2-08-90524
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-90524
Tsiviilasi
OÜAhagi T T vastu
Tsiviilasja hind
6 589.50 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX)
13 178 krooni nõudes
Hageja lepinguline esindaja S Eensaar (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja T T (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
võib
esitada
tagaseljaotsuse
peale
kaja
päeva
jooksul
tagaseljaotsuse
2-08-90524 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 22.12.2008 esitas OÜA(hageja) kohtule hagi T T (kostja) vastu 13 178 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja Elisa Eesti AS-i (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) vahel 30.06.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning 14.02.2007 Elisa Eesti AS-i ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 13 178 krooni, millest põhivõlgnevus on 6 589.50 krooni ja viivis 6 588.50 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 02.04.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 01.06.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 14.02.2007 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 30.06.1997 sõlmitud lepingust. Hagi kuulub rahuldamisele kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 191 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-08-90524 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 4 013 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 450 krooni hagiavalduse eest tasutud riigilõiv, 2 800 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud, 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu ning 413 krooni kohtutäituri tasu. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga XXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 000 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni ning kohtutäituri tasu 236 krooni (aluseks kohtutäituri 26.03.2009 tasu väljamõistmise otsus), kokku 2 036 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.