Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 20.03.2009.a. esitas võlgnik avalduse OÜ S(likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeles osaühing kinnisvara ostmise, renoveerimise ja mõõtmisega ning autode ostu-müügiga. Osteti vanu kortereid, remonditi ja müüdi edasi. Autosid osteti Eestist ja telliti välismaalt ning realiseeriti Eestis. Ettevõte majandustegevus on lõppenud. Vara võlgade kogusummat katva hinnaga realiseerida pole õnnestunud, mistõttu osaühing on täielikult maksejõuetu. Püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Kohus algatas 24.03.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks M Merimaa. Ajutise pankrotihalduri aruanne SOÜ (likvideerimisel) on 14.08.2003.a. registrisse kantud osaühing. Võlgniku põhitegevus: kinnisvara arendus, autide müük. Võlgnik ostis raamatupidamise teenust sisse. On olemas raamatupidamise siseeeskirjad ja kontoplaan. Ajutine haldur ei ole tuvastanud olulisi puudujääke võlgniku raamatupidamise korralduses. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta. Võlgniku kontodel vahendid puuduvad. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Põhivara – materiaalne põhivara: 1) korteriomand xxx, Tallinn (reg. osa xxx), bilansiline maksumus 1 600 000 krooni; 2) mõtteline osa kinnistust xxx, Tallinn (reg. osa xxx), koormatud hüpoteegiga, bilansiline maksumus 1 400 000 krooni. Kinnistute kogumaksumus võlgniku hinnangul on 3 000 000 krooni 2008.a. detsembri hindamisakti alusel (ca 30 000 krooni m2). Põhivara müügiväärtust pankrotivara moodustamisel vähendab Korteriühistu nõude võimalik osaline ülemink uuele omanikule, samuti võimalik müügiga kaasnev käibemaksu kohustus (selgitamisel). Vallasvara puudub. Seega varade bilansiline maksumus võlgniku hinnangul on kokku 3 000 000 krooni. Konto jääk ja kassa jääk puuduvad. 2(4)

Võlgniku väljaselgitatud kohustused moodustavad kokku 4 056 937.90 krooni, sellest pandiga tagatud kohustusi summas 3 318 103.45 krooni. Võlgniku majandustegevus on faktiliselt lõppenud, edasiseks tegevuseks puudub ressurss, töötav äriidee ja kinnisvara arendamiseks ka vajalik turusituatsioon. Võlgnik andmeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisele haldurile esitanud ei ole. Täiendavat uurimist vajavad mõningad raamatupidamisdokumentatsioonis näidatud laenutehinguga seonduvad asjaliud (nt laen M G (likvideeritud) summas 400 000 krooni, aruandekohustuslike isikute eeldatav võlgnevus summas 23 000 krooni jne), mis selguvad pärast 2008.a. bilansi, kasumi- ja rahavoogude aruande koostamist. Juhtorgani seisukohad maksuvõimetuse tekkimise suhtes. Likvideerija seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks konkurentsitingimuste negatiivne muutumine (kinnisvarahindade langus), samuti kahjum autode müügist. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse kohta, kuriteo tunnustega teo või rakse juhtimisvea kohta. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb arvata eelkõige kinnisvara arendamisega seotud probleeme (ehitusmaterjalide kallinemine, turusituatsiooni muutumine, s.o kinnisvara realiseerimistingimuste muutumine). Võlgniku teadaolevad kohustused (4,056 miljonit krooni) ületavad varasid (3,0 miljonit krooni) oluliselt, eriti kui arvestada reaalseid varade müügi turuhindasid (ca 1,5-2,0 miljonit krooni). Võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendatud ka maksehäiretega, millele on olnud kestev iseloom. Maksehäirete alguskuupäevaks võiks Krediidiinfo ja raamatupidamise andmete alusel lugeda 21.11.2008.a. Võlgnikul puuduvad seoses majandustegevuse lõpetamisega ka eeldused oma võlgnevate kohustuste edasisest täitmiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses Karistusseadustiku (KarS) §-de 384 ja 3841 nimetatud kuriteo tunnuseid, mille põhjal võiks kvalifitseerida võlgniku maksejõuetust kui kuritahtlikku. Juhatuse tegevuses maksejõuetuse tekkimisel otseseid juhtimisvigu või kuriteo tunnuseid pole tuvastatud. SOÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad tagavad nende realiseerimisel võimaluse pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lähtuvalt eeltoodust asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et välja tuleb kuulutada SOÜ (likvideerimisel) pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri töötasuga. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada OÜ Spika Vara pankrot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse läbiviimiseks piisav vara on olemas. Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada SOÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus M Merimaa. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku teadaolevad kohustused (4,056 miljonit krooni) ületavad varasid (3,0 miljonit krooni) oluliselt, eriti kui arvestada reaalseid varade müügi turuhindasid (ca 1,5-2,0 3(4)

miljonit krooni). Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur M Merimaa on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku summas 13 200.00 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1000.00 krooni, millele lisandub käibemaks 18% summas 2556.00 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 16 756.00 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.