Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kahju hüvitamise ulatus on seotud kahju võimaliku ettenähtavusega. Antud juhul oli tegemist ehitustootega, mis oli mõeldud kasutamiseks ehitise konstruktsioonis. See oli ka kostjale teada. Kui selline kaup osutub mittekvaliteetseks, siis ei seisne võimalik kahju mitte ainult kauba hinnas ja ostja huvi ei ole suunatud mitte ainult uue toote saamisele, vaid lisaks uuele tootele kaasnevad paratamatult täiendavad kulud – konstruktsiooni lammutamine, uue puuduseta toote paigaldamine, s.t ehitise kordategemise kulud. Müüja, kes müüb ehitustooteid, teab ja näeb ette ning peab ette nägema sellise kahju tekkimist. Hagejale tekkinud kahju koosneb: korda tehtud 9 korteri põrandate remont summas 441 738 krooni ning veel 3 korteri põranda korda tegemise maksumus summas 135 000 krooni lisaks käibemaks. Sellele lisanduvalt katselabori ekspertiisikulu summas 6 000 krooni ja ehituseksperdi poolt teostatud ekspertiisikulu summas 6 000 krooni, mis on kahju kindlakstegemise kulud vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Müügilepingu sõlmimise initsiatiiviga pöördus kostja poole hageja. Kostja pakkus hagejale erinevaid alternatiivtooteid. Kauba valis välja hageja, kes on ehitusspetsialist. Kostja oli õigustatud eeldama, et hageja on ehitusspetsialistina teinud teadliku valiku tuginedes kostja poolt eelnevalt antud infole ning ainult hagejale teadolevale infole kauba täpse kasutuskoha kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kaup ei vastanud kostja avaldatud informatsioonile. Nobasil toodete kohta ei ole survetugevuse näitajat esitatud. Kostja pole avaldanud, et Nobasil PTE on Nobasil T120. Hageja tugineb dokumentidele, mille hageja on internetis leidnud kohtuvaidluse ajal, kuid mida kostja müügilepingu sõlmimise eelselt hagejale ei esitanud ega ka osundanud. Nobasil PTE tootearendusprotsess, mis on toimunud pärast pooltevahelist müügilepingu sõlmimist ei ole kostjale teada. Tooteinfo võib olla hilisemalt kauba suhtes muutunud. Kaubale ei olnud müügilepingu ajal ei tootja ega ka kostja poolt deklareeritud survetugevuse näitajat, vastavat näitajat ei nähtunud ka toote sertifikaatidest. Kostja palus hagejal tutvuda kauba tootja andmetega kauba kohta. Hageja ei esitanud müügilepingu sõlmimise eelselt kostjale põrandakonstruktsiooni joonist, milles ta kaupa soovis kasutada (puittalade mõõtmed, puittalade vaheline samm, paigaldatud kipsplaadi tüüp, paigaldatud puitlaastplaadi tüüp). Ka suuliselt pole kauba kasutamise kohta infot antud. Hageja kavandas esmalt kauba asemel Isover FLO kasutamist. Kaupa kasutas hageja analoogtootena. Hageja jättis tegelikult kontrollimata kauba tootja poolt kauba kohta antud info. Hagejal on ehitusalased eriteadmised ning talle pidi olema ilmne, et vajalik on täiendava informatsiooni kogumine ja iseseisvalt kauba sobivuses veendumine enne tellimuse esitamist. Hageja spetsiifiliste soovide osas vastutab hageja ise selle eest, et ta kontrolliks hoolsalt kauba sobivust. Seega esineb VÕS § 218 lg 4 olukord. Kostja on seisukohal, et kasutatud plaatide puhul ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli nende survetugevus enne nende kasutusele võtmist. Kasutatud plaatide ekspertiis ei anna andmeid selle kohta, millised olid vastavate plaatide omadused enne kasutamist. Kostja leiab, et parandustööde maht on ebaselge ning parandustööde maksumus on põhjendamatu ulatuses, mis ületab 45 000 krooni (lisaks käibemaks) ühe korteri kohta. Kostja leiab, et ehitustööde olulise languse tõttu on vastavaid töid võimalik tellida vähemalt 20% odavamalt. Kostja vaidleb vastu ehitustehnilise ekspertiisi kulule summas 6 000 krooni, kuna see on põhjendamatu sõltumata ülejäänud hagi lahendamisest. Enne TTÜ Katselabori ekspertiisi juhtis kostja tähelepanu sellele, et ekspertiis ei saa objektiivselt tuvastada, kas kaubal esines puudus selle hagejale üleandmise ajal.

Kui kohus leiab, et kostja mingis ulatuses tekkinud kahju eest vastutab, palub kostja kohaldada kahju hüvitamise piiranguid ja segavastutust vastavalt VÕS § 127 lg 2, lg 3 ning § 139 ja § 140. Käesoleval juhul ületab nõutav kahju ostuhinda u 20 kordselt, seega tulenevalt VÕS § 127 lg 2 ei saaks maksimaalne kahjuhüvitis antud juhul ületada kauba ostuhinda 25 316 krooni. Teiseks leiab kostja, et kahju selles ulatuses ei olnud ettenähtav. Kostja lähtus teadmisest, et hageja ja omanikujärelevalve kontrollivad ehitusspetsialistidena ka ise kauba sobivust ning veenduvad selles enne kauba paigaldamist. Kostja sai arvestada vaid kauba võimaliku tagastamise ning sellega seotud kuludega, kui kaup osutub ebasobivaks. Kui kostja isegi vastutaks tekkinud kahju eest, siis esineb kostja ja ehitise omanikujärelvalve kaasvastutus, samuti on ka hageja ise osalenud kahju tekkimises. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ostis hageja kostjalt kivivillaplaate Nobasil PTE ning maksis 08.05.2006 arve nr 60185 alusel kauba eest 29 875.90 krooni (t lk 9). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtu hinnangul on kaetud tööde aktide ning tunnistaja AR ütlustega tõendatud, et nimetatud kaup paigaldati hageja poolt objektidele XXX (kd I t lk 11-16, kd II t lk 81-82). Tunnistaja AR, kes teostas objektil järelevalvet on tunnistanud, et aktid on allkirjastatud tema poolt. Käesolevas asjas tuleb esmalt tuvastada, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud müügilepingut (VÕS § 100 ja § 217). Vaidlus on selle üle, kas kaup vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Poolte vahel on vaidlus, milline pidi olema kauba suvepinge (koormustaluvus) 10 % deformatsiooni korral. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja leiab, et kauba survepinge 10 % deformatsiooni korral pidi olema vähemalt 30 kPa. Hageja on asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjat teavitanud (kd I t lk 17). Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja pöördus kostja poole kauba ostmiseks ning kostja töötaja saatis hagejale tooteinfot (kd I t lk 182-183). Muuhulgas oli seal ka Nobasil PTE tooteinfo ja pakkumised (kd I t lk 190-191). Asjas puudub vaidlus, et projektijärgselt oli vaja põrandavilla Isover FLO, kuid kuna tol hetkel ei olnud seda võimalik saada, otsis hageja sellele alternatiive mitme toote hulgast (tunnistaja MÜütlused, kd II t lk 80-81, pakkumised kd I t lk 192-194). Samuti on tuvastatud, et kostja töötaja soovitas hagejal vaadata kauba kohta kodulehte www.nobasil.ee, kus on sertifikaadid (kd I, t lk 195). Käesolevas asjas loeb kohus tuvastatuks, et kostja pole hagejale avaldanud, et kauba survepinge on 30 kPa. Tunnistaja MÜütluste kohaselt ei olnud ka kostja töötaja KTise kindel kauba omadustes (kd II t lk 81). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kauba survepinge 10 % deformatsiooni korral pidi olema vähemalt 30 kPa. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja poolt saadeti hagejale kauba vastavustunnistus nr 03/23 (tunnistaja MÜ ütlused, kd II t lk 81, kd I t lk 197-202). Vastavustunnistusel on viide vastavussertifikaadile nr 041006743, 14.04.2003. Vastavustunnistusel on märgitud, et olenevalt tüübist ja tihedusest on koormustaluvus 10 % deformatsiooni korral 4-80 kN/m2. Hageja hinnangul on Nobasil PTE sama mis Nobasil T120. Selle kohta on hageja esitanud väljatrüki internetist, kus toote

Nobasil T120 uus nimetus on Nobasil PTE (kd II t lk 16). Hageja lähtub sellest, et vastavustunnistuse nr 03/23 lisa 1 on ära näidatud, et toote Nobasil T tihedusega 120kg/m3 on koormustaluvus vähemalt 30 kN/m2 (ehk 30 kPa). Samas on kohtule esitatud ka EÜ vastavusdeklaratsioon, kus Nobasil PTE taha on sulgudesse märgitud hoopis Nobasil T110 (kd I t lk 84). Kohtu hinnangul ei olnud müügilepingu ajal Nobasil PTE sama toode mis Nobasil T120. Sellekohane muudatus saab olla toimunud üksnes pärast müügilepingu sõlmimist (kd II t lk 14-16). EÜ vastavusdeklaratsioon, mis on välja antud pärast pooltevahelist müügilepingut, on märgitud Nobasil PTE 30 mm plaadi survepingeks 30 kPa (kd I t lk 91). Selles on viide EC vastavussertifikaadile nr K1-0751-CPD-146.0-01-02/04, mis oli olemas müügilepingu sõlmimise ajal (kd I t lk 228-230). Nimetatud vastavussertifikaadis on toodetena eraldi välja toodud nii Nobasil T120 kui ka Nobasil PTE. Tootel Nobasil PTE pole märgitud survepinge tugevust, küll aga on Nobasil T120 märgitud plaadi paksusel 40-160 survepingeks 30 kPa (kd I t lk 229). Tunnistaja MÜ ütluste kohaselt sai ta Nobasil PTE kohta survepinge andmed, kuid ta ei mäleta neid (kd II t lk 81). Samuti on kinnitanud tunnistaja AR, et ta nõudis objektil kõikide kasutatavate materjalide kohta vastavaid dokumente, mis talle ka enne materjalide paigaldamist esitati ning ta on tutvunud EÜ vastavusdeklaratsiooniga – Nobasil PTE (Nobasil T110), millel oli veel üks lisa (dokument asub kd I t lk 203, ütlused kd II t lk 82). Kohtule pole teada, millise lisaga AR täiendavalt tutvus. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et Nobasil PTE oli sobilik objektil kasutatavas põrandakonstruktsioonis. Kohus loeb tõendatuks, et müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud määratud, et Nobasil PTE survepinge 10 % deformatsiooni korral on vähemalt 30 kPa. Kuigi tunnistajad on kinnitanud, et nad enne kauba ostmist nimetatud andmeid uurisid ja selles ka veendusid, pole käesolevas menetluses sellekohast toote vastavussertifikaati ega vastavusdeklaratsiooni kohtule esitatud. Müügilepingu ajal kehtinud vastavusdeklaratsioonis ning ka vastavussertifikaadis ei olnud nimetatud kauba survepinget märgitud. Kostjale antud vastavustunnistuses on vaid märgitud, et koormustaluvus sõltub tüübist ja tihedusest ning on 4-80 kN/m2 (kd I t lk 198). Infoleht, mis kostja töötaja poolt hagejale edastati, sisaldas samuti viiteid vastavustunnistusele nr 03/23 ning EÜ vastavussertifikaadile nr K1-0751-CPD-146.0-01-02/04 (kd I t lk 190). 04.07.2007 eksperthinnangus on ekspert kohtu hinnangul ekslikult tuginetud EÜ vastavusdeklaratsioonile – Nobasil PTE, milles on küll märgitud kauba survepinge, kuid lähtuda tuleb sellest, et vastavusdeklaratsiooni kehtivusaeg on alates 02.05.2007. Seega on kohtu hinnangul ebaõige tugineda nimetatud vastavusdeklaratsioonile. Nimetatud deklaratsioonil puudub ka viide Nobasil T110 nimele. Kostja on näitena välja toonud Nobasil T110 näitajad, mis on kajastatud Venemaal müügiks väljastatud sertifikaadil. Nimetatud dokumendil on survetugevus 15 kPa ja 20 kPa deklareeritud Nobasil T selliste mudelite osas, mille paksus on alla 50 mm ja survetugevus 30 kPa Nobasil T110 plaadi puhul, mille paksuseks on 60 mm või rohkem (kd I t lk 225-227, tõlge t lk 235-238). Seega saab kohus lugeda tõendatuks, et müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud ühegi deklaratsiooni ega sertifikaadiga määratud kauba survepinget 10 % deformatsiooni korral. Hageja on esitanud dokumendid, mis on kauba kohta koostatud pärast müügilepingu sõlmimist, mida kohtu hinnangul ei saa arvestada (kd I t lk 244-247). Seega on selgitatavad ka Tallinna Tehnikaülikooli katselabori tulemused, et plaatidel oli väga erinev survepinge näitaja (10% deformatsiooni korral põhiliselt 15-23 kPa ulatuses), kuna mingit ühtset survepinge näitajat polnud müügilepingu ajal kauba suhtes määratud ning sellist infot, et plaatide survepinge on 30 kPa, polnud avaldatud hagejale ei kostja ega tootja poolt, siis ei esine kauba lepingutingimustele mittevastavust.

Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või p 2 kohaselt kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Ekspert on oma hinnangus jõudnud järeldusele, et kasutatava põrandakonstruktsiooni lahendi puhul on vajalik jäik mineraalvillplaat, mille deformatsioon võib olla paksuses kuni 10 %, dünaamilisel survepingel 0.3 kG/cm2 (s.o 30 kPa, kd I t lk 33). Ekspert on oma hinnangus tuginenud kauba omaduste hindamisel sertifikaadile, mida müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud (kd I, t lk 33, 81), mistõttu on ekspertiisis lähtutud valedest andmetest, et kauba survepinge pidi olema 30 kPa ning tehtud vale järeldus, et kaubal on sertifikaadile mittevastav kvaliteet. Hageja on kostja töötajale avaldanud 10.04.2006 elektronkirjas põrandavilla kasutamiskohana põranda kipsi ja puitplaadi vahel (kd I t lk 8) ning kostja on soovitanud hagejale PTE 30 mm põrandavilla, mööndusega, et näitajad on selle kohta hagejal olemas (kd I, t lk 196). Tunnistaja MÜ ütluste kohaselt andis ta kostjale ette vahelae põrandakonstruktsiooni tüübi ka suusõnaliselt, et on püssiplaat, vill, kaks kihti kipsplaati ja siis parkett (kd II, t lk 81). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud info ei saanud olla väga detailne, kuna väidetavalt avaldati see esmalt suuliselt telefoni teel. Elektronposti teel on selline info avaldatud kostjale pärast seda, kui kostja on soovitanud vaidlusalust kaupa. Tunnistaja MÜ ütluste kohaselt andis ta konstruktsiooni tüübi suusõnaliselt kostjale ka enne (kd I t lk 8, kd II t lk 81). Kuna müügilepingu sõlmimise protsessist on möödunud 3 aastat, siis suhtub kohus tunnistaja MÜ ütlustesse kriitiliselt, kuna neid pole võimalik teiste objektiivsete tõenditega kontrollida. Lähtudes eelnevast ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja hageja kauba spetsiifilisest kasutussoovist teadis. Samuti leiab kohus, et hageja ei saanud mõistlikult tugineda müüja erialastele teadmistele ja kinnitusele müüdud kauba sobivuse kohta. Käesoleval juhul ei olnud müügileping sõlmitud tootjaga ning hageja, kes on ehitusvaldkonnas tegelev äriühing, pidi aru saama, et kostja ei olnud teadlik kauba omadustest ega kasutusviisist. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka MÜ ütlustega, mille kohaselt kostja töötaja KT ka ise ei olnud kindel toote omadustes ning ta uuris neid täiendavalt (kd II, t lk 81). Samuti on KT soovituse andmisel eeldanud, et hagejal on kauba kohta näitajad olemas ning viidanud kauba kodulehele, et hageja saaks kauba kohta andmeid ise vaadata (kd I t lk 8, 138). Asja sobivuse kontrollimine spetsiifilise kasutusviisi jaoks oli käesoleval juhul kohtu hinnangul hageja ülesanne. Kuigi kaupa võis kasutada ujuvpõrandates vastavalt tootja tootereklaamidele, nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik sõltub konkreetsest põrandakonstruktsioonist (puitparketi paksus, talade paksus ja talade vahe) ning kuna kauba survepinge kohta müügilepingu sõlmimise hetkel andmeid ei olnud, oleks hagejal tulnud sellega arvestada (kd II, t lk 12). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kasutusloa väljastamisel ei kontrolli kohalik omavalitsus teostatud töid samas mahus nagu peab seda tegema omanikujärelvalve ning ei saa eeldada, et kui ehitisele on väljastatud kasutusluba, on kohaliku omavalitsuse poolt kontrollitud ehitusmaterjalide sertifikaate. Kasutusloa väljastamisel kontrollitakse, et ehitis vastaks projektile ning järelevalvet on teostanud selleks pädev isik. Hageja on viidanud asjaolule, et on ka varem ehitanud analoogset põrandakonstruktsiooni, kasutades selleks põrandavilla Isover FLO (kd I t lk 94), mis on täpselt sama survetugevuse näitajaga kui Nobasil PTE. Kuna müügilepingu sõlmimisel ei olnud kauba kohta väljastatud

sertifikaadil märget kauba survetugevuse kohta, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks, et Isover FLO ja Nobasil PTE on sarnaste omadustega tooted. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selle üle, kas hageja poolt valitud põrandakonstruktsioon ning ehitusprojekt vastab nõuetele. Tunnistaja AR, kes teostas objektil järelevalvet, ütluste kohaselt vastas asendatav materjal Nobasil PTE nõuetele ning ta uuris täiendavalt materjali kohta tootja kodulehelt (kd II, t lk 81-82). Vaatamata nimetatud ütlustele ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kaup oli mittekvaliteetne, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kaubal ei olnud nõutavat survepinget müügilepingu sõlmimise ajal. Müügilepingu sõlmimise ajal oli kauba kohta väljastatud vastavussertifikaat, milles polnud kauba survepinget märgitud (kd I, t lk 228-229). Seega asub kohus seisukohale, et hageja on tegelikult jätnud kontrollimata kauba sobivuse ja omadused. Hagejal on ehitusalased eriteadmised ning talle pidi olema ilmne, et vajalik on täiendava informatsiooni kogumine ja iseseisvalt kauba sobivuses veendumine enne tellimuse esitamist. Seda eriti juhul, kui ei kasutata projektis ettenähtud toodet – Isover FLO. Kuna hageja põrandakonstruktsioonis tuli kasutada põrandavilla survetugevusega vähemalt 30 kPa, siis kauba ostmisel pidi hageja teadma, et ostetud kaup ei vasta sellele tingimusele. Hageja ei saanud lähtuda üksnes kauba kohta antud joonistest kauba kasutusviisi kohta, kuna lähtuda tuli sellest, et hageja poolt ehitatava ehitise põrandakonstruktsioon (ujuvpõrand) nõudis kindla survetugevusega põrandavilla kasutamist. Nimetatud seisukohta ei lükka ümber ka kohtule esitatud asjatundja arvamus (kd I, t lk 248-249). Sellest tulenevalt ei ole kohus tuvastanud kostjapoolset müügilepingu rikkumist ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.