RJ(J) kaebus kohtutäitur EVilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2009/164
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja RJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud Kohtutäitur EVilippus (kohtutäituri büroo ) Sissenõudja Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu ) 28.05.2009. a
Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja R J Puudutatud isiku sissenõudja Tallinna linna esindaja T Rüütelmaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RJ kaebus kohtutäituri EVilippuse 10.03.2009. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2009/164.
2.Tühistada kohtutäituri EVilippuse 10.03.2009. otsus täiteasjas nr 022/2009/164. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kohtutäituri EVilippuse kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.26.02.2009. a jõudis Harju Maakohtusse RJ kaebus kohtutäitur EVilippuse otsuse peale. Avalduse kohaselt on kohtutäitur EVilippus arestinud avaldaja pangakonto. Avaldaja on korduvalt palunud konto avada, kuid kohtutäitur avaldaja taotlust ei rahuldanud (avaldaja sai kohtutäituri otsusest teada 20.02.2009. a e-kirja teel). Avaldaja kohtutäituri otsusega nõus ei ole, leides, et arestimine on tühine, kuna avaldajale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Lisaks ei ole avaldaja hinnangul kohtutäituril alust avaldajalt kohtutäituri tasu ja täitekulude maksmist nõuda.
2.24.03.2009. a esitas avaldaja kohtu nõudmisel kohtule täiendatud avalduse. Täiendatud avalduse ja selle lisade kohaselt algatas kohtutäitur EVilippus sissenõudja Tallinna 1(5)
2-09-7918 Transpordiameti avalduse alusel 04.01.2009. a täiteasjas nr 022/2009/164 avaldaja suhtes täitemenetluse viivistasu 480 krooni sissenõudmiseks (täitedokumendiks Ühisteenused AS 04.11.2008. a KOV volikogu volitatud ametniku otsus nr 0028001381). 20.02.2009. a sai avaldaja kohtutäiturilt e-kirja, milles EVilippuse kohtutäituri büroo sekretär selgitas avaldajale, et täitmisavaldus viivistasu otsuse nr 0028001381 täitemenetluse alustamiseks on sisse tulnud kohtutäituribüroosse 29.12.2008. a ning täitemenetlus nr 022/2009/164 alustati 04.01.2009. a. Kuller käis täitmisteate üleandmiseks avaldaja elukohas 07.01.2009. a ning järgmisel korral (16.01.2009. a) jäeti täitmisteade avaldaja postkasti. 05.02.2009. a. saadeti Swedbanka konto arestimise nõue. Avaldaja tasus viivistasu otsuse nõude 480 krooni otse Tallinna Linnakantselei Finantsteenistusele 03.02.2009. a, mistõttu jääb avaldajal tasuda veel kohtutäituri tasu 607.11 krooni. Peale nimetatud kirja saamist esitas avaldaja kohtutäiturile 25.02.2009. a kaebuse (m edastas 26.02.2009. a ka kohtule), leides, et tema pangakonto arestimine on tühine, kuna täitmisteadet ei ole kätte toimetatud. Samuti ei saa temalt nõuda kohtutäituri tasu ning täitekulude maksmist, kuna täitemenetlus ei ole alanud, sest täitmisteade on kätte toimetamata. Kohtutäitur EVilippus jättis 10.03.2009. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
3.15.04.2009. a esitas puudutatud isik kohtutäitur EVilippus kohtule vastuse RJ kaebusele. Esitatud vastuse kohaselt kohtutäitur kaebust õigeks ei võta ja on oma seisukohad avaldaja esitatud faktiväidete kohta välja toonud 10.03.2009. a otsuses täiteasjas nr 022/2009/164. Kohtutäituri arvates ei pea paika avaldaja väide, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Kohtutäituri abi käis avaldaja elukohas XXX, Tallinn, 07.01.2009. a ja 16.01.2009. a ning kuna allkirja vastu ei saanud täitmisteadet kätte toimetada, pani kohtutäituri abi selle 16.01.2009. a postkasti. Avaldaja on oma 14.02.2009. a e-kirjas kinnitanud, et sai postkastist kätte 05.02.2009. a kuupäevaga dateeritud dokumendi (pangaarve arestimise akti koopia), mis oli saadetud tavapostiga. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja antud aadressile sisse kirjutatud ja kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud kinnistu ka avaldajale. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta ei ela antud aadressil. Menetluskulud palus kohtutäitur EVilippus jätta avaldaja kanda.
4.Puudutatud isik, sissenõudja Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu), esitas oma kirjaliku seisukoha avaldusele 17.04.2009. a ning leidis, et teostatud toimingute osas oskab anda selgitusi ja põhjendusi kohtutäitur. Viivistasu otsus koostati 04.11.2008. a ning selle tasumise tähtaeg oli 14 päeva, s.o 28.11.2008. a. Selleks ajaks viivistasu otsus tasutud ei olnud. Liiklusseaduse § 503 lg 1 kohaselt loetakse viivistasu õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud viivistasu otsuses märgitud pangakontole. Kuna tähtajaks viivistasu laekunud ei olnud, edastati see peale kuu möödumist 29.12.2008. a kohtutäiturile ning 04.01.2009. a alustati kohtutäituri poolt täitemenetlust. Sissenõudja oli seisukohal, et avaldaja ei täitnud kohustust tasuda viivistasu otsus kohaselt ning sellest oli tingitud täitemenetlus. Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulu avaldaja kanda.
5.28.05.2009. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus see rahuldada. RJavaldas, et vaidlustab kindlasti kohtutäitur EVilippuse 10.03.2009. a otsust, sest arestiti avaldaja pangakonto, mis osas, seda ta ei tea. See tuli ilmsiks, kui avaldaja ei saanud ülekannet teha. Täitmisteadet ei ole avaldajale kohtutäituri poolt kätte toimetatud, kui täitur pani täiteteate avaldaja postkasti, siis avaldaja ei tea, miks ta seda kätte ei saanud. Täitedokument on olemas ja seda avaldaja vaidlustanud ei ole. Avaldaja teadis novembrist 2008. a, et nõue tema vastu on olemas. 05.02.2009. a maksis avaldaja trahvi ära nii nagu linnavalitsusele lubas, oli kokkulepe hilisema maksmise kohta. Avaldaja sai linnavalitsuselt kirjaliku nõusoleku täitmise ajatamise kohta, avaldajal paluti esitada linnavalitsusele kirjalik avaldus, mida avaldaja ka tegi. Siis oli pikka aega vaikus ja eelnevast kirjavahetusest sai avaldaja aru, et talle võimaldatakse trahvi hilisemat tasumist, pärast tuli aga vastus, kus nad teatasid, et on andnud otsuse täitmiseks juba kohtutäiturile. Täiturilt jõudis avaldajani vaid arestiotsus. Avaldaja on kogu aeg olnud oma aadressilt kättesaadav, kõik dokumendid on 2(5)
2-09-7918 temani jõudnud, välja arvatud see kohtutäituri dokument. Eriolukorra rakendamine avaldaja suhtes täituri poolt oli täiesti põhjendamatu. Avaldaja soovib oma pangakonto vabastamist.
6.Sissenõudja esindaja avaldas ärakuulamisel, et neil puuduvad andmed selle kohta, et avaldajal oleks olnud kokkulepped trahvi tasumiseks teatud ajaks. Kohtutäitur on käitunud õigesti, avaldaja õigusi rikutud ei ole.
7.Kohtutäitur EVilippus teatas 12.05.2009 e-kirjaga, et ta ei saa ärakuulamisel osaleda. Ärakuulamise protokollis kajastatu justkui ei oleks kohtutäitur oma mitteilmumisest teatanud ei vasta seega tõele. Kohus määras viia ärakuulamine läbi ilma kohtutäiturita. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning kohtutäitur EVilippuse 10.03.2009. a otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäitur EVilippuse tegevuse peale täiteasjas nr 022/2009/164, tühistada.
9.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 04.01.2009. a. on sissenõudja Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) avalduse ja 04.11.2008. a. viivistasu otsuse nr 0028001381 alusel algatatud täitemenetlus 480 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2009/164 [tl 19]). • Kohtutäituri abi P Mägi käis aadressil XXX; 10618 Tallinn täitmisteate kättetoimetamise eesmärgil 07.01.2009 kl 17.10 ja 16.10.2009. a. kl 15.50. Asjaolu on tõendatud 04.01.2009. a täiteasjas nr 022/2009/164 koostatud täitmisteate kättetoimetamise aktiga (tl 23). • 05.02.2009. a. arestis kohtutäitur EVilippus vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga RJ arvelduskonto krediidiasutuses summas 1087,11 krooni. Asjaolu on tõendatud 05.02.2009. a täiteasjas nr 022/2009/164 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga (tl 68-69). • 16.02.2009. a. vähendas kohtutäitur EVilippus arestitavat summat ja arestis vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga RJ arvelduskonto krediidiasutuses summas 607,11 krooni. Asjaolu on tõendatud 16.02.2009. a täiteasjas nr 022/2009/164 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga (tl 70-71).
10.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 20 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsused. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtumääruse p-is 9, et kohtutäitur EVilippus on 04.01.2009. a. sissenõudja Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) avalduse ja 04.11.2008. a. viivistasu otsuse nr 0028001381 alusel algatanud täitemenetluse 480 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2009/164). Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri toiminguid seoses sissenõudja avalduse ja täitedokumendi menetlusse võtmisega.
11.Vastavalt TMS § 24 lg 1 esimese lausele, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Seega on enne võlgniku varale sissenõude pööramist vaja läbi viia kohustuslik menetlustoiming – võlgnikule kätte toimetada täitmisteade.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 307 lg-le 1 on reeglina menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale. Menetlusdokumendi üleandmine peab TsMS § 306 lg 2 kohaselt toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur valis täitmisteate kättetoimetamise viisiks täitmisteate kättetoimetamise vahetult kohtutäituri abi poolt. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 9 tuvastanud, et kohtutäituri abi P Mägi käis aadressil XXX; 10618 Tallinn täitmisteate kätte toimetamise eesmärgil 07.01.2009 kl 17.10 ja 16.10.2009. a. kl 15.50. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtuvalt
3(5)
2-09-7918 on täitmisteade pandud 16.01.2009. a kl 15.50 postkasti. Kohtutäitur on lugenud täitmisteate kätte toimetatuks postkasti panekuga. Vastavalt TsMS § 326 lg-le 1 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg-le 2 järgi on kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Seega on osundatud sätte järgi menetlusdokumendi saaja postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise eeldusteks, et saajale või tema esindajale ei ole menetlusdokumendi isiklikult kättetoimetamine vaatamata sellele, et menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega mingil põhjusel võimalik kätte anda ning enne isiku või esindaja või § 322 lõikes 2 nimetatud isikule dokumendi postkasti panemist on kontrollitud, kas menetlusdokumenti on võimalik kätte anda adressaadi elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 (perekonnaliige) või TsMS § 323 kohaselt. Täitmisteate kättetoimetamise aktis ei ole dokumenteeritud, miks ei saanud kohtutäituri abi täitmisteadet saajale isiklikult kätte toimetada. Samuti ei nähtu, kas on kontrollitud täitmisteate kätteandmise võimalusi TsMS § 322 lg 1 järgi. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et täitmisteadet on proovitud saajale üle anda 07.01.2009 kl 17.10 ja 16.10.2009. a. kl 15.50. Kohtu hinnangul ei vasta antud kättetoimetamise ajad TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud ajalisele kriteeriumile osas, mis nõuab kättetoimetamise proovimist oluliselt erinevatel kellaaegadel. Kohtu arvates ei saa pidada varaõhtusse langevaid kellaaegu 15.50 ja 17.10 oluliselt erinevateks kellaaegadeks TsMS § 326 lg 2 tähenduses, sest nende ajaline vahe on vaid cà 1,5 tundi. Arvestades, et osundatud normis sätestatud ajalise kriteeriumi sätestamise eesmärgiks on suurendada võimalust saajale menetlusdokumendi üldiste reeglite järgi kätte andmiseks, ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel menetlusdokumendi TsMS § 326 järgi kättetoimetatuks lugemiseks alust. Seega ei ole kohtutäitur võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud.
13.Erandina loetakse dokument TsMS § 307 lg 3 järgi menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Tsiviilasja materjalidest saab teha järelduse, et täitmisteade ei o lnud avaldajani enne tema varale sissenõude pööramist ka tegelikult jõudnud. Asjaolu, et avaldaja on kohtutäiturile oma 14.02.2009. a. e-kirjas kinnitanud, et sai postkastist ( XXX; Tallinn) kätte tavapostiga saadetud 05.02.2009. a. dateeringuga dokumendi (pangaarve arestimise akti koopia) ei võimalda teha üheselt järeldust, et avaldajani on jõudnud ka täituri abi poolt akti järgi 16.01.2009. a. postkasti pandud täitmisteade.
14.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 esimesele lausele muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus on tuvastanud, et 16.02.2009. a. arestis kohtutäitur EVilippus vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga RJ arvelduskonto krediidiasutuses summas 607,11 krooni (so kohtutäituri tasu ja täitekulud). TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 11 jõudnud järeldusele, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Seega ei saanud lugeda täitemenetlust võlgniku suhtes TMS § 24 lg 2 kohaselt alanuks ning täitmata oli ka KTS § 23 lg-s 1 sätestatud eeldus 4(5)
2-09-7918 kohtutäituri tasu sissenõudmiseks. Seega on kohtutäituri tegevus võlgniku varale sissenõude pööramisel ebaseaduslik ning võlgniku vara arestimine tema hoiusel või arveldusarvel on TMS § 55 p 2 järgi tühine. Eeltoodud põhjendustel tuleb 10.03.2009. a. kohtutäituri otsus täiteasjas nr 022/2009/164 tühistada.
15.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.