2-09-8682
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-8682
Tsiviilasi
LKK`i hagi MT vastu kahju 3 000 krooni hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 000 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja LKK (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostja MT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Eha Ainvere
Kohtuistungi toimumise aeg
8. juuni 2009.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja LKK Kostja lepinguline esindaja Eha Ainvere
LKK`i
(hageja)
ja
MT(kostja)
vahel
sõlmitud
kompromiss
alljärgnevas: 1.1.Kostja hüvitab hagejale kahju kompromissisummana 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni, mis sisaldab endas menetluskulusid (pool riigilõivu) 500 krooni. 1.2.Kostja tasub hagejale 3 500 krooni hiljemalt 20.06.2009 hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
2-09-8682
Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-8682, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud LKK (hageja) esitas 02.03.2009 Harju Maakohtule hagi MT(kostja) vastu kahju 3 000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 21.08.2008 varahommikul hageja korteris asukohaga Tallinn, XXX üleujutus hageja korteri kohal asuvast korterist nr 80, mis kuulub kostjale. Hageja pidi tasuma omavastutuse 3 000 krooni, mida hageja peab endale tekkinud kahju suuruseks ja mille hageja palub kostjalt välja mõista. Pooled on 08.06.2009 kohtuistungil sõlminud kompromissilepingu. Kohus selgitas hageja esindajale ja kostjale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda
2-09-8682 või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud 27.02.2009 riigilõivu summas 1 000 krooni (maksekorraldus nr 4, selgitusega „LKK hagi MT vastu“), milles pool, s.o 500 krooni kuulub hagejale tagastamisele.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.