Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 25.06.2008. a esitatud hagiavalduses palub VP tunnustada oma nõuet V L pankrotimenetluses summas 3 172 183 krooni teise järgu nõudena. Hageja nõue 27.05.2008. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi tunnustamata, kuna K esitas nõudele vastuväite täies ulatuses ja pankrotihaldur L Nõmmik tunnustas nõuet 1 807 100 krooni ulatuses ja esitas vastuväite 4 382 217.50 krooni osas. V L ja hageja sõlmisid 06.03.2001. a kirjaliku laenulepingu, mille alusel hageja andis V L laenu summas 85 000 USD. Lepingu p 1 kohaselt antakse laen tähtajaga 5 aastat ja laenusaaja kohustus tasuma intressi 2,5% laenusummalt kuus. Lepingu p 2 sätestab, et laenusaaja kohustub kogu laenusumma ja kogunenud laenuintressi tasuma õigeaegselt kogu summas. Juhul kui laenusaaja maksab laenu tagasi ennetähtaegselt kohustub ta tasuma laenuintressi kogu tähtaja eest, s.o. 5 aasta eest. V L laenu ja laenult arvestatud intressi õigeaegselt ei tagastanud, mistõttu laenusumma ja intress muutusid sissenõutavaks alates 06.03.2006. a. Hageja nõue koosneb tagastamata laenu põhisummast 85 000 USD, laenuintress 5 aasta eest summas 127 500 USD, sissenõutav viivis 85 000 USD. Kokku moodustab hageja nõue 297 000 USD, mis Eesti Panga 10.12.2007. a päevakursi 10,6628 alusel 3 172 183 krooni. Kostja I vastus Kohtule 27.01.2009. a esitatud vastuses kostja I hagi ei tunnista. Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-0627881 jäi V L pankrot välja kuulutamata, kuna kohustused moodustasid 1 845 025 krooni ja vara ületas kohustusi. V L vastu algatatud uues pankrotimenetluses moodustab kõikide nõuete summa 19 291 395.44 krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul leidis sellest tunnustamist nõuded summas 3 235 291.89 krooni. Võlausaldajal on kahtlusi mitmete võlgade tegelikus olemasolus. Enamus pankrotimenetluse käigus esitatud nõuetest põhineb enne 2006. a koostatud võladokumentidel, milliste järgi V. L oleks tulnud laenukohustused täita enne 2007. a jaanuarit. Võlausaldajad V. P, V. J , V. D ja V. K 2007. a lõppenud pankrotimenetluses nõudeid ei esitanud. Kahtlusi äratab ka asjaolu, et võlausaldajatel on sama esindaja – HR. HR esindas ka kostja V. L mitmetes menetlustes.. Hageja esindaja peaks selgitama, kas tegemist on fiktiivsete, tagantjärgi vormistatud laenulepingutega. Kostja II vastus Kostja poolt kohtule 11.02.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Haldur tunnustas hageja nõuet summas 1 807 100 krooni põhjusel, et hageja põhinõude suurus on 903 550 krooni. Haldur leidis, et kõrvalnõue summas 5 285 767.50 krooni on põhjendamatult suur. Teiste võlausaldajate suhtes on õiglane tunnustada intressi ja viiviseid põhivõla ulatuses, s. o 903 550 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 11.05.2009. a jääb hageja esindaja hagiavalduse juurde. Seadus ei keela võlgnikult välja mõista intressi suurema ulatuses kui põhinõue. Mingit huvide konflikti selles ei ole, et esindaja esindab mitut võlausaldajat. Kostja I vastuväite kohaselt, eelmises pankrotimenetluses rohkem nõudeid ei esitatud, küll aga tulid nõuded äkki selles pankrotimenetluses. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa intressi välja mõista suuremas ulatuses kui on põhinõue.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus V L vastu ei kuulu rahuldamisele, hagiavaldus K Ki vastu kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 10.12.2007. a kuulutati Harju Maakohtu otsusega välja V L pankrot. VP esitas pankrotihaldur L Nõmmikule nõudeavalduse kogusummas 16 189 317 krooni. 27.05.2008. a toimus V L pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. VP nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles summa 4 382 217.50 krooni osas vastu pankrotihaldur L Nõmmik ja täies ulatuses vaidles vastu K K. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. VP nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue kostja II pankrotimenetluses asjaolust, et V L ja hageja sõlmisid 06.03.2001. a kirjaliku laenulepingu, mille alusel hageja andis V L laenu summas 85 000 USD. Kostjate vastuväite kohaselt on kõrvalnõuete suurus summas 5 285 767.50 krooni vastuolus Riigikohtu praktikaga. Hageja leiab, et seadus ei keela esitada põhinõudest suuremat intressinõuet. Kohus leiab, et hageja seisukoht on iseenesest õige. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Seadus ei piira intressimäära ning selle suuruse lepivad pooled kokku lepingu sõlmimisel, samas võib piiranguks intressi suuruse osas siiski olla TsÜS §-s 86 sätestatud vastuolu heade kommetega. Võlausaldaja õigused ei ole seega piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb ka võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja kõrvalnõuete tunnustamine hageja poolt taotletud ulatuses. Hageja poolt nõudeavalduses ja ka hagiavalduses märgitud kõrvalnõuete suurus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes põhinõudega ja teiste võlausaldajate huve kahjustav oleks tunnustada hageja kõrvalnõuet esitatud ulatuses. Kohus leiab, et kõrvalnõuete summat tuleb vähendada selliselt, et intressi ja viivise summa ei ületa põhinõuet. Kohus leiab, et haldur on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja nõuet tuleb tunnustada summas 1 807 100 krooni, millest 903 550 krooni moodustab põhinõue ja 903 550 krooni kõrvalnõuded. Kohtuistungil on hageja esindaja sellises ulatuses nõude tunnustamisega ka nõustunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõude tunnustamata jätmiseks ei anna alust kostja I väide selle kohta, et hageja laenulepingust tulenev nõue on ebausaldusväärne asjaolu tõttu, et V L varasemas pankrotimenetluses (Harju Maakohtu tsiviilasi 2-06-27881) võlausaldajad V. P, V. J , V. D ja V. K nõudeid ei esitanud. PankrS § 93 lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-06-27881, millega jäeti V L pankrot välja kuulutamata. Seega ei saanud ega pidanudki võlausaldajad oma nõudeid esitama, kuna puudus pankrotimenetlus, mille raames neid esitada. Kohus ei jaga kostja I kahtlustust selle kohta, et hageja esindajal on huvide konflikt varasema võlgniku esindamise või korraga mitme võlausaldaja esindamise tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

pankrotivõlgnik ja VP tegutsevad eesmärgiga vähendada pankrotimenetluses teiste võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab hageja nõude kostja II vastu rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja II menetluskulud täies ulatuses VP kanda. Hageja nõue kostja I vastu on rahuldatud 57 % ulatuses esitatud nõudest, seetõttu jäävad ka menetluskulud 57% ulatuses K Ki kanda ja 43% ulatuses VPi kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.