10. juuni 2009 kell 16.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28689/34
Tsiviilasi
RM (registris M) hagi TP vastu mittevaralise kahju saamiseks
Tsiviilasja hind
15 000 krooni Hageja RM (M; isikukood XXX XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi V Sadekov (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, J. Vilmsi 53D, 10147 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja TP (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja O Losseva Istungi toimumise aeg
21.04.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi V Sadekov Kostja TP Kostja lepinguline esindaja O Losseva
RESOLUTSIOON
Jätta RM (registris M) hagi TP vastu mittevaralise kahju saamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Mõista välja RM (registris M) menetluskulud täies ulatuses (100%) TP kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-07-28689/34 Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kompensatsiooni kohtu äranägemisel kahju hüvitamiseks ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 130, 763 lg 1, 765, 770, 1043, § 1045, § 1054.
2.Hageja selgitab, et 10.06.2004 pöördus ta UVB OÜ erakliinikusse kostja poole kehal laikude ravimiseks (tl 12). Kostja määras hagejale raviks lamisiilsalvi, lambiravi ja glükonaatkaltsiumi süstid (tl 15). Ravi kestis kuu aega ja peale igakordset ravi saamist tasus hageja kostjale sularahas kokku keskmiselt 700 krooni.
3.Ravi kestis kuu aega ja peale igat süstimist tundis hageja valu ja ebameeldivust. Viimasel ravi korral 15.07.2004, kui kostja abiline tegi hagejale paremasse tuharasse süsti tekkis hagejal valu, millist hageja varem polnud tundnud ning natukese aja järel hageja ei tundnud enam oma jalga, tekkis külm higi ja suur valu jalas, millest hageja teavitas koheselt kostja abilist, kes hetkeks peatas süstimise, kuid jätkas natukese aja pärast. Kostja ise tegeles samal ajal teise patsiendiga. Hageja ei näinud, kust süstlaid ja ampulle võeti, kuna kušett kus hageja lamas oli eraldatud kardinaga.
4.Kodus olles hageja olukord halvenes, tuharad kipitasid ja tuharatele tekkis tumedat värvi laik, mis ajapikku suurenes. Vastavalt meditsiinitöötaja juhendile soojendas hageja tumedat kohta, kuid olukord ei muutunud paremaks ja järgmisel päeval pöördus ta traumapunkti, kus hagejale tehti laigu kohale sisselõige ja öeldi, et ei ole midagi hullu. Olukord ei muutunud ikka paremaks ning mõne päeva pärast oli hageja sunnitud pöörduma uuesti traumapunkti, sest ei saanud enam käia ega magada. Hageja saadeti ultrahelisse ja tehti sügavam sisselõige laigu kohale (tl 8).
5.Laigu suurenedes peopesa suuruseks pöördus hageja probleemiga kostja poole, kes imestas ja teavitas, et süstimise ajal ei saanud segi ajada glükonaatkaltsiumi kloriidkaltsiumiga. Keskhaigla traumatoloogia töötajate sõnul oli lihaskude kahjustatud süstimiskohas, mille põhjuseks võis olla 10% kaltsiumkloriidi süstimine. Seoses tekkinud olukorraga oli hageja sunnitud käima haava puhastamiseks traumatoloogi juures iga 2-3 päeva tagant. Protseduur, mida hagejale tehti oli valulik ning vajas palju jõudu, närve ja tervist.
6.Hageja pöördus mitmel korral kostja poole enda haigusloo väljavõtte saamiseks, kuid kostja keeldus haiguslugu väljastamast, väites, et tegemist on arstisaladusega ning hagejal ei ole õigust haiguslugu saada. Kostja oli nõus haigusloo väljastama üksnes ametiisikule. Samuti keeldus kostja hagejale selgitamast, mis haigus hagejal on ja milline ravi hagejale määrati. Lõpuks väljastas kostja hageja haigusloo hageja perearstile ning väitis, et tegemist oli hageja organismi reaktsiooniga.
7.Kuna probleemid nahal ei kadunud pöördus hageja Mustamäe polikliinikusse dermatoloogi poole, kes selgitas kostjale, et hagejale on määratud vale ravi ning laikude kadumiseks on vaja kasutada piirituselahust. Peale mida 1,5-2 nädala jooksul hageja nahalt laigud kadusid. Hageja pöördus veel doktor S. M poole ja nahahaiguse dispanserisse, kus samuti kinnitati, et hagejale on määratud valeravi ning, et tegemist oli allergiaga mitte psoriaasiga.
8.Süstimiskohas tekkinud kahjustuse tõttu käis hageja pikka aega Keskhaigla traumatoloogias, kus hagejale tehti protseduure ja puhastati süstimiskohta juulist 2004-novembrini 2004, kuid olukord ei muutunud ning hagejale määrati operatsioon, kus lõigati parema tuhara kudesid, mille kohal on nüüd arm. Armi eemaldamiseks pöördus hageja plastilise kirurgia kliinikusse, kus hagejat teavitati, et operatsiooni ei ole mõtet teha, kuna operatsiooni ajal on liiga palju lõigatud (tl 13). Hageja kulutas enne ja pärast operatsiooni tegemist palju raha ravile.
9.Hageja on seisukohal, et kostja käitus hooletult, määrates hagejale vale ravi ja diagnoosi ning arvatavasti ajades segi preparaadi, mida hagejale süstiti. Kostja oma tegevusega tekitas hagejale psüühilisi ja füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad hageja vaimse ja füüsilise puutumatuse rikkumisena, millega kaasnes varalise, sotsiaalse ja vaimse heaolu langus. Hagejal on raskendatud
2-07-28689/34 mistahes töö leidmine ja sotsiaalsed tegevused nagu reisimine ja harrastustega tegelemine. Hageja leiab, et tekitatud moraalse kahju õiglane hüvitis on 300 000 krooni. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud.
11.Hageja viibis 10.06.2004 ja 18.06.2004 erakliinikus UVB OÜ kostja vastuvõtul. Kostja diagnoosis patsiendi mitmevärvilise kliiketendustõve. Pärast kostja poolt määratud ravi kadusid hagejal haiguse tunnused, kuid patsiendi nahal tekkisid valged laigud. 09.07.2004 pöördus hageja uue kaebusega kostja vastuvõtule ning kostja diagnoosis hagejal allergilise kontaktdermatiidi ja määras raviks 10%-lise glükonaatkaltsiumi süstid. Kostja tegi hagejale kolm süsti, viimase 15.07.2004. ravi tulemusena oli hageja nahk puhas, lööbe kadumise järel oli nahal kerge ketendus. Kostja tegi patsiendile kõik süstid ise ja hageja väide nagu oleks süste teinud keegi teine ei vasta tõele. Peale kolme süsti tegemist tekkis hagejal tüsistusena infiltraat, mille järel suunas kostja hageja kirurgilisele ravile. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas eemaldati patsiendil tekkinud abtsess ehk mädanik koos infiltraadiga(tl 30-35).
12.Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puuduvad arsti vastutuse tekkimise eeldused. Kostja on hagejat ravinud nõuetekohaselt. Vastavalt Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 16.02.2006 koosoleku protokolli punktile 8.2 ei ole põhjust kahelda kostja poolt määratud diagnoosi õigsuses (tl 9-10). Kostja määras hageja raviks 10%-lise glükonaatkaltsiumi lihasesisese manustamise, mis on allergilise dermatiidi tunnustatud raviviis. Vastavalt Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 16. veebruari 2006. a koosoleku protokolli punktile 8.2 oleks glükonaatkaltsiumi lihasesisese manustamise võinud asendada ka vähemintensiivse raviviisiga (tl 910). Seega ei ole glükonaatkaltsiumi manustamine ainus õige raviviis, vaid alternatiivselt oleks võinud kasutada mõnda muud raviviisi. Asjaolu, et hagejal diagnoositud haiguse raviks on mitu võimalikku raviviisi, ei tähenda, et kostja poolt määratud ravi oleks olnud ebaõige.
13.Kostja manustas hagejale õiget ravimit ning tegi kõik süstid nõuetekohaselt ja vajaliku hoolsusega. Kostja tegi süste sügavalt ja aeglaselt, ühekordse süstlaga, süstimiskoht desinfitseeriti eelnevalt piiritusega. Samuti on kostja kindel, et süstis õiget ravimit. Hageja jaoks mõeldud ampulle hoidis kostja eraldi karbis, et vältida eksitust, ning enne süstimist kontrollis kostja hoolikalt, et süstib õiget ravimit. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 16. veebruari 2006. a koosoleku protokolli punkti 8.3 kohaselt ei võimalda olemasolevate dokumentide andmed kindlaks teha süstekohal tekkinud mädase tüsistuse põhjust. Sama punkti kohaselt võib kahtlustada süstekoha mitteküllaldast antiseptilist töötlemist või otsest ravimpreparaadi toimet, välistada ei saa ka vale ravimi manustamist (tl 9-10). See, et tüsistuse tekkimise osas on põhimõtteliselt midagi võimalik või mingi asjaolu toimumist ei saa välistada ei ole piisav tuvastamaks, et kostja oleks midagi valesti teinud. Kuna kostjapoolne kohustuse rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel puudub, ei vastuta kostja hagejale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest. Samuti puudub kostja süü ning kohustuse rikkumise põhjuslik seos väidetava kahju tekkimisega. Hageja ei ole antud juhul tõendanud ka vastupidist.
14.Kostja märgib, et hageja on tervenenud, st käesoleva juhtumi tulemusena ei ole hagejale tekkinud püsivat tervisekahjustust. Samuti ei saa hageja tuhara piirkonnas olevat väikest armi kostja arvates pidada kehalise terviklikkuse püsivaks kaotuseks ega takistuseks töö leidmisel, reisimisel, harrastustega tegelemisel.
15.Hageja ei ole tõendanud, et hageja üleelamised oleksid olnud sellise tõsidusega või et hagejale tekkinud arm oleks põhjustanud selliseid piiranguid hageja senises elukorralduses, et see oleks käsitletav mittevaralise kahjuna. Seega oleks mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu ka juhul, kui muud kostja vastutuse tekkimise eeldused oleksid täidetud.
2-07-28689/34 Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.VÕS § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli tervishoiuteenuse osutamise leping, kuna hageja pöördus kaebusega 10.06.2004 ja 18.06.2004 kostja poole, kes tegeles hageja ravimisega. Kuna poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping, siis käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele lepinguõigust reguleerivad sätted.
19.VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Eeltoodu sätte kohustab kahjustatud isikut tõendama kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist kahju tekitaja poolt ja arvestades VÕS § 130 lg 2 sõnastust ja eesmärki saab tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada mittevaralise kahju olemasolu. 20.Vaidlus on selle üle kas kostja on põhjustanud tervisekahjustuse ja kas kostjal on mittevaralise kahju hüvitamise kohustus.
21.VÕS § 770 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. VÕS § 770 lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. VÕS § 770 lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Tsiviilõigusliku süü vormid on tahtlus, raske hooletus ja hooletus (VÕS § 104). Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Kostja pani hagejale diagnoosiks 10.06.2004 mitmevärvilise kliiketendustõve (Pityriasis vesricolor) ja 18.06.2004 allergilise kontaktdermatiidi (Dermatitis allergica contactum non speciata), mille puhul määras raviks 10%-lise glükonaatkaltsiumi süstid (tl 12, 15, 30-35). Ambulatoorse kaardi väljavõtetest ei nähtu, et hagejale oleks pandud kostja poolt teine diagnoos kui eelmärgitu.
2-07-28689/34 Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 16.02.2006 koosoleku protokolli nr 59 punkti 8.2 kohaselt kostja allergilise dermatiidi diagnoosis ei ole põhjust kahelda (tl 9-10). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja väide nagu oleks määratud vale diagnoos ei ole leidnud tõendamist. Hagejal on õigus käia mitmete arstide konsultatsioonidel või soovi korral ravil, kuid see ei anna alust arvata, et kostja diagnoos oleks olnud vale. Hagejale määrati raviks 10%-lise glükonaatkaltsiumi süstid ja viimane- kolmas süst tehti 15.07.2004. Vaidlust ei ole, et süstikohale paremasse tuharalihasesse tekkis pärast viimast süsti püsiv valulikkus. Hageja enda selgituste kohaselt pöördus ta traumapunkti, kus tehti sisselõige, kuid mädanikku ei leitud. Kohus on hageja selgitustest aru saanud, et hageja käis mitmeid kordi haava puhastamas. Mitmeid kuid hiljem tehtud lõike kohale tekkis abstsess ehk mädanik ja tüsistusena infiltraat, mis eemaldati SA Põhja-Regionaalhaiglas 24. 11. 2004 (tl 8, 11 ). Seega 4 kuud pärast viimase süsti saamist. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta pöördus traumapunkti järgmisel päeval pärast viimase süsti saamist nagu ta hagis on väitnud. Hageja tervisekaardist nähtuvalt on hagejal tekkinud kaebused alles 19.07.2004 (tl 33). Kohtule on esitatud 20.07.2004 kuupäevaga saatekiri, millest nähtub, et hageja on suunatud Mustamäe haigla mikrobiol.laborisse. Eeltoodud saatekiri ei sisalda informatsiooni, et tegemist oleks 15.07.2004 tehtud süstist tekkinud abtsessiga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on ultraheli uuringutel käinud 18.10.2004 ja pärast operatsiooni histoloogilisel uuringul 26.11.2004 (tl 8, 16). Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja tehtud süstist oleks hagejale tekkinud uudismoodustunud sidekude, võõrkeha hiidrakud ja lubiladestus. Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 16.02.2006 koosoleku protokolli nr 59 punkt 8.2 ja 8.3 kohaselt kostjale glükonaatkaltsiumi lihasesisese manustamise oleks võinud asendada väheminvasiivse raviviisiga. Asjaolu, et hagejal diagnoositud haiguse raviks on mitu võimalikku raviviisi, ei tähenda, et kostja poolt määratud ravi oleks olnud ebaõige. Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjon ei tuvastanud, et süstekohal tekkinud mädase tüsistuse otsest põhjust. Protokollis märgiti, et kahtlustada võib süstekoha mitteküllaldast antiseptilist töötlemist või otsest ravimpreparaadi toimet, mis lihasesse süstimisel põhjustas mädaniku tekkimist, välistada ei saa ka ekslikku vale ravimi manustamist. Kohus leiab, et kahtlustused ei ole piisavad, et saaks väita, et kostja tegevus oli hooletu ja kostja süstis vale ravimit, mille tagajärjel on tekkinud tervisekahjustusi hagejale. Kohus leiab, et kahtlustustega ei saa tuvastada asjaolu, et kostja oleks midagi valesti teinud. Kuna kostjapoolne kohustuse rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel on tõendamata, ei vastuta kostja hagejale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest. Samuti puudub kostja süü ning kohustuse rikkumise põhjuslik seos väidetava kahju tekkimisega. Kohus rõhutab, et süsti ja hagejale tekkinud abtsessi ajavahe oli suhteliselt pikk, mis välistab põhjusliku seose olemasolu. Märkimata ei saa jätta, et hageja käis väidetavalt alates 20.07.2004 kuni operatsioonini s.o 24.11.2004 teiste arstide juures ravimas. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Hageja väide, et teenuse osutamise juures viibisid kõrvalised isikud on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Kohus soovib märkida, et raviteenuse osutamisel abipersonali kasutamine on tavapärane.
22.Juhinduvalt VÕS §-st 769 on tervishoiuteenuse osutajal kohustus tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning neid säilitama. Patsiendil on õigus saada teavet ja neist saada oma kulul ärakirju. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagejal oli õigus saada enda kohta koostatud ambulatoorsest kaardist ärakirja. Juhul kui kostja seda ei teinud, siis ta rikkus eelmärgitud seadust, kuid mis ei ole aluseks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2-07-28689/34 Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind määratud juhinduvalt kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioon TsMS § 132 lg-st 1 ja 3 mittevaraline kahju 15 000 krooni. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.