Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.06.2009.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-51390
Tsiviilasi
MU(U) hagi HJ vastu tasumata üüri 5995.38 krooni ja viivise ning tekitatud kahju 14 833 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
20 828.38 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MU (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: M M (XXX) Kostja: HJ(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2009.a., avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja MU hageja esindaja M M Kostja HJ kostja esindaja T J
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista HJlt MU(U) kasuks 6401.17 (kuus tuhat nelisada üks krooni ja 17 senti) . Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 2/3 ulatuses hageja MU kanda ja 1/3 ulatuses kostja HJ kanda. Välja mõista HJlt viivis 0,06% tasumisega viivitatud üürivõla summast (2295.38 krooni) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 17.04.2009 a. kuni üürivõla tasumiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue 28.07.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.05.2007.a. üheaastase tähtajaga üürilepingu Tallinnas , XXX asuva korteri nr 14 kasutamiseks. Pooled leppisid kokku, et korteri kasutamise eest tasub üürnik (kostja) igakuiselt 22.kuupäeval järgneva kuu üüri summas 3700 krooni ette ja kommunaalkulud (vesi ja elekter) vastavalt vee- ja elektrinäidikutele tagantjärgi üürileandjale (hagejale). Hageja käis kuus korra, tavaliselt 22.kuupäeval korteris, märkis üles vee- ja elektrimõõdikute näidud ning arvutas kohapeal välja summa, mille kostja tasus koheselt sularahas. 2008.a. algusest maksis kostja lepingujärgset tasu pangaülekandega oluliselt kokkulepitud maksetähtaega ja kokkulepitud tasu suurust eirates ning lükkas pidevalt edasi hagejaga kokkusaamisi, mistõttu oli hagejal raskendanud kommunaalkulude arvestuse pidamine. Üürilepingu p 2.3. kohaselt kehtis leping kuni 21.05.2008.a. ning p 5.2.8. kohaselt pidi korteri üleandmine toimuma kolme päeva jooksul lepingu lõppemise päevast. 06.06.2008.a. saatis hageja kostjale teate, milles avaldas rahulolematust nii korteri üleandmisega viivitamise kui korteri halva seisukorra üle. Samas tehti kostjale ettepanek tasuda hiljemalt 20.06.2008.a. võlg tasumata teenuste eest ja korteri üleandmisega viivitamise 12 päeva eest, kokku 6008.88 krooni ning kompenseerida lisaks korteri koristustööde kulud 2500 krooni ja elutoa taastamise kulud 5915 krooni. Nii koristustööde kui remondi hinnad olid nö oletuslikud, hageja võttis aluseks internetis vastavate teenuste pakkujate hinnakirjad. 10.06.2008.a. vastas kostja hageja meiliaadressile, teatades et tema vabastas korteri 30.05.2008.a., kuna tal oli Tallinnast väljas võimalus raha teenida ning ta ei saanud seetõttu tulla korterit üle andma ega koristama. Samuti teatas kostja, et ei ole esitatud kahjunõudega nõus, soovides näha konkreetseid arveid . 11.06.2008.a. teatas hageja kostjale, et ta ei ole kostja asju ära visanud, vaid soovib alustada läbirääkimisi tasumata üüri ja tekitatud kahju hüvitamise osas, andes samas kostjale võimaluse ja tähtaja koristus- ja remonditööde tegemiseks. Kostja ettepanekule ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu kogusummas 6008.88 krooni, sellele lisanduva viivise üürilepingus kokkulepitud määras 0,06% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest (üürilepingu p 4.5.) ning hagejale tekitatud kahju kogusummas 19 898.70 krooni, s.o kompensatsiooni korteri üleandmisega viivitamise eest summas 3700 krooni ning koristus- ja remonttööde maksumuse summas 16 198.70 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ning nõustub seal esitatud väidete ja nõuetega vaid osaliselt. Kostja üüris hagejalt korterit aadressil Tallinn, XXX ajavahemikul juuni 2005 kuni mai/juuni 2008. Igal aastal sõlmisid pooled uue üheaastase üürilepingu. Juba alates 2005.aastast toimus üüri ja kommunaalmaksete eest tasumine hagejale sularahas. Mõnel üksikul korral oli kostjal võimalik teha ülekandeid. Sularahas antud tasude kohta kostja mitte ühelgi korral tšekki vastu ei saanud. 2008.a. alguses hakkas hageja nõudma kostja lahkumist korterist, tuues põhjuseks kord kostja väidetavad võlgnevused, kord muud põhjused, hiljem lisandus ka soov korter maha müüa. Müügikuulutused olid 2008.a. kevadel üleval ka kinnisvaraportaalides KV.ee ja City24.ee. Hageja nõue hüvitada talle väidetavalt kostja süül tekkinud ja hageja poolt kantud kulutused remondi- ja koristustöödele, on alusetud. Korteris hädavajaliku sanitaarremondi tegemine ei ole võrreldav hageja poolt viidatud üürilepingus p-s 5.4. sätestatud keeluga teostada korteris ümberehitustöid. Niiskuses ja hallituses elamine muutus väljakannatamatuks. Hageja ei reageerinud kostja teadetele korteri üha halveneva seisukorra ja seega ka halvenevate elamistingimuste kohta, ei võtnud kujunenud olukorra lahendamiseks isegi midagi ette ega ka hüvitanud kostjale seoses magamistoas tehtud remondiga kantud kulutusi.
Hageja nõue hüvitada väidetavalt teostatud koristus- ja remonttööd summas 16 198.70 krooni, on alusetu. Arvutis koostatud hinnapakkumine ei saa ole mingisuguse nõude aluseks – selleks, et väidetavate tehtud tööde eest võiks hüvitist nõuda või saaks nõuda lausa tehtud kulutuste täismahus tasumist, tuleks hagejal siiski esitada maksekorraldus või tšekk, mis tõendaks, et ta on antud summa ka reaalselt tasunud. Hageja nõue hüvitada talle üürivõlgnevus summas 6008 krooni on osaliselt alusetu. Kostja on seisukohal, et ainus reaalne nõue hagis ongi üüritasu nõue nende 12 päeva eest, mil kostja ületas üürilepingut. Kostja on nõus hagejale tasuma üüritasu üürilepingu lõpetamisega viivitatud päevade eest 1479.99 krooni, lisaks elektri eest 480.20 krooni ja vee eest 348.69 krooni.Üürivõlga kostjal ei ole,kostja oli tasunud ettemaksuna 3700 krooni juba lepingu sõlmimisel. Hageja nõue kompenseerida talle korteri üleandmisega viivitamise eest tekkinud kahju summas 3700 krooni on alusetu. Hageja põhjendab oma seesugust nõuet asjaoluga, et korteri halva seisukorra tõttu ei olnud võimalik seda uuesti üürile anda. Samas vastavalt 05.12.2008.a. tehtud väljavõttele City24.ee-st on antud korter remonditud, kuid siiani tühi, st ei ole välja üüritud. Korterite üüriturg on võrreldes näiteks möödunud aastaga vägagi muutunud ning nüüd ei ole võimalik igasuguse hinna eest endale üürilist leida. Seega kuna korter on siiani üüriliseta ja seda kindlasti mitte kostja süül, siis ei saa kostja kuidagi nõustuda hageja nõudega kompenseerida talle väidetavalt tekitatud kahju saamata jäänud üüritulu näol. Hageja 08.01.2009.a. täpsustatud nõue Vastavalt hageja poolt tehtud remondikulude ümberarvestustele, palub hageja kostjalt välja mõista üüritasu summas 5995.38 krooni ja viivise nimetatud summalt, arvestades viiviseks 0,06% iga viivitatud päeva eest alates 20.06.2008.a. ning kohustada kostjat hüvitama hagejale tekitatud kahju summas 14 833 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et poolte vahel oli 22.05.2007 a sõlmitud eluruumi üürileping tähtajaga kuni 21.05.2008 a. ega selles,et kostja viivitas eluruumi üleandmisega 12 päeva. Hageja nõuab kostjalt üüritasu 12 päeva eest summas 1479 .99 krooni,tasumata vee eest 348.69 krooni,tasumata elektri eest 466.70 krooni,tasumata üüri 3700 krooni perioodi 22.04-21.05.08 eest,tekitatud kahju (mis sisaldas koristus- ja remonditöid ja 1 kuu üüritasu) 14833 krooni ulatuses , viivist summas 946.80 krooni kuni 16.04.2009 ja edasi 0,06% tasumata üürivõla summalt kuni üürivõla tasumiseni. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma 1 kalendrikuu üüri ettemaksuna sularahas 3700 krooni ja edasi igakuiselt kuu 22 kuupäevaks.Lisaks üürile kohustus kostja tasuma igakuiselt möödunud kuu elektri ja vee kasutamise eest. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja tunnistab hagi osaliselt.Kostja on nõus tasuma üüri 12 päeva eest ,tarbitud vee ja elektri eest ning koristus-ja remonditööde katteks kokku 4000 krooni. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on üürivõlga arvestanud perioodi 22.04-21.05.08 eest summas 3700 krooni.Samas tuleneb üürilepingu p.4.1,et kostja on lepingu sõlmimisel hagejale tasunud ettemaksuna 3700 krooni.
Kuivõrd leping kehtis kuni 21.05.2008 a., nõustub kohus kostja väitega,et arvestades ettemaksu, kostjal kuni 21.05.08 üürivõlga ei olnud.Võlga perioodi eest 22.05-02.06.08 summas 1479.99 krooni kostja tunnistab ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.Kostja on omaks võtnud ka võla tasumata vee ja elektri eest 815.39 krooni ulatuses ,mis kuulub temalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on põhjendamata hageja nõue kompensatsioonina 1 kuu üüritasu 3700 krooni saamiseks eluruumi üleandmisega viivitamise eest,selline kohustus ei tulene ka lepingust. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga,et korteri halva seisukorra tõttu ei olnud seda võimalik uuesti üürile anda.Samas nähtub hageja 09.04.08 e-kirjast (tlk 47) kostjale ,et hageja soovib üürilepingu lõpetamist kostjaga ,kuna soovib koos perega asuda sinna elama.07.01.2009 a kohtule esitatud hageja seisukohas (tlk 57) kinnitab hageja ,et oli kindlalt otsustanud korteri müüa ning võttis ise remondi tegemise ette. Üürilepingu p.4.5 on pooled kokku leppinud,et eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,06 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) ,arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on üürivõla tasumiseks andnud kostjale tähtaja 20.06.2008 ,pärast mida on arvestanud viivist, 299 päeva eest kuni kohtuistungi toimumiseni 16.04.2009 a. summas 1076.40 krooni . Kuivõrd kohus rahuldas hagi tasumata üüri ja kommunaalteenuste osas summas 2 295.38 krooni, on põhjendatud kostjalt viivis ülalnimetatud perioodi eest välja mõista summas 411.79 krooni. Hageja on esitanud nõude remondikulude ja korteri koristuskulude hüvitamiseks 11 133 krooni ulatuses.Hageja väitel tuli tal tapetseerida elutoa seinad,kuna kostja oli sellelt tapeedi maha rebinud,vda lagi,vahetada katkine prilllaud ja koristada korter. Kostja väitel lasi maja katus sademeid läbi ,mistõttu hallitasid tubade ja köögi laed ning välisseinad,hallituse edasikandumise vältimiseks rebis ta elutoa seinalt maha tapeedi.Kostja väitel oli hageja olukorrast teadlik. Hageja sõnul hallitust korteri lagedel ei olnud ,küll aga märkas ta eelmisel talvel elutoa ühes ülemises nurgas niisket kohta. Hageja on esitanud väidetavate kulutuste kohta vastuolulisi ja erinevaid arvestusi. 06.06.08 on hageja saatnud kostjale teate lepingu lõpetamisel avastatud puudustest ja rikkumistest (tlk 13).Teate kohaselt teeb hageja kostjale ettepaneku hüvitada lisaks üürile koristustööde kulude katteks 2500 krooni ja elutoa rikkumisest tulenevalt 5915 krooni (s.h tapeet 1820 krooni,porte 330 krooni,lisatarbed 265 krooni,tööraha 3500 krooni). Hagiavalduses soovib hageja remondi –ja koristustööde eest kostjalt välja mõista 16 198.70 krooni s.h ettevalmistustööd,tapeetimine,elutoa lae vmine,elektrilülitid ,kontaktid,koristustööd,prilllaud, (tlk 18). 08.01.09 hageja poolt kohtule esitatud seisukohas (tlk 53-58) korrigeerib hageja oma nõuet remondikulude osas ja palub kostjalt välja mõista 11 133 krooni (s.h tapetseerimine 7244 krooni,lae vmine 1564 krooni ,prilllaud 325 krooni ja koristustööde eest 2000 krooni). Samas peab kohus vajalikuks märkida,et hageja ei ole oma väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud mitte ühtegi kuludokumenti. Seega leiab kohus,et hageja ei ole piisavalt tõendanud oma kulutusi esitatud ulatuses.Stereomerk OÜ kalkulatsioon-pakkumine ei tõenda hageja tegelike kulutuste suurust,kuna pakkuja ei teostanud töid.
Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue elutoa tapetseerimiseks ja korteri koristuseks tehtud kulutuste ja prilllaua vahetuse osas.Hageja ei ole millegagi põhjendanud ega tõendanud ,miks pidi elutoa lae vmise hüvitama kostja. Kuna hageja koristus-ja remonttöödeks tehtud kulutuste suurus on tõendamata ,peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt hageja kasuks nimetatud kulude katteks välja mõista 3694 krooni (s.h.tapeet 1104 krooni,tapeediliim 265 krooni ,koristustööd 1000 krooni,prilllaud 325 krooni,töötasu 1000 krooni) . Eeltoodu alusel leiab kohus ,et hagi tuleb rahuldada osaliselt.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõla ja kahju katteks 5989.38 krooni ja viivised summas 411.79 krooni,kokku 6401.17 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt kuni üürivõla tasumiseni. Kohus rahuldas viivise nõude ja mõistis kostjalt välja viivise alates 20.06.2008 a. kuni 16.04.2009.Alates 17.04.09 tuleb kostjalt viivis hageja kasuks välja mõista 0,06 % ulatuses iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni üürivõla 2295.38 krooni tasumiseni. TsMS § 163 lg.1kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega .Arvestades,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 34,8 % ,tuleb jätta hageja kanda 2/3 menetluskuludest ja kostja kanda 1/3 menetluskuludest. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri,milles on näidatud kulude koosseis.
Mare Kõlvart Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.