Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 25.09.1997.a. ja alates esitamisest kandnud ka tsiviilasja numbreid 2-1647/97, 2-467/98, 2-133/99, 2-51/00, 2-34/01, 2-1800/01, 2645/02. Hagiavalduse kohaselt hageja 22.01.1997.a. pöördus kostja poole hageja suvila kohta registrisse kande tegemiseks. Kande tegemisest keelduti, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma halduskohtusse. 22.08.1997.a. Viru Ringkonnakohus tunnistas kostja keeldumise seadusevastaseks. Kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu oli hageja sunnitud koostama hulgaliselt dokumente, õiendeid ja kulutama selleks mitmeid tööpäevi, kandma kulutusi seoses tõlkimiste, riigilõivu ja postikuludega. Hageja kannatas selletõttu moraalselt ja tundis psühholoogilist pinget ning soovib seoses sellega kostjalt moraalse kahju hüvitamist summas 8 000 krooni. Kostja kohtule 10.03.1998.a. saabunud kirjalikus vastuses peab hagi põhjendamatuks, Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 18.04.2008.a. võttis hagi menetlusse ja kohutas pooli 30 päeva jooksul teatam kohtule oma seisukoha asja edasise menetlemise suhtes. Hageja 23.05.2008.a. kohtule saabunud vastuses teatab, et tegi Narva Linnale Narva Linnavalitsuse isikus ettepaneku sõlmida kompromiss. Kostja kohtule 29.05.2008.a. saabunud vastuses leiab, et kostjal ei ole võimalik hageja poolt pakutud kompromissiga nõustuda. Kohus 12.02.2009.a. määras korraldada asjas eelistung 02.06.2009.a. Ühtlasi kohus hoiatas pooli eelistungile mitteilmumise tagajärgede suhtes. 22.05.2009.a. saabus kostja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti taotlus istungi aja muutmiseks, kuna Ameti jurist on korralisel puhkusel 26.05. kuni 08.06.2009.a. ning Narva Linnakantselei jurist osaleb teisel kohtuistungil. Kohus 26.05.2009.a. määrusega jättis kostja taotluse rahuldamata. Hageja 02.06.2009.a. eelistungile ei ilmunud, Hageja on kohtukutse kätte saanud 16.02.2009.a. Istungile ilmunud Narva Linna esindaja palus jätta hagi läbi vatamata. II. Kohtumääruse põhjendus. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel asjaoludel: TsMS § 392 kohaselt eelmenetluses kohus selgitab välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. TsMS § 398 järgi kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kohtu määratud eelistungile hageja ei ilmunud. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Hageja ei ole seda teinud. TsMS § 352 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Istungi edasilükkamist ei ole taotletud. TsMS § 200 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. TsMS § 423 lg. 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 408 p. 2 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 409 lg. 1 p. 1 ja 3 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. TsMS § 410 kohaselt,

kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagejat on vastavalt TsMS §-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Järelikult tuleb A G’i hagi Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata. TsMS § 412 lg. 3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 426 lg. 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS 661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS §-de 200, 409 lg. 1 p. 1, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §-de 464465, 661 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 30. juunil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.