Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Sirli Reinmäe suri vägivallakuriteo tagajärjel. Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 4, § 18 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 09.10.2006 otsuse nr 00068K/1 alusel hüvitati R.R. (käesoleval ajal X) kuriteoohver S. Reinmäe matuseks tehtud kulutused 3100 krooni. OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 3, § 18 alusel määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 16.11.2006 otsusega nr 00068K/2 R. Reinmäele alates 15.08.2006 kuriteoohvri

surmast tulenev kahju perioodiline hüvitis; 31.01.2009 seisuga on välja makstud hüvitist 55 344.77 krooni. Kuriteoohvri riikliku hüvitise määramise aluseks oli Viljandi Politseiprefektuuri koostatud tõend, milles oli Suurap Räägeli poolt sooritatud kuritegu kvalifitseeritud KarS § 113 (tapmine) alusel. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.05.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2323 S. Räägeli süüditunnistamise ja karistamise KarS § 113 järgi ning tunnistas S. Räägeli süüdi KarS § 121 järgi, otsus jõustus 19.08.2008. Ringkonnakohus tõi eraldi välja, et S. Räägel käitus kannatanu suhtes äärmise ükskõiksusega ega püüdnud välja selgitada kannatanul esinevate vigastuste raskust. Vägivallakuriteo mõiste sisustamisel lähtub pensioniamet ohvriabi seadusest, mitte karistusseadustikust. KarS § 121 nimetatud tegu on vägivallakuritegu OAS § 8 mõttes ja annab õiguse ohvriabi seaduse alusel riikliku kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Hageja palub mõista OAS § 31 lg 1 alusel kostjalt enda kasuks regressi korras välja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 58 444.77 krooni ning on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 3-5).

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Nõue on ebaõiglane ja seadusega vastuolus. Tartu Ringkonnakohus tunnistas kostja süüdi KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises, kohtuotsuses ei väideta, et S. Reinmäe suri vägivalla tagajärjel (tlk 20-21).

KOHTU SEISUKOHT

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet otsustas 09.10.2006 otsusega nr 00068K/1 hüvitada R. Reinmäele OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 4, § 18 alusel kuriteoohvri S. Reinmäe matuseks tehtud kulutused 3100 krooni (tlk 11). 16.11.2006 otsusega nr 00068K/2 otsustas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet määrata OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 3 ja 18 alusel S. Reinmäe ülalpeetavale kuriteoohvri riiklik hüvitis ning maksta igakuiselt R. Reinmäele ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist (tlk 12-13). 2009. a jaanuari seisuga on makstud R. M (endine perekonnanimi Reinmäe) välja kokku 58 444.77 krooni (tlk 6). OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. OAS § 8 lg 1 kohaselt mõistetakse ohvriabi seaduses vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt toime pandud KarS §-s 121 nimetatud tegu on vägivallakuritegu OAS § 8 mõttes. Tõendatud ei ole, et S. Räägel oleks põhjustanud S. Reinmäe surma, raske tervisekahjustuse või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire. Riigikohus leidis 11.05.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-41-05, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada dokumentaalse tõendina väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Samale otsusele on Riigikohus viidanud ka pärast uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist oma 28.11.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-105-06. Käesolevas asjas on hageja esitanud tõendina Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-07-2323. Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu otsuse S. Räägeli süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi, mõistis S. Räägeli KarS § 113 järgi õigeks ning tunnistas S. Räägeli süüdi KarS § 121 järgi, otsus jõustus 2/3

19.08.2008. S. Räägelit süüdistati KarS § 113 järgi selles, et ta lõi 10.08.2006 omavahelise tüli käigus S. Reinmäele šampusepudeliga pähe. Löögi tagajärjel kukkus S. Reinmäe põrandale, misjärel S. Räägel kõrist pigistades lämmatas kannatanut, mille tagajärjel S. Reinmäe suri sündmuskohal. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid võimaluse tõsikindlalt väita, et S. Reinmäe surm oli vägivaldne ning selle põhjustas S. Räägel kannatanut lämmatades. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on S. Räägeli süü S. Reinmäe väärkohtlemises, S. Räägel lõi S. Reinmäed šampusepudeliga pähe ja tekitas S. Reinmäele vähemalt valu (tlk 7-10). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et S. Räägel on kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavaks isikuks ohvriabi seaduse tähenduses. Seetõttu jätab kohus hagi S. Räägeli vastu rahuldamata. S. Räägeli vastu esitatud hagi rahuldamata jätmine ei tähenda iseenesest, et kuriteoohvrile riikliku hüvitise maksmine oli ebaõige – OAS § 8 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse OAS lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegusid vägivallakuriteona ka siis, kui teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et toime on pandud vägivallakuritegu. TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.