Võlaõigus › Võõrandamislepingud

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

kinkelepingust tulenevate kohustuste täitmise vastuvõtmise suhtes. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et taganemisavaldus oleks kostjale kätte toimetatud.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, advokaat Kalju Kutsar’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja jääb kõigis hagiavalduses toodud põhjenduste ja avalduste juurde. Poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping, mille p 5.1.3 kohaselt pidi kingisaaja abistama kinkijat vanaduspäevil. Peale kinkelepingu saamist on kostja jätnud täitmata lubadused lepingu p. 5.1.3. järgi. Hagejal on tuvastatud puue. Praeguses olukorras on kogu kinnistu korrashoid jäänud tema kohustuseks ja hageja on kinkelepingust taganenud. Hageja, Avo Astel’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kostja ei ole teda aidanud, samuti ei ole kostja tema poole pöördunud, et küsida mida ta vajaks. Tema ise ei ole kostja käest raha küsinud, kostja peab ise andma. Ta on kostjale helistanud, aga kostja ei võta kõnet vastu, tal ei ole aega ja palub mitte tülitada. Kostja esindaja, advokaat Viktor Turkin’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kostja hagi ei tunnista. Hageja ei olnud rahul oma pojaga ja sõlmis kinkelepingu kostja kasuks. Hageja nõudis juba järgmisel päeval peale kinkelepingu tegemist kinnistu tagastamist. Hageja ei ole vastanud kostjale abipakkumiste osas, ei ole võimaldanud kostjale pääsu kinnistule. Kostja on korduvalt hageja juures käinud, on toonud remonttöödeks värvid, puud, kuid kuna kostjal puuduvad maja võtmed, ei saa kostja ka täita kinkelepingu tingimusi. Kostja poolt ei ole olnud kinkelepingu sellist jämedat rikkumist, mis eeldaks kinkelepingu tühistamist. Kostja on maksnud maamaksu alates 2005.aastast kuni 2009.a. Kostja, Marika Kepp’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et hageja on absoluutselt kõigest keeldunud, mis ta on abi pakkunud. Ta on ostnud küttepuid, korstnaid puhastanud, mis olid 10 aastat puhastamata, hageja ema haua korras hoidnud, maksnud maamaksud, kindlustuse. Küttepuud ostis ta 2005.a. 2006.a., 2007.a. olid puud muretsetud, kui hageja keeldus neid vastu võtmast. Hageja soovis, et ta ostaks hagejale autojuhiload ja ta oli nõus kursuste eest maksma, kuid hageja ei soovinud kursustele minna, öeldes, et on liiga vana. Notar ütles talle, et hageja taganes kinkelepingust põhjusel, et kostja ema läks hageja juurest ära. Kui ta värve läks hagejale viima, siis uksest ta edasi ei pääsenud ja hageja ütles, et tal ei ole sinna enam asja. Värvid jm. mis ta ostis remondiks ostnud, kinkis ta Saku lasteaiale. Tunnistaja, T.J. ’e, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema on hageja hooldaja 2007.a novembrist. 2007.a suvel Marika hageja juures ei käinud. Avo Astel suudab ise ka toimetada ja naabrid aitavad samuti. Tunnistaja, E.K. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et hageja ei saanud oma pojaga läbi, sellepärast kinkis kinnistu kostjale. Tema teada kostja täitis kõiki kohustusi, tõi hagejale värvi, kuid seda hageja vastu ei võtnud. Viimati käis ta hageja pool koos Marikaga 2007.a. suvel, sest ta tahtis kätte saada enda dokumente. Pärast kinkelepingu tegemist ta ei tea, kas Marika on andnud Avo Astelile rahalist abi või makse maksnud. Tunnistaja, T.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pärast kostja ema ärakolimist hageja juurest ei olnud enam Marikal võimalik kinnistule pääseda, kuna hageja tegi selle võimatuks. Ta on kuulnud läbi telefoni ähvardusi ja kui nad kohapeale läksid, siis hoiti neid tagasi, võib öelda, et isegi relva ähvardusel. Nad ostsid hageja jaoks värvid, mille pärast andsid Saku lasteaeda, samuti on ta ise hagejale muretsenud küttepuid.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Poolte vahel sõlmiti 30.05.2005.a kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkeleping (tl 9-15), mille kohaselt Avo Astel kinkis Marika Kepp’le Elva linnas, XXX tn 12 asuva kinnistu pindalaga 1292 m2.

Avo Astel ja Marika Kepp on lepingu p-s 5.1.3 kokku leppinud, et kingisaaja hoolitseb kinkija eest tema vanaduspäevadel ning toetab vajadusel rahaliselt. Võlaõigusseaduse § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimustel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Seega peab kinkija tõendama VÕS §-des 267 p 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Hageja on esitanud kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse 20.09.2007.a (tl 16-19), mille kohaselt Avo Astel taganeb 30.05.2005.a sõlmitud kinkelepingust, kuna Marika Kepp on oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust tema vastu ning ei täida kinkelepingu tingimusi. Nimetatud taganemisavaldus on kostjale edastatud notari poolt 21.09.2007.a (tl 74-75). Seega on lepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud. Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise kehtivuse üle. Vaidlus on selles, kas Marika Kepp on käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganes hageja kinkelepingust VÕS § 267 p 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja vastu, mis seisneb selles, et kostja on jätnud hageja kanda kõik kinnistu korrashoiuga seotud kulutused ning pole kinnistul asuvat elamut hooldanud ning et Marika Kepp on jätnud täitmata kinkelepingu punktis 5.1.3 sätestatud kohustused. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et antud juhul kohtule esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid selle kohta, et kostja on üles näidanud jämedat tänamatust hageja suhtes. Nii hageja poolt kohtule antud seletustest kui ka kostja poolt vande all kohtule antud ütlustega ning tunnistaja E.K. poolt antud ütlustega leidis kohtus tõendamist asjaolu, et hageja ja kostja suhted halvenesid peale seda, kui hageja elukaaslane E.K. , kes on kostja ema, lahkus hageja juurest elamast. Tunnistaja T.J. on kohtus kinnitanud, et E.K. lahkus hageja juurest aprillis 2007.a. Tunnistaja T.K. on kohtus kinnitanud, et kostja on soovinud hagejat abistada ja proovinud korduvalt ka hagejaga ühendust võtta, kuid hageja on takistanud kostja pääsemist kinnistule ja isegi relvaga ähvardanud. Tunnistaja T.K. ja E.K. on kohtus kinnitanud, et kostja on ostnud hagejale küttepuid ja värvi remondi tegemiseks. Tunnistajate sellekohaseid ütlusi kinnitavad kohtule esitatud maksekorraldused, mille kohaselt Marika Kepp on tasunud perioodil 04.10.2005.a kuni 08.04.2009 maamaksu kinnistu Elvas, XXX 12 eest, 04.07.2005 on Marika Kepp tasunud kindlustusmaksu kinnistu Elva XXX 12 eest summas 803,00 krooni, juunis, juulis ja augustis 2006 aastal on Marika Kepp tasunud küttepuude eest 4500 krooni. 27.12.2006.a on Marika Kepp’i poolt tehtud HE.K. ’le ülekanne summas 350 krooni märkega „Avo sünna“. Seega on kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et kostja on hagejat aidanud ja püüdnud oma kohustusi täita. Tõendeid selle kohta, et hageja on pöördunud korduvalt kostja poole materiaalse abi ja muu abi saamiseks ning et kostja on abist keeldunud kohtule esitatud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et kuna kohtus ei leidnud tõendamist kostja poolt VÕS § 267 p 1 ja 3 sätete rikkumine, siis tuleb Avo Astel’i hagi Marika Kepp vastu vara väljanõudmiseks ja kinnistusregistri kannete muutmiseks jätta rahuldamata. 08.09.2008.a määrusega kohus tagas Avo Astel’i taotlusel hagi, mille kohaselt tehti kinnistu käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 797404 Marika Kepp’le kuuluva kinnistu suhtes Avo Astel’i kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagamine tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja Avo Astel’i kahjuks, seega kannab antud asjas menetluskulud täies ulatuses Avo Astel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.