M K hagi SRKAS-i vastu kahju summas 29 840 krooni hüvitamiseks ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M K (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri L (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn) Kostja SRKAS esindaja Martin P
Kohtustungi toimumise aeg
21.04.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri L Kostja esindaja Martin P
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SRKAS-lt 35 446 (kolmkümmend viis tuhat nelisada nelikümmend kuus) krooni ja 83 senti M K kasuks.
3.Välja mõista SRKAS-lt viivis kahju summast 29 840 krooni alates 22.04.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS §-le 94 ja §-le 113 M K kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud SRKAS-lt M K kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
2-07-31792/34 apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille kohta väljastati kindlustuspoliis xxx, millega hageja kindlustas korteri ja vara aadressil Xxx, Tartu kindlustusperioodiga 01.03.2007-29.02.2008 (tl 26-27). Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks olid koduvarakindlustuse tingimused 1/2004 (tl 28-38) ja üldised lepingutingimused 1/2003 (tl 39-46).
2.17.04.2007 toimus sissemurdmine korterisse aadressil Xxx, Tartu. 17.04.2007 alustati juhtunu uurimiseks kriminaalasi nr 0720101450 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel (tl 81).
3.02.05.2007 esitas hageja kostjale koduvarakindlustuse kahjuavalduse (tl 22-23), mille jättis kostja 27.06.2007 koduvarakindlustuse hüvitisotsusega hagejale veega põhjustatud kahju hüvitamata (tl 20-21).
4.06.07.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni, mille kostja jättis 16.07.2007 kirjaga rahuldamata (tl 17-19). 14.08.2007 esitas hageja kostjale täiendava pretensiooni, mille kostja jättis 24.08.2007 kirjaga rahuldamata (tl 10-16). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 29 840 krooni, viivis seisuga 21.04.2009 summas 5606,83 krooni ja viivis kahju summast 29 840 krooni alates 22.04.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 94 ja § 113 ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 42, § 94, § 113 lg 1, § 422, § 423 lg 2, § 452 lg 2 p 2, § 476.
6.Tulenevalt 27.06.2007 hüvitamisotsusest jättis kostja hageja taotluse koduvarakindlustuse kahju hüvitamiseks rahuldamata, kuna Lõuna Politseiprefektuuri pool algatatud kriminaalmenetluses nr 07260101450 ülevaatuse käigus tuvastas politsei trepikoja uksel murdmisriista tekitatud vigastused, kuid vastavalt korteri lukusüdamikule teostatud ekspertiisile korteri lukusüdamikule kõrvalise eseme poolt jäetud jälgi ei avastanud. Seega leidis kostja, et korteris puuduvad sissemurdmisjäljed ning seega ei ole veega põhjustatud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitatav.
7.Hageja sai sissemurdmise käigus kahju summas 29 840 krooni. Hageja ei nõustu kostja pakutud kahju suurusega 26 226 krooni, kuna kostja pakutud varastatud esemete hinnad on Elioni e-poes hetkelised. Poolte vahel on vaidlus kuidas tõlgendada kostja tüüptingimusi. Kostja väitel ei ole antud sissemurdmise puhul tegemist murdve riskiga. Hageja leiab, et antud juhul oli kindlustusriskiks murdve risk ja hageja käitumises ei esinenud rikkumisi, millel oleks olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, seega on kostja poolt tehtud keeldumisotsus alusetu. Kostja tegevus ei ole kooskõlas heade kindlustustavade ja praktikaga. Hageja märgib, et hageja kohustus näidata ve toimumise korral sissemurdmisjälgi on tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 42 tühine, kuna see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ja see ei vasta headele kommetele.
8.Kostja 24.08.2007 vastuses pretensioonile väidetu on enamuses tõendamatu. Antud kirjast tuleb välja nagu oleksid hagejal korraga jäetud korteri aknad ja uksed lahti, korteri võti oli jäetud nähtavale kohale ja võti oli sattunud võõra inimese valdusesse. Nimetatud kostja väited on üksteisega vastuolus ja tõendamata ning seega leiab hageja, et need tuleb jätta tähelepanuta.
9.Hageja märgib, et kindlustusandja otsused ei tohi tugineda spekulatsioonidele, kuna spekulatsioonidele tuginevad otsused on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kindlustustavadega. Kostja väide, et tegemist ei olnud murdve vaid "vara kadumisega" tuleb jätta tähelepanuta, kuna politsei kinnitab sissetungimist ehk sissemurdmist. Kostja 24.08.2007 vastuses pretensioonile väidetud tingimuste eesmärgipärasus on vastuolus üldtunnustatud
2-07-31792/34 tõendamiskohustusega, lisaks on tegemist ka võimatu tingimusega, kuna valevõtme/muukraudade puhul ei pruugigi jääda mingeid sissemurdmisjälgi. Viide sissemurdmisjäljele kui asitõendile tsiviilvaidluses on juriidiliselt väär ja tuleb jätta tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal lasub vastavalt kindlustuslepingule kahju hüvitamise kohustus.
10.Kuna käesoleva juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja pidi kohustuse täitma hiljemalt 27.06.2007. Alates nimetatud kuupäevast on kostja hageja ees viivituses ning kostjal on kujunenud perioodi 27.06.2007-21.04.2009 eest viivist summas 5606,83 krooni.
11.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et tingimustes ei ole sätestatud piirangut, et sissemurdmise lugemiseks kindlustusjuhtumiks peab olema kõrvaldatud mitu takistust ehk lõhutud mitu ust, lukku. Antud juhtumi puhul on sissemurdmise käigus avatud kaks ust ja murdmise jäljed on tuvastatud ühel uksel. Teise ukse lukust lahtiolekut ei ole tõendatud. On tõendatud, et toimus sissemurdmine ja on fikseeritud sissemurdmise jäljed. Tingimuste p 3.2.1 ei ole alust tõlgendada kitsendavalt, väites, et antud juhul on kindlustusjuhtum toimunud vaid juhul, kui sissemurdmise jäljed on mõlemal uksel. Tingimused ei sätesta ega eelda, et sissemurdmise jäljed peavad asuma kindlustuskohas. Vastavalt tingimuste p 2 on kindlustuskoht see koht, kus asub kindlustatud ese. Sissemurdmisel asuvad sissemurdmise jäljed alati väljaspool ala, kuhu sisse murtakse. Murdmise jäljed saavad olla uksest, aknast, seintest, põrandast või laest seespool vaid juhul, kui murtakse mingist kohast välja, mitte sinna sisse.
12.Tüüptingimustega on sätestatud kindlustusjuhtumiks sissemurdmine. Tüüptingimuste tõlgendamisel ei ole alust tõlgendada neid kitsamalt, kui sissemurdmise mõiste sisustamisel vastavalt KarS. Kui kostja väidab, et tüüptingimusi tuleb tõlgendada kitsendavalt, siis on tegemist ebamõistliku tingimusega, kuna mõistlikul inimesel ei ole tüüptingimuste tekstiga tutvudes võimalik aru saada, et kindlustusjuhtum ei ole tegu, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustele, mis sätestab ve sissetungimisega. Antud juhtumil on politsei toimunud kuritegu just sedasi kvalifitseerinud ja selleks on olemasolevate tõendite alusel põhjust. Varga oskus avada lukk jälgi jätmata ei saa olla kindlustusvastutust välistav asjaolu. Kindlustusandja vabaneb enda kohustusest siis, kui ta tõendab, et esineb asjaolu, mis vastavalt lepingule kindlustusandja täitmiskohustust piirab. Käesoleval juhul ei ole kostja niisuguse asjaolu esinemist tõendanud. Kindlustusandja ei saa tüüptingimustes sätestada tingimust, mille järgi amatöörlikult tegutseva varga tekitatud kahju hüvitatakse, kuid professionaalsemalt tegutsenud varga tekitatud kahju hüvitamata jäetakse. Selline tingimus on vastuolus heade kommetega, sest loob kindlustusandja huvi varaste professionaalse tegevuse vastu ning jätab kindlustatu professionaalse varga korral kindlustuskaitseta. Kostja vastuväited
13.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduses hageja poolt väljatoodud võlaõiguslikud nõudenormid. Kostja märgib, et nõudenormidena saab käsitleda hageja poolt hagiavalduses väljatoodud VÕS § 113 ja VÕS § 476. Hageja saaks nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 476 alusel.
15.Poolte vahel pidi kahju tekkimise hetkel (17.04.2007.a) kehtima kindlustusleping (VÕS § 422 lg 1). Poolte vahel on sõlmitud kindlustuspoliis MM00201-256/1, kehtivusega 01.03.2007 29.02.2008. Peab olema esinenud kahjujuhturn (VÕS § 423), kostjal peab olema tekkinud hüvitamiskohustus (VÕS § 476 lg 1) ning kostja peab olema seda hüvitamiskohustust rikkunud.
16.Kostja märgib, et kui koduse vara kadumine ei ole toimunud murdve ega röövi tulemusena, siis ei ole antud sündmus (risk) kindlustatud. Sellest tulenevalt kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et murdmisjäljed olid trepikoja välisuksel. Kindlustatud ese, poolte vahel kehtiva kindlustuspoliisi alusel, oli korter asukohaga Xxx, seega peavad selged sissemurdmise jäljed olema korteri välisuksel või akendel, politsei poolt on aga tuvastatud, et sissemurdmise jäljed puuduvad hageja korteri välisukselukul. Seega ei saa hageja
2-07-31792/34 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 476 alusel, sest puudub kindlustusjuhtum VÕS § 423 mõistes.
17.Kostja märgib, et koduvarakindlustuse tingimuste 1/2004 eesmärgiks on hüvitada murdvega kindlustusperioodil tekitatud kahju. Tingimuste (ES) punkti 3.2.1 kohaselt hüvitatakse kahju, mis on tekitatud hoonesse või korterisse: sissemurdmisega ehitise konstruktsioone või lukke kahjustades nii, et näha on selged sissemurdmisjäljed; sisenemisega vägivalda tarvitades, kui sellega põhjustati tervisekahjustusi, sisenemisega võtme abil, mis on saadud punktides 3.2.1.1 või 3.2.1.2 kirjeldatud viisil.
18.Kostja on seisukohal, et viide „selgete sissemurdmisjälgede" esinemisele teenib kahte eesmärki, esiteks tõendab kindlustusandja jaoks, et kindlustusvõtja on järginud kindlustusandja poolseid ohutusnõudeid. Antud juhtumis, et kindlustatud korteri aknad, uksed ja muud avad olid suletud, korteri võti ei olnud jäetud võõrastele kättesaadavasse kohta jne ja teiseks on selgeks tõendiks, et kahjujuhtum on toimunud ning ei ole toime pandud kindlustuskelmust. Kostja leiab, et ve puhul sissemurdmisjälgede olemasolu aitab viia kindlustuskelmuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist miinimumini. Ilma sissemurdmisjälgedeta vara ve korral on kindlustusvõtjal äärmiselt lihtne tekitada kindlustusandjale ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Samuti eristab rahvusvaheline kindlustustava selgelt vt ja murdvt.
19.Kostja märgib, et kui siiski peaks leidma, et vaidlusaluse sündmuse näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, siis kuna korterisse sisenemisel ei ole lõhutud ukselukke võib järeldada, et korterisse on sisenetud, kas võtit kasutades, lahtise akna või lahtise ukse kaudu. Kõigil eespool nimetatud juhtudel on tegemist kindlustusvõtjapoolse kindlustustingimustes sätestatud (kohustuste rikkumisega.
20.Nii politsei poolt teostatud ekspertiisi kui ka Valnes AS-i eksperthinnangu kohaselt ei ole antud korterisse tungitud muukimise teel. Samuti ei ole tuvastatud, et korterisse oleks sisenetud konstruktsioonide lõhkumise teel või võtmete abil, mis on omanikult kätte saadud vägivallaga. Seega peab korterisse olema tungitud, kas lahtise akna/ukse kaudu või võtmeid kasutades. Kostja leiab, et kõigil kolmel eelpool nimetatud juhul on tegemist kindlustusvõtja süüga ja tingimuste punktide 4.1-4.3 sätestatud turvanõuete eiramisega, millel on otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Seega leiab kostja, et kostja vabaneb täitmise kohustusest, kuna antud koduvara v/kadumine peab olema tingitud hageja hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel.
21.Kui peaks leidma, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, siis leiab kostja, et kostjal lasub kohustus hüvitada hagejale 26 226 krooni. Kostja leiab, et sülearvuti soetamismaksumuseks Elioni e-poe 12.09.2007 andmetel 23 990 krooni ja mobiiltelefoni maksumusest 1590 krooni tuleb maha arvata kulum 8%+8% aastas. Turvaluku maksumusega 900 krooni kostja nõustub. Kohtuotsuse põhjendus
22.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
24.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
2-07-31792/34
25.Pooled ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping, millega hageja kindlustas korteri ja vara aadressil Xxx, Tartu kindlustusperioodiga 01.03.2007-29.02.2008. Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on tõendatud kindlustuspoliisiga nr MM00201-256/1 (tl 27-27) ja lepingu lahutamatuks osaks olevate koduvarakindlustuse tingimustega 1/2004 (28-38) ja üldiste lepingutingimustega 1/2003 (tl 39-46). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja öösel vastu 17.04.2007 toimus hageja korterisse sissemurdmine. Puudub ka vaidlus, et välisuksel olid sissemurdmisjäljed.
26.VÕS § 476 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kostja leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, mistõttu kostja keeldus kahju hüvitamisest.
27.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Kindlustusandja vabaneb kohustusest hüvitada kindlustusvõtjale tekkinud kahju juhul, kui kahju tekkis riski toimel, mille vastu ei olnud kindlustatud (VÕS § 423 lg 2), või tekitas kindlustusvõtja kahju tahtlikult (VÕS § 452 lg 1) või on kindlustusvõtja rikkunud kokkulepitud kohustusi ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2). Koduvarakindlustuse tingimuste 1/2004 p 3.2.1 kohaselt on üheks kindlustusriskiks murdv ja rööv, mille puhul hüvitatakse kahju, mis on tekitatud hoonesse või korterisse sissemurdmisega ehitise konstruktsioone või lukke kahjustades nii, et näha on selged sissemurdmisjäljed. Puudub ka vaidlus, et välisuksel olid sissemurdmisjäljed. Kostja leiab, et kostja ei ole kohustatud kahju hüvitama, kuna korteri lukusüdamikul ja uksel sissemurdmisjälgi ei tuvastatud (tl 20). Kindlustustingimuste p 3.2.1.1 kokkulepitu tähendab sisuliselt seda, et kindlustusvõtjale on pandud kohustus näidata ve toimumise korral sissemurdmisjälgi ning nende puudumisel kindlustusandja kahju ei hüvita. See tähendaks käesoleval juhul seda, et kuigi on toimunud v, mille vastu on korter kindlustatud, ei oleks ikkagi tagatud nn kindlustuskaitse ve vastu, kuna puuduvad sissemurdmisjäljed. Selline tingimus ei vasta kohtu arvates VÕS § 452 lg 2 p 2 nõuetele, sest sissemurdmisjälgede olemasolu ei oma mõju kindlustusjuhtumi toimumisele selle punkti tähenduses. Kindlustusjuhtumi toimumisele saavad mõjuda muud tegurid, eelkõige kindlustusvõtja käitumine enne kindlustusjuhtumi saabumist. On küll tuvastatud, et korteri ukselukku ei ole muugitud, kuid kriminaalasja käigus ei tuvastatud, et hageja korteri uks oli lukustamata (tl 83). Seega on tõendamata, et hageja st kindlustusvõtja käitumine mõjutas kindlustusjuhtumi saabumist. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja (kindlustusandja) ei ole tõendanud, et kindlustusvõtja (hageja) on rikkunud mõnda kohustust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja mis vabastaks kostjat kindlustusvõtjale tekkinud kahju hüvitamisest. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kindlustusjuhtum toimus ja vastavalt lepingule peab hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju kostja kui kindlustusandja.
28.Koduvarakindlustuse tingimused 1/2004 ja üldised lepingutingimused 1/2003 on kostja suhtes tüüptingimused VÕS § 35 mõttes, mille asjassepuutuvate sätete kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi. Vastavalt VÕS § 42 lg 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui ka tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tüüptingimuste tõlgendamisel ei ole alust tõlgendada neid kitsamalt, kui sissemurdmise mõiste sisustamisel vastavalt KarS. Kostja väide, et sissemurdmisel vajalike nähtavate murdmisjälgede puudumine võtab õiguse tekkinud kahju hüvitise saamiseks, annab aluse teha järeldus, et kostja tõlgendab tüüptingimusi kitsendavalt võrreldes KarS sätestatuga. Kohus leiab, et tegemist on ebamõistliku tingimusega, kuna mõistlikul inimesel ei ole tüüptingimuste tekstiga tutvudes võimalik aru saada, et kindlustusjuhtum ei ole tegu, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustele, mis sätestab ve sissetungimisega. Antud juhtumil on politsei toimunud kuritegu just sedasi kvalifitseerinud ja selleks on olemasolevate tõendite alusel põhjust.
2-07-31792/34 Varga oskus avada lukk jälgi jätmata ei saa olla kindlustusvastutust välistav asjaolu. Kindlustusandja vabaneb enda kohustusest siis, kui ta tõendab, et esineb asjaolu, mis vastavalt lepingule kindlustusandja täitmiskohustust piirab. Käesoleval juhul ei ole kostja niisuguse asjaolu esinemist tõendanud. Kindlustusandja ei saa tüüptingimustes sätestada tingimust, mille järgi amatöörlikult tegutseva varga tekitatud kahju hüvitatakse, kuid professionaalsemalt tegutsenud varga tekitatud kahju hüvitamata jäetakse. Selline tingimus on vastuolus heade kommetega, sest loob kindlustusandja huvi varaste professionaalse tegevuse vastu ning jätab kindlustatu professionaalse varga korral kindlustuskaitseta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et Koduvarakindlustuse tingimused 1/2004 p 3.2.1.1 on tühine olles vastuolus heade kommetega. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mille kohaselt lasub kostjal kohustus vastavalt kindlustuslepingule kahju hüvitada. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kahju suurus ei ole hageja nõutud suuruses. Kohus nõustub hageja väitega, et e-poe hinnapakkumised ei tõenda kahju, seega leiab kohus, et hagi nõue summas 29 840 krooni kuulub rahuldamisele.
29.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale kohasel viisil tekkinud kahju hüvitanud, mistõttu on hageja õigustatud saama viivist vastavalt kuni kohtuistungini terviksummas 5606,83 krooni ja alates 22.04.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni kooskõlas eelnimetatud seaduses märgitud suuruses. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.