Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-09-2525

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 22.01.2009 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagiavalduses märgitud aadressil xxx saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „kedagi kodus ei ole“. Kodakondsus – ja Migratsiooniameti andmebaasis näidatud kostja aadressile xxx saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „elanike sõnade järgi antud aadressil ei ela“. Rahvastikuregistris ning Maksu – ja Tolliameti andmebaasis puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond teatas kohtule19.03.2009, et kontrolliti aadresse xxx, xxx ning xxx, kuid nimetatud aadressidel ei õnnestunud kostjale kohtumaterjale kätte toimetada. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kohus määras kostjale 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.04.2009, menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 02.05.2009 ning vastamise tähtpäev saabus 22.05.2009. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb osaliselt tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb 12.08.2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust . Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, millega rikkus lepingu tingimusi. Kostja võlg hageja ees on 6511 krooni, millest põhivõlgnevus on 4848 krooni ja viivis 1663. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka leppetrahv 1212 krooni. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

2-09-2525 kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 1212 krooni viidates lepingu üldtingimuste punktile 6.4. Nimetatud punktist tulenevalt on hagejal õigus kostjapoolse lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu rikkumise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Lepingus, mille pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kindlaks määratud ja ei sõltu kahjustatud lepingupoole tegelikust kahjust. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tarbijakrediidilepingus tühine. Lisaks on Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg -s 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 1212 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi rahuldamise suurt ulatust ning seda, et kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata kõrvalnõude osas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1200 krooni järgmiselt: 1000 krooni riigilõivu hagimenetluses ning 200 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 1200 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

2-09-2525 täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.