Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-4663 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AOÜ (hageja) esitas 05.02.2009 Harju Maakohtule hagi JB(kostja) vastu võlgnevuse 18 955.19 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 01.06.2006 limiidilepingu , millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal kasutada krediidilimiiti summas 15 000 krooni, intressimääraga 19% aastas, mida AS Sampo Pank hakkab arvestama alates 01.09.2006 (kuni 31.08.2006 oli intressimäär 0% aastas). Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud jättes järelmaksulimiidi maksed tähtajaks tagastamata, ütles AS Sampo Pank 06.02.2008 lepingu üles ning 04.04.2008 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 18 955.19 krooni, millest põhinõue on 12 968.88 krooni, intress 2 355.76 krooni, viivis 1 599.43 krooni, kahju 1 031.12 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 05.05.2009 kostjale isikliku allkirja vastu kätte. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi ja viivise nõude osas. Hageja on 27.05.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 04.04.2008 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 01.06.2006 sõlmitud limiidilepingust . Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas AS Sampo Pank lepingu ennetähtaegselt. Hagi summas 16 924.07 kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 401 lg 1 ja lepingu p 4.1 alusel.

2-09-4663 Tulenevalt VÕS § 113 lg 5 jätab kohus rahuldamata kahju hüvitise nõude summas 1 031.12 krooni. Samuti jätab kohus rahuldamata leppetrahvi nõude summas 1 000 krooni, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 32-1-120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni ja õigusabi kulu 4 130 krooni, kokku 7 130 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1 000 krooni. Kuna hagi kuulub 89% ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt lisaks hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2 670 krooni ja kohtutäituri tasu 413 krooni, kokku 4 083 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.