Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võib

esitada

tagaseljaotsuse

peale

kaja

päeva

jooksul

tagaseljaotsuse

2-09-16983 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 17.04.2009 esitas OÜ E(hageja) kohtule hagi JJ`i (kostja) vastu 28 623.93 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.02.2007 tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 10 000 krooni, intressimääraga 24% aastas, viivisega 0.25% päevas tasumisega viivitatud summalt. 15.08.2007 sõlmisid pooled tähtajalise laenulepingu nr , millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni, millest 5 314.08 krooni refinantseeriti laenulepingust . Lepingu muudatuste tasu oli 500 krooni. Uue laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama koos intressidega 30% aastas, mida hageja arvestab alates laenu väljastamise päevast kuni lepingu lõppemise päevani 10.08.2008 ning viivisega 0.25% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 14.08.2009 avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 28 623.93 krooni, millest põhinõue on 12 798.20 krooni, intress 1 824.90 krooni, leppetrahv 2 201.80 krooni, hageja tehtud kulutused 500 krooni, seisuga 17.04.2009 sissenõutavaks muutunud viivis 11 299.03 krooni ning viivise 0.25% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale sai määruse ja hagimaterjalid kätte 26.04.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenusumma, intressi ja hageja tehtud kulutuste osas. Hageja on 25.05.2009 esitanud taotluse

2-09-16983 tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.02.2007 sõlmitud tähtajalisest laenulepingust ja 15.08.2007 sõlmitud laenulepingust . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepinguid täitnud ning lepingud on lõppenud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud viivises 0.25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 415 lg 1 saab viivise maksimaalseks määraks arvestada lepingus ette nähtud intressi määra, s.o 0.083 % päevas. Seega tuleb kostjalt välja mõista seisuga 17.04.2009 viivis 3 751.28 krooni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 17.04.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 18.04.2009. Hagi summas 18 874.38 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõude summas 2 201.80 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna hagi kuulub 66 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 980 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.