Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1(4)

Tsiviilasi nr 2-08-19654 Vaidlustamata asjaolud 14.02.2008.a. kinnitas Harju Maakohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjatele kokkulepitud summad hiljemalt 12.03.2008.a. ning selle kokkuleppe täitmisel lugesid pooled omavahelised vaidlused lõppenuks. Sama kompromissi p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja tasub viivituse korral viivist 15% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 02.03.2008.a. Hageja tasus kokkulepitud summad, pidades kinni väljamaksmisel tulumaksu ning töötuskindlustusmaksu. 20.03.2008.a. tasus hageja täiendavalt kostjatele ekslikult kinnipeetud töötukindlustusmaksu. 07.05.2008.a. esitasid kostjad täitmisavaldused hageja vastu nõudes kompromissis kokkulepitud viiviseid ajavahemiku 13.03. kuni 20.03.2008.a. eest. Hageja nõue ja põhjendused 19.05.2008 esitas hageja hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Esitatud hagi kohaselt taotleb hageja täitemenetluse peatamist ja viivise vähendamist või kohaldamist vaid nõudeperioodil reaalselt maksmata summadele, kuna nimetatud summade maksmata jätmine ei olnud hageja väidetel tahtlik, vaid lähtus maksuameti esialgsetest juhistest maksude mahaarvamise osas. Kostja vastuväited Kostjad märgivad esitatud vastuses, et hageja ei ole toonud hagis esile ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagile. Kostjad asuvad seisukohale, et hageja ei saa täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada jõustunud kohtulahendit, millega kohus kinnitas hageja ja kostjate vahel 12.01.2008 sõlmitud kompromissi. Nimetatud kompromissis puudus pooltel vaidlus 15 %-lise viivise osas. Nimetatud kohtumääruses lepiti kokku kostjatele tasutava hüvituse suuruse ja maksetähtpäeva ning hageja suhtes kohaldatava õiguskaitsevahendi juhuks kui hageja ei täida nõuetekohaselt kompromissis kokku lepitud kohustusi. Kostjad leiavad, et hageja nõue vähendada kompromissis kokku lepitud viivist, on vastuolus kehtiva õigusega. Kui hageja leidis, et kompromisslepingus kirja pandud viivise suuruse ja arvestamise korra tekst ei vastanud tema tahtele, siis oli tal võimalik esitada määruskaebus kompromissi kinnitavale määrusele. Kostjad märgivad, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist täitmise õigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Täitmisel olev nõue on olemas ja pärast selle tekkimist ei ole toimunud õigusmuudatust, mis kostjate nõuete täitmist ei võimaldaks. Hageja kandis 03.03.2008 EP’le 12 935 krooni, GS’le 10 605 krooni ja kostja ME’le 9 237 krooni. Seega kandis hageja EP’le hüvitise 345.84 krooni võrra väiksemas ulatuses, samuti GS’le 63.64 krooni ja ME’le 245.96 krooni võrra väiksemas ulatuses kui jõustunud määrus seda ette nägi. Vastusena kostjate taolisele tähelepanekule, vastas hageja, et seadusest tulenevalt on enesestmõistetav, et nimetatult summadelt tuleb tasuda maksud. Pärast kostjate järjekordset pöördumist tasus hageja täiendavalt EP’le 80 krooni, GS’le 64 krooni ja ME’le 57 krooni.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-08-19654 Kuna hageja ei tasunud kogu võlgnetavat summat, esitasid kostjad täitedokumendi täitmiseks, kostjad nõudsid jõustunud kohtumääruse alusel viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitatud aja eest ajavahemikul 13.03.2008-19.03.2008. Kostjad leiavad, et hageja pidas õigusliku aluseta välja mõistetud hüvituselt töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed. Hageja vastuväited kostja kirjalikule vastusele. Hageja leiab, et kostjad on esitanud kohtutäiturile põhjendamata nõude, jõustunud kohtumääruse alusel ei ole nõuet tegelikkuses olemas. Kostjatele oli teada, et nendelt summadelt tuleb tööandjal kinni pidada kohustuslikud maksud. 02.03.2008 kandis hageja kostjate arvetele määruses kokku lepitud summad, millest arvestati maha maksud, kostjate hinnangul peale tulumaksu neilt kinni pidada ei tohi. 7 päeva hiljem tasus hageja kostjatele täiendavad summad, kuna selgus, et töötuskindlustusmakset kostjatel tasuda ei tule. Lisaks on hageja välja maksnud ME’le ja EP’le pensionikindlustuse, mida ei saa samuti kinni pidada. 09.05.2008 selgus, et hagejal tuleb tasuda kompromissisummale lisaks sotsiaalmaksu ja esialgu arvestatud pensionikindlustus oli õige ning tuleb kanda maksuameti arvele. Ekslikult tagastatud pensionimakset hageja kostjatelt tagasi ei nõudnud. Hageja leiab, et ta ei ole pahatahtlikult jätnud määrusest tulenevad kohustused täitmata. Kostjate viivisearvestus on hageja hinnangul väär kuna see arvestatakse võlgnetavatelt summadelt, mitte kogu summast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja leiab, et täitemenetlus alustati alusetult, kuna kostjatel puudub vastav nõue hageja vastu. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad muu hulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mis kinnitati 14.02.2008 määrusega. Nimetatud määruse resolutsiooni punktist kaks tuleneb, et MOÜ kohustub tasuma hagejatele hüvitised hiljemalt 12.03.2008. Resolutsiooni punkti 3 kohaselt kohustus hageja tasuma viivist 15 % tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesolevas asjas ei ole sundtäitmise aluseks olevat nõuet rahuldatud, ajatatud ega ka tasaarvestatud. Harju Maakohtu 14.02.2008 määrusega on kinnitatud pooltevaheline kompromiss, millega hageja on kohustunud tasuma kompromissis ette nähtud hüvitised. Hageja ei ole hagis esile toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks täiemenetluse lubamatuks tunnistamise hagile TMS § 221 lg 1 mõttes. Hageja poolt esitatud asjaolud ülalnimetatud tingimustele.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-08-19654 Lisaks ülalnimetatule juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses ei saa muuta viivise suurust. Käesoleva tsiviilasja raames ülalnimetatud küsimuse lahendamine ei oma õiguslikku tähendust kuna see ei saa olla hagi esemeks, seega ei pea kohus vajalikuks antud küsimuses pikemalt peatuda. Kohus uurinud poolte poolt esitatud dokumente ja tõendeid ning võttes arvesse istungil avaldatud seisukohti leiab, et puudub käesoleval juhul alus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades 034/2008/564, 034/2008/565 ja 034/2008/566. Samuti ei ole põhjendatud hageja nõue viivise vähendamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja oli kohustatud kinni pidama tulumaksu, mille ta ka kinni pidas. Töötukindlustusmakse kinnipidamist leidis ta ise olevat põhjendamatu ning teostas selles osas tagasimakse, kuid peale kokkulepitud tähtaega st peale 12.03.2008.a. Seega rikkus ta kompromissi p 2 kokkulepitut ning tulenevalt kompromissi p 3 tuli tal maksta viiviseid kokkulepitud suuruses. Täitemenetluse seadustik näeb ette kaebuste ja hagide esitamise täitemenetluses, mis aga ei hõlma nõuete esitamise võimalust sissenõudja vastu esitatud kontekstis. Hagi tagamiseks oli Harju Maakohtu määrustega 14.08.2007 ja 22.10.2007 sundtäitmine täiteasjades nr.176/2007/2172,176/2007/2454 ja 176/2007/2958 peatatud, kuni menetluse lõppemiseni käesolevas asjas. TsMS § 386 lg.4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.