud kostja tähitud kirja postkontorist välja. Hageja loeb nõudekirja kostjale kätteantuks. Hageja on VÕS §-de 94, 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel arvutanud viivist kostja poolt tasumata summalt alates 24. detsembrist 2008, so 14 päeva möödumisest nõudekirja kättetoimetatuks lugemisest. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 1120.55 krooni ning edaspidi tuleb hageja taotlusel kostjalt välja mõista viivis 0,026% tasumata põhinõudelt päevas kuni võla tasumiseni. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga 50 000 krooni ulatuses, kinnitades, et võlgneb hagejale käenduslepingu punktis 1.1.2 märgitud summa. Kostja võtab selles osas hagi õigeks. Kostja ei tunnista viivise nõuet, olles seisukohal, et nimetatud 50 000 krooni kujutab endast absoluutset maksimumsummat, mida saab võlausaldaja nõuda käendajalt. Selles peavad sisalduma põhinõue, intressid, viivis, sissenõudmiskulud jms. Kostja taotleb õigeksvõetud summa tasumise ajatamist igakuiste maksetena 1500 krooni ulatuses, sest OÜ Family Group majandustegevus on peatunud ning kostjal puuduvad seetõttu sissetulekud. Temaga sõlmitud tööleping on lõpetatud alates 28.02.2009. Kostjal puudub vara. Hageja esindaja ei ole nõus kohtuotsuse täitmise ajatamisega. Kostja majanduslikku olukorda ei tõenda töölepingu lõpetamise dokument. Muid tõendeid ei ole kostja esitanud. Lisaks on 1500 krooni suurune makse ebamõistlikult väike ja toob kaasa võla tasumise venimise 33 kuuni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Family Group on saanud kauba, mille eest on tasumata ning kostja on 21.09.2006 sõlmitud käenduslepinguga võtnud endale kohustuse vastutada OÜ Family Group poolt maksmata jäänud arvete eest 50 000 krooni ulatuses. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Poolte vahel on vaidlus kostjalt viivise nõudmise õiguse ja selle maksmise kohustuse üle. Kohus on seisukohal, et hageja sellekohane nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse – tasuda hagejale kauba saaja poolt tasumata jäänud summad kokku kuni 50 000 krooni ulatuses – täitmata. Hageja ei saa nõuda ja ei nõuagi OÜ Family Group poolt kohustuse täitmata jätmisega põhjustatud viivist, vaid kostja poolt käenduslepingus võetud kohustuse täitmata jätmisest tingitud viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et tulenevalt 21.09.2006 käenduslepingu punktidest 3.2. ja 3.3. muutus kostja poolt 50 000 krooni tasumise nõue sissenõutavaks hageja sellekohase teate kostjale kättetoimetamisest. Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et hageja sellekohane kostjale saadetud teade tagastati postiasutuse poolt hagejale, seega ei olnud nõue kostjale kätte toimetatud selliselt, et kostja oleks saanud teada võla tekkimisest, selle suurusest ning tasumise tähtaja algusest. Küll aga on kostjale isiklikult kätte toimetatud 26.01.2009 hageja sellekohane avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei ole 14 päeva jooksul, tulenevalt käenduslepingu punktist 3.2. täitnud oma kohustust, mistõttu kostjal tuleb maksta hagejale viivist alates 9. veebruarist 2009 seadusega sätestatud määras, so VÕS §-de 94 lg 1 ja 113 lg 1 alusel 9,5 % aastas, so 0,026 % päevas. Kostjalt tuleb välja mõista perioodi eest 09.02.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse, so 19.03.2009 viivis (0,026x39x50000) 507 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,026 % viivitatud summalt päevas alates 20.03.2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostja peaks maksma hagejale võla igakuuliste 1500 krooni suuruste maksetena. Hageja vaidleb sellisele võla tasumise korrale vastu ning kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja tegeliku majandusliku olukorra, sissetulekute ja väljaminekute, võlakohustuste ja varade kohta. Lisaks tuleb märkida, et kostja ei ole asunud võlga tasuma. 1500 krooni suurune kuumakse on väga väike, et hageja saaks sellega nõustuda ning kohus saaks sellise makse põhjendatuks ja mõistlikuks lugeda. Kohtuotsuse täitmise käigus on pooltel samuti võimalik sõlmida kokkuleppeid võla tasumise tähtaegade ja korra osas, arvestades kostja tegelikku majanduslikku olukorda, mille saab välja selgitada kohtutäitur. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Hagi jääb rahuldamata väga väikeses osas viivise väljamõistmiseks, mistõttu hageja kõikide menetluskulude kandmine kostja poolt on põhjendatud.