Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-91561
Tsiviilasi
LAS (endise ärinimega AS L) hagi OÜ A ja SL vastu 125 201,79 krooni ja viiviste saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja LAS, registrikood XXX, asukoht XXX, esindaja D Freivald
esindajad
Kostja OÜ A , registrikood XXX asukoht XXX Kostja SL, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat Kaspar Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt A ja SL solidaarselt 125 201,79 (ükssada kakskümmend viis tuhat kakssada üks krooni ja 79 senti) krooni LAS kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt A ja SL solidaarselt viivis 0,25 % tasumata põhinõudelt päevas alates 30.12.2008 kuni kohtuotsuse täitmsieni LAS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ja OÜ A (kostja I) sõlmisid 23.07.2007 liisinglepingu 0171166L sõiduauto BMW 730D kasutamiseks. Pooled sõlmisid 23.07.2007 kindlustusleppe ja liikluskindlustusleppe, mille järgi oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks OÜ A ja soodustatud isikuks hageja. Kostja I kohustus tasuma nii liisingumakseid kui ka kindlustusmakseid. Kostja jättis liisinglepingust, liikluskindlustusleppest ja kindlustusleppest tuleneva maksete tasumise kohustuse täitmata ja tema debitoorne võlgnevus hageja ees on 24 581,90 krooni liisingumaksete eest ja 5207,00 krooni. Hageja ütles oma 10.12.2007 teatega liisinglepingu erakorraliselt üles üldtingimuste p 7.1.3. alusel ja palus kostjal I tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Kostja I tagastas lepingu eseme hageja koostööpartneri AS Saksa Auto müügiplatsile 17.12.2007ja see võõrandati 104 500 krooni eest. Vara realiseerimise eest esitas AS Saksa Auto hagejale arve summas 5713,35 krooni. Sõiduauto realiseerimishind ei katnud vara jääkmaksumust, debitoorset võlgnevust ja liikluskindlustusleppest tulenevat võlgnevust. 05.06.2007 palus hageja kostjal I võlgnevus tasuda, Kostja I seda teinud ei ole. Hageja palub kostjale välja mõista 96 502,86 krooni. 2.Hageja ja kostja I sõlmisid 27.10.2006 liisingleping kaubiku Volkswagen Transporter Kasten kasutamiseks ja liikluskindlustusleppe. Kostja I jättis liisinglepingust ja liikluskindlustusleppest tulenevad kohustused täitmata. Kostja I debitoorne võlgnevus hageja ees liisinglepingust oli 3970,26 krooni ja liikluskindlustusleppest tulenev võlgnevus 3965,00 krooni. Hageja saatis 10.12.2007 teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus võlgnevuse likvideerida 14 päeva jooksul. Kostja I võlgnevust ei likvideerinud ning hageja luges lepingu üleöelduks. Kostja I tagastas lepingu eseme hageja koostööpartneri AS Saksa Auto müügiplatsile 18.12.2007 ja see võõrandati 47 500,00 krooni eest. Vara realiseerimise eest esitas AS Saksa Auto hagejale arve summas 3249,79 krooni. Kaubiku realiseerimishind ei katnud vara jääkmaksumust, debitoorset võlgnevust ja liikluskindlustusleppest tulenevat võlgnevust. 05.06.2008 palus hageja kostjal I võlgnevus tasuda, Kostja I seda teinud ei ole. Hageja palub kostjale välja mõista 7588,63 krooni.
3.Hageja ja kostja I sõlmisid 07.09.2006 liisingleping sõiduauto Volkswagen Passat Variant kasutamiseks ja kütuse krediitkaardi kasutamise lepingu. Kostja I jättis liisinglepingust ja kütuse krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja I debitoorne võlgnevus hageja ees oli 12 881,30 krooni. Hageja saatis 10.12.2007 teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus võlgnevuse likvideerida 14 päeva jooksul. Kostja I võlgnevust ei likvideerinud ning hageja luges lepingu üleöelduks. Kostja I tagastas lepingu eseme hageja koostööpartneri AS Saksa Auto müügiplatsile 17.12.2007 ja see võõrandati 127 118,64 krooni eest. Vara realiseerimise eest esitas AS Saksa Auto hagejale arve summas 9919,23 krooni. Sõiduauto realiseerimishind ei katnud vara jääkmaksumust ja debitoorset võlgnevust. 05.06.2007 palus hageja kostjal I võlgnevus tasuda, Kostja I seda teinud ei ole. Hageja palub kostjale välja
mõista 17 529,63 krooni. 4.Hageja ja kostja I sõlmisid 23.03.2007 liisingleping maasturi Volvo XC90 kasutamiseks ja kütuse krediitkaardi kasutamise lepingu. Kostja I jättis kütuse krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja I debitoorne võlgnevus hageja ees oli 3580,67 krooni. Hageja saatis 5.06.2008 kostjale teatise, milles palus 14 päeva jooksul võlgnevus likvideerida. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 23.03.2007 kütuse krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 3580,67 krooni.
5.Hageja ja SL(kostja II) sõlmisid 21.01.2008 käenduslepingu nr 0171166LR, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingustest tulenevad kohustused. Hageja saatis 05.06.2008 kostjale II teatise, milles informeeris teda kostja I võlgnevusest ja palus need likvideerida. Kostja II ei ole võlgnevust tasunud ega hagejaga läbirääkimisi pidanud.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 125 201,79 krooni, viivis 0,25% tasumata põhivõlalt päevas alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja SL hagi osaliselt ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja on sõiduauto BMW 730D võõrandanud põhjendamatult madala hinnaga. Kostja ei pea kandam hageja müügiriski. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel maksis 1999. a toodetud BMW 730D sõiduki võõrandamise ajal 2008.a teises kvartalis keskmiselt 144 300 krooni. Eseme müügihinna ja turuhinna vahe on suurem kui 10 % , on hageja nõue müügikahjumi sissenõudmiseks kostjalt põhjendamatu. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka riigikohus oma 29.04.2008. a otsuses nr 3-2-1-33-08. Kostjale jääb arusaamatuks 26.02.2008 AS Saksa Auto poolt sõiduauto müümisel teostatud tehniline ülevaatus, kui müügitehing teostati 25.02.2006. Kaubik Volkswagen Transporter Kasten müügi puhul on AS Saksa Auto müünud auto 18.04.2008, kuid tehnilise ülevaatuse kohta on arve koostatud 28.04.2008. Sõiduauto Volkswagen Passat realiseerimise kuupäeva ei ole hageja avaldanud, seega ei ole kostjal võimalik esitada vastuväiteid võõrandamise hinna õigsuse üle.
8.Kostja OÜ A ei ole kohtule oma vastust esitanud. Hagiavaldus loetakse kostjale kättetoimetatuks hoiustamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kohtule esitatud liisinglepingutest nähtub, et hageja ja kostja I on sõlminud 23.07.2007 liisinglepingu 0171166L sõiduauto BMW 730D kasutamiseks, 27.10.2006 liisingleping kaubiku Volkswagen Transporter Kasten kasutamiseks, 07.09.2006 liisingleping sõiduauto Volkswagen Passat Variant kasutamiseks, 23.03.2007 liisingleping maasturi Volvo XC90 kasutamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja I ja hageja on sõlminud veel 23.07.2007 kindlustusleppe ja liikluskindlustusleppe, 27.10.2006 liikluskindlustusleppe ja 07.09.2006 ja 23.07.2007 kütuse krediitkaardi kasutamise lepingu. Kostja ei ole esitanud vastuväited selle kohta, et ta jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja on lepingu lisaks olevate üldtingimuste punktile 7.1.3. üles öelnud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on hageja poolt 10.12.2007 saadetud teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte saanud.
Ülesütlemise teade on saadetud kostja I lepingus märgitud aadressile.
11.VÕS § 195 lg 1 järgi tuleb lepingu ülesütlemisel teha avaldus teisele lepingu poolele. Kohtule esitatud hageja 05.06.2008 kirjast nähtub, et hageja on avalduse teinud, kostja on selle kätte saanud, järelikult on ülesütlemine kehtiv ja poolte vahel sõlmitud lepingud lõppenud. Lepingu üleütlemisel jäävad kehtima enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. VÕS § 100 ja 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kindlustusleppest, liikluskindlustuslepetest, kütuse krediitkaardi kasutamise lepetest ja liisinglepingutest tulenevate kohustuse täitmist.
12.Kohtule esitatud tõenditest – müügilepingust , müügilepingust ja liisinglepingust nähtub ka liisinguesemete võõrandamise hind. Liisinguesemed on võõrandatud väiksema hinnaga, kui poolte poolt kokku lepitud vara jääkväärtus. Kohus asub seisukohale, et kostja märgib küll õigesti, et kostja ei pea kandam hageja müügiriski juhul, kui vara võõrandatakse liiga madala hinnaga, kuid kostja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et konkreetse liisinglepingu esemeks olnud sõiduauto BMW 730D väärtus oleks olnud samane Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt välja toodud sõiduki keskmise väärtusega. Sõiduauto väärtust mõjutab oluliselt selle tehniline seisund, seetõttu ei saa konkreetse sõiduki väärtuse aluseks võtta statistilist keskmist.
13.Kohtule esitatud AS Saksa Auto arvetest nähtub, et hageja on teinud kulutusi liisingueseme võõrandamisel. Asjaolu, et arved on koostatud pärast müügilepingu sõlmimist so pärast võõrandamistehingu vahendamist AS Saksa Auto poolt, ei muuda neid tehinguga mitteseotuks.
14.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisinglepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandja kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige selle ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi tuleb liisinguvõtjal hüvitada lisakulud, mis tulenevad lepingu ülesütlemisest.
15.Kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et hageja ja kostja II on kokku leppinud, et kostja II käendab kostja I poolt sõlmitud liisinglepinguid limiidiga 789 775,62 krooni.
16.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
17.Pooled on liisinglepingute p 5.1. kokku leppinud viivise suuruses 0,25 % tasumata makselt päevas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 125 201,79 krooni ning viivis 0,25% tasumata põhinõudelt päevas alates 30.12.2008 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.