2-08-84086/2 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-84086 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik SAS(hageja) esitas 10.12.2008 maakohtule hagi V T`i (kostja) vastu võlgnevuse 12 435.67 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KAS (endine ärinimi KOÜ, registrikood XXX) (müüja) ja kostja 09.08.2006 Ego järelmaksu müügilepingu XXX, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupu summas 12 990 krooni, intressimääraga 15,9 % aastas. Kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi ning eelneva hoiatuse alusel ütles hageja lepingu 30.11.2007 üles. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 12 435.67 krooni, millest põhiosa on 11 778.38 krooni, intress 607.29 krooni ning leppetrahv 50 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (11 778.38 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 01.05.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt kostja ja KAS (endine ärinimi KOÜ) vahel 09.08.2006 sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust XXX. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Hagi põhiosa ja intressi nõudes kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 402 alusel.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine protsendina 0.030 % päevas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Hageja palub viivise protsendina põhinõudelt välja mõista alates 09.12.2008 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Leppetrahvi nõude summas 50 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 250 krooni, millest 1 000 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ning 250 krooni riigilõiv avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses, samuti on hageja tasunud 100 krooni menetlusdokumentide avaliku kätte toimetamise tasu teadaandes Ametliku Teadaanded ning kohtutäituri tasu 295 krooni, millest kohus on kohtutäituri 17.02.2009 otsuse alusel kohtutäiturile välja maksnud 236 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (1 000+250+100+236) 1 586 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).