Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-92202
Tsiviilasi
Valdek Vääri hagi Tartu Linnavalitsuse vastu toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja varalise kahju hüvitamiseks
Hagihind
16 319.45 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Valdek Vääri, kostja Tartu Linnavalitsus, asukoht Tartu Raekoda.
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2009
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 174, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata Valdek Vääri hagi Tartu Linnavalitsuse vastu toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja varalise kahju hüvitamiseks Tartu Linnavalitsuse menetluskulud jäävad Valdek Vääri kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
Hageja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud hageja põhiõigust omandi vabalt valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Kostja Tartu LV poolt pandi rikkumine toime tegevusetusena. 2006.a lõpul, mil EVP-arved kehtisid viimaseid päevi, võõrandas Tartu LV Virve Vääri eestkosteasutusena Virve Väärile kuulunud erastamisväärtpaberid nimiväärtusega 34 278 krooni riigile tingimusel, et need hüvitatakse graafiku alusel 5 a jooksul, so aastani 2011. Virve Vääri suri 23.09.2007. Hageja Virve Vääri ainupärijana on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus tegi eestkostetava, tema perekonnaliikmete ja pärijate huvidele mittevastava tehingu. Virve Vääri eluajal ei laekunud ühtegi summat. 30. oktoobriks 2008 oli rahandusministeerium üle kandnud 3 makset, hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks on puudu veel 16 319.45 krooni. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista, sest kostja eestkosteasutusena on põhjustanud kahju eestkostetava pärijale. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest linnavalitsusse ei ole kokkulepet saavutatud. Kostja hagiga nõus ei ole. Tartu Maakohtu 01.03.2001 kohtuotsusega tunnistati Virve Vääri teovõimetuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg 1 ja 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, kelleks oli Tartu Linnavalitsus. Eestkoste sisuks on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse. Virve Vääri sissetulekuks tema eluajal oli riiklik vanaduspension ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Virve Vääri viibis aastaid hoolekandeasutuses, mille eest tasuti tema pensionist ning puudujääva osa maksis Tartu Linnavalitsus. Tartu LV ei pidanud Virve Vääri eluajal temale kuuluvate EVP-de müümist vajalikuks, et tasuda hoolekandeasutuses viibimise kulusid. Tartu LV esitas EVP-de realiseerimise lõpptähtaja saabumisel avalduse Virve Väärile kuuluvate EVP-de hüvitamiseks riigi poolt. Riik hüvitab kasutamata EVP-d kursiga 1:1. Nn turuhind oli EVP-del alati väiksem nimiväärtusest, mistõttu kostja on seisukohal, et ta ei ole EVP-de riigile võõrandamisega tekitanud varalist kahju eestkostetavale. Kuna Virve Vääri arvel oli rohkem kui 25 000 krooni väärtuses EVP-sid, siis hüvitab riik nende maksumuse 5 aasta jooksul, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2.11.2006 määrusega nr 230 kehtestatud kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamise korrast. Hageja Virve Vääri pärijana saab riigilt kogu tema poolt hagis nõutava summa. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on seisukohal, et temale on tekitatud kahju ning nõuab selle hüvitamist. Isikule võib kahju tekitada kas temaga sõlmitud lepingu rikkumisega või nö lepinguvälisest suhtest tuleneva rikkumisega. Hagejal puudub lepinguline suhe Tartu Linnavalitsusega, seetõttu saab kõne alla tulla ainult nö lepinguväline kahju. Selleks, et kohtul oleks võimalik hagi rahuldada, tuleb kindlaks teha hagejal tekkinud kahju suurus, kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase teo vahel ning kostja süü kahju tekitamisel. Kui üks nendest tingimustest puudub, siis ei saa hageja nõuet rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tekitanud kahju Virve Väärile ning seeläbi ka mitte Virve Vääri pärijale Valdek Väärile. Samuti ei ole kostja rikkunud hageja õigust olla pärija ning vastu võtta pärand. Tartu Linnavalitsus eestkosteasutusena võõrandas Virve Vääri erastamisväärtpaberid kursiga 1:1 Eesti riigile. Rahandusministeerium maksab Vabariigi valitsuse 2.11.2006 määruse nr 230 alusel Virve Väärile või tema pärijatele välja võõrandatud EVP-de väärtuse viie aasta jooksul. Hageja on kätte saanud juba suurema osa rahast. Eesti riik on täitnud lepingut, mille on Virve Vääri eestkosteasutusena sõlminud Tartu Linnavalitsus ning kohtul ei ole alust arvata, et riik ei täida lepingut kuni kogu summa tasumiseni. Hageja väited temal tekkinud kahju kohta on tõendamata.
Samuti ei ole alust lugeda Tartu Linnavalitsuse toimingut, millega võõrandati eestkostet vajavale Virve Väärile kuuluvad EVP-d Eesti riigile, õigusvastaseks. Sellise tehingu tegemine oli seaduslik, ükskõik, kas erastamisväärtpaberid müüdi riigile või nn turuhinnaga ostjale. Tartu Linnavalitsusel eestkosteasutusena oli õigus võõrandamistehingut teha, millele iseenesest ei vaidle vastu ka hageja. Hageja on seisukohal, et tema arvates ei tehtud seda eestkostetavale ja tema pärijatele parimal viisil, sest erastamisväärtpabereid ei müüdud kohe makstava raha eest, kuigi odavamalt kui oli nende nimiväärtus. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsusel eestkosteasutusena oli müügitehingu tegemisel kaalutlusõigus. Virve Väärile kuuluvate EVP-de müük Eesti riigile kursiga 1:1 ning tasumisega 5 aasta jooksul ei olnud Virve Väärit kahjustav. Virve Vääri viibis aastaid hoolekandeasutuses, mistõttu tema kõik kulutused olid niikuinii kantud kas siis tema pensionist või Tartu linna eelarvest. PkS § 98 lg 2 kohaselt eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Tartu Linnavalitsus eestkosteasutusena hoolitses eestkostet vajava Virve Vääri ja tema ülalpidamise eest ning lähtus oma tegevuses eestkostetava huvidest. Seaduses ei ole sätestatud eestkosteasutuse kohustust hoolitseda eestkostetava pärijate varaliste huvide eest. Seega ei ole Tartu Linnavalitsus toime pannud seadusevastast tegu, mis annaks hagejale aluse nõuda linnalt kahju hüvitamist. Valdek Vääri hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja käitumises puudub õigusvastane tegu ning hagejale ei ole tekkinud kahju. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.