Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.mail 2009, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
15 000 krooni Hageja: GK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
GK hagi KÜ kohustamiseks
vastu
dokumendi
esitamiseks
Hageja lepinguline esindaja S Pajupuu Kostja: KÜ(registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige V Karp) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat M Helm (AB Aivar Pilv )
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
19.mail 2009
Kohtuistungil osalesid
G. Kull, S. Pajupuu ja M. Helm
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kostjal KÜ(registrikood XXX, seaduslik esindaja juhatuse liige V Karp) võimaldada hagejal GK ’il (isikukood XXX) tutvuda korteriühistu asukohas KÜ 2008.a. juunikuu pangakonto väljavõttega.
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
15.07.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on KÜ liige. 19.06.2007 ühistu üldkoosolekul ühistu juhatuse liige V. K vastas eitavalt hageja abikaasa L K taotlusele esitada talle igakuuliselt KÜ pangakonto väljavõtted ning arve, mille alusel makstakse KÜ-le 9249,32 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista KÜ valgusti maksumuse arve ning KÜ juunikuu konto väljavõtted. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
10.09.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on hagi esitanud sooviga tekitada kostjale põhjendamatuid ebamugavusi, sh aja- ja rahakulu. Harju Maakohtus on lisaks pooleli G. K hagi kõigi teiste kaasomanike vastu kinnisasja mõtteliste osade kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Samuti on kohtu menetluses hageja hagi juhatuse liikme VK vastu dokumentide esitamiseks, nõudes korteriühistu märtsi, aprilli ja mai kontoväljavõtete ning õuevalgustiga seonduva dokumentatsiooni esitamist. Hagide põhjuseks ei ole hageja rikutud õigused, vaid hageja leppimatus sellega, et teised liikmed ta paar aastat tagasi juhatuse esimehe kohalt ennetähtaegselt tagasi kutsusid. Sellest peale hageja avaldab sisulist vastuseisu kõigis korteriühistu poolt langetatavates otsustes. Sisuliste vastuväidetena kostja leiab, et alusetu on KÜ vastu KÜ valgusti arvega tutvumiseks. Kostjal puudub dokumentatsioon ja hagi on selles osas esitatud vale isiku vastu. Nõue korteriühistu juunikuu kontoväljavõttega tutvumiseks ei ole põhjendatud, sest VÕS § -s 1015, millele hageja oma nõudes tugineb, nimetatud eeldused ei ole täidetud. Mittetulundusühingute seadusest tuleneb juhatuse kohustus anda liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Dokumentide esitamise kohustust seadusest ei tulene. Hageja ei ole põhjendanud enda õigustatud huvi kontoväljavõtetega tutvumiseks. Kõigil ühistu liikmetel on õigus tutvuda korteriühistu majandusaasta aruandega ning selles sisalduv teave on liikmete jaoks piisav. Lisaks oleks kontoväljavõtte hagejale tutvustamine vastuolus KÜ üldkoosoleku otsusega: KÜ üldkoosolek otsustas 19.juunil 2008, et konto väljavõttega on õigus tutvuda vaid KÜ revidendil EV. Kostjal ei ole võimalik üldkoosoleku kui korteriühistu kõrgeima juhtorgani korraldusest üle astuda ega kontoväljavõtet esitada.
KOHTUISTUNG
19.05.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja põhjendas, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, sest ta on ühistu liige ja maksab ühistule haldustasu. Hageja väidetel on üldkoosoleku otsus, et kõiki kulutusi, mis ületavad 5000 krooni arutatakse üldkoosolekul. Hagejale teadaolevalt on VK tasunud KÜ valgusti purunemise eest 9249 krooni, seda arutati üldkoosolekul tagantjärele, selle kohta otsust vastu ei võetud ning lisaks ei ole tehtud töö seda hinda väärt. Hageja väidetel KÜ juhatus sellise arve esitamist on vestluses hagejaga eitanud. Samuti hageja on seisukohal, et KÜ süüd valgusti purunemises ei olnud ning arve tasumisest tulnuks keelduda. Hagejal on kahtlusi ühistu raha kasutamise õiguspärasuse osas, kuid dokumentidega tutvumata ei ole tal võimalik pöörduda õiguskaitseorganite poole. Kostja kohtuistungil jäi oma vastuväidete juurde, et kostjal puudub õigus dokumentide esitamist nõuda. Teised liikmed on otsustanud, et hagejal ei ole õigust saada dokumente. Otsus raha
maksmiseks KÜ-le on protokollis, iga päevakorrapunkti juures on protokollitud hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsus. KÜ liikmete enamus on makse heaks kiitnud. Hageja ei ole üldkoosoleku otsuseid ettenähtud korras vaidlustanud. Samuti ei ole hageja pöördunud revisjonikomisjoni poole. Hageja ei ole kasutanud kohaseid õiguskaitsevahendeid ning tal puudub õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Kohtuistungil kostja tunnistas, et üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust hagejale dokumente mitte esitada, seda arutasid teised liikmed omavahel koosolekute vahelisel ajal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
2.Hageja tugineb nõude õigusliku alusena võlaõigusseaduses (VÕS) lepinguväliseid kohustusi reguleerivatele sätetele. Hageja on korteriühistu liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on liikmelisusel põhinev ja käsunduslepingu tunnustele vastav õigussuhe. Kostja on loodud muu hulgas ka hageja kui korteriühistu liikme huvides. Seega tuleb vaidluse lahendamisel eelkõige lähtuda korteriühistu ja selle liikme ning korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerivatest korteriühistu seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja asjaõigusseaduse sätetest. Eelnimetatud sätted ei välista VÕS § 1015 kohaldamist.
3.Poolte vahel on sisuliselt tekkinud vaidlus kaasomandi eseme majandamise üle. Hageja leiab, et talle ei ole korteriühistu edastanud piisavalt ja veenvalt infot ühistu poolt tehtud kulutuste kohta. Hagejal on tekkinud kahtlused, et ühistu juhatus on kulusid kandnud põhjendamatult ning lisaks ei ole kulutuste tegemise otsused vastu võetud ühistu liikmete vahel kokkulepitud korras. Hageja kohtuistungil selgitas, et taotleb kostjalt välja nõuda kostja territooriumil kasvanud puu murdumise ja teise korteriühistu kinnistule langemise tagajärjel purunenud õuevalgusti parandamise kuludokumendid (KÜ poolt õuevalgusti maksumuse tasumiseks esitatud arve ja KÜ juunikuu konto väljavõte, millest selguks, kas arve on tasutud). Majandusaasta aruanne, mis sisaldab üksnes kulu tegemise fakti ja summat, ei võimalda kontrollida, kas kulutuse tegemine selles ulatuses on põhjendatud. Kostja on seisukohal, et seadusest ei tulene korteriühistu kohustust anda hagejale tutvumiseks tema nõutud dokumente. Seadusest tuleneb juhatuse kohustus anda ühistu liikmele vajalikku teavet. Ühistu juhatus on otsustanud, et vajalik ja liikmele piisav teave on majandusaasta aruanne ja see on hagejale tutvumiseks esitatud, üldkoosolek on otsustanud, et hagejale kontoväljavõtteid ei anta ja piisab, kui kontoväljavõtted esitatakse revidendile.
4.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kostja väidetel juhatus ise otsustab, milline teave on liikmele vajalik. Selline väide on põhjendamatu. Kohus leiab, et liikmele vajalik on eelkõige teave, mis on vajalik üldkoosolekul arutatavate küsimuste otsustamiseks. Üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan. Juhatus juhib ühistu tegevust koosolekute vahelisel ajal ning on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. KÜ põhikirja punkti 3.1. alapunktis 4 on sätestatud liikme õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta, juhatuse kehtestatud korras. Kostja ei ole esile toonud, et juhatus on sellise korra kehtestanud. Tulenevalt KÜ põhikirja punkti 6.2. alapunktist 8 saab juhatus teabe andmise korra kehtestada otsusega ning üldkoosolek on pädev juhatuse otsust muutma või tühistama.
5.VÕS § 1015 kohaselt hagi rahuldamise eelduseks, et hagejal on dokumentidega tutvumise vastu õigustatud huvi ja dokument on koostatud hageja huvides või dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 sätetest koosneb korteriomand reaalosaks olevast korterist ning sellega ühendatud mõttelisest osast kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 1 lg 1 teise lause kohaselt korteriomandiseadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Tulenevalt AÕS § 72 lg-st 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanikul on kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75). Korteriühistu seadust (KÜS) § 6 lg 1 kohaselt korteriühistu kui mittetulundusühistu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalik vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu liikmel õigustatud huvi ühistu raamatupidamise dokumentidega tutvumiseks.
6.Kohus möönab, et kõikidele ühistu liikmetele raamatupidamise algdokumentidega tutvumise mittevõimaldamine ning dokumentidega tutvumise asemel kokkuvõtva info edastamine juhatuse poolt võib olla põhjendatud mitmesaja korteriga ühistus. Võttes arvesse, et elamus on 4 korteriomandit, puudub mõistlik põhjendus, miks ühistu liikmele mitte võimaldada kõikide dokumentidega tutvumist. Kui üldkoosoleku päevakorras on KÜ arve tasumise küsimus, siis on mõistlik eeldada, et ühistu liikmele võimaldatakse vähemalt koosolekul arvega tutvuda, kui ta seda soovib. KÜ 19.06.2008 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt G. K on esitanud pretensiooni selle kohta, et juhatus talle dokumente ei esita ja tema kirjale ei vasta. Protokollist ei selgu, milliste dokumentide esitamist hageja soovis. Kostja esindaja kohtuistungil tõi esile, et hageja ja teiste ühistu liikmete vahelised suhted on väga halvad ning ühistu ei ole põhimõtteliselt nõus hagejale vastu tulema ja talle dokumente esitama. Kui dokumentidega tutvumist keelatakse juhul, kui liige avaldab kahtlusi dokumentide olemasolu või sisu suhtes, on paratamatu, et ühistu liige saab oma kahtlustele kinnituse ning liikmetevahelised vastuolud süvenevad. Kohus leiab, et kaasomanikud kasutavad ja valdavad kaasomandit küll enamuse otsuse alusel, kuid see ei anna enamusele õigust isiklike erimeelsuste tõttu vähemuse õigusi meelevaldselt piirata.
7.Mööndes, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, leiab kohus siiski, et ei ole alust rahuldada hagi valgusti arve osas. Nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides ega kajasta otseselt hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Hageja õigusi puudutab selle arve tasumise kohta vastu võetud üldkoosoleku otsus, mitte arve ise. Arve hagejale tutvumiseks esitamiseks kohustamise nõue ei ole antud juhul hageja kui korteriühistu liikme õiguste kaitseks kohane vahend. Õige ei ole hageja väide, et KÜ arve tasumiseks puudub üldkoosoleku otsus. Hageja tunnistas ise, et asja arutati üldkoosolekul, kuid seda tehti peale kulu kandmist tagantjärele ning otsust kulu kandmise kohta vastu ei võetud ega vormistatud. Samas hageja avaldas kahtlusi, kas seda arvet üldse on tasutud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et korteriühistu liikmete vahel oli kokkulepe, et üle 5000 krooniste kulude tegemine otsustatakse üldkoosolekul. Hagiavaldusele lisatud KÜ 19.06.2008 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt arutati KÜ arve tasumist 7. päevakorra punktina. Nimetatud päevakorrapunkti juures on protokollitud, et häältega 4 poolt, vastu 1 – G. K üldkoosolek otsustas, et valgusti maksumuse 9249,32 krooni ja raudaia parandamise kulu 1770 krooni tasumiseks esitatud arved kuuluvad ülekandmisele. Samuti on
protokollitud kahju hüvitamisega nõustumise põhjendus, üldkoosolek leidis, et kahju kuulub hüvitamisele, kuna KÜ jättis reageerimata KÜ eelnevatele hoiatustele, et kostja kinnistul kasvav puu, mis hiljem kahju põhjustaski, on ohtlik. Kohus leiab, et hageja kahtlus, et tegelikult mingit arvet KÜ ei ole esitanud, on põhjendamatu. Samuti ei ole asjakohased hageja väited, et valgusti parandamise töö ei olnud seda hinda väärt. Asjas ei ole vaidlust, et kostja tasus KÜ poolt esitatud arve, seega valgusti maksumuse määramine ei olnud kostja mõjualas. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks üldkoosolekult taotlenud KÜ arve vaidlustamist. KÜS § 13 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja ei ole korteriühistu otsust ettenähtud korras vaidlustanud. Hageja ei ole ka esile toonud, et esitas üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul dokumentide väljanõudmise hagi eesmärgiga saada teavet üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Arve puudumine ei takistanud hagejal üldkoosoleku otsuse vaidlustamist. Arvega tutvumine ei anna hagejale täiendavat võimalust arves kajastatud kulu kandmise kohta tehtud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.
8.KÜ arve näol on tegemist kostjale tasumiseks esitatud raamatupidamise algdokumendiga. KÜ põhikirja punkti 5.8. kohaselt ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Põhikirja punkti 5.9. kohaselt ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid. Hageja kohtuistungil kinnitas, et ei ole revisjonikomisjoni poole pöördunud taotlusega kontrollida ühistu raamatupidamise õigsust vaidlusaluse arve osas. Hageja väited, et tal ei ole võimalik saada revisjonikomisjoni liikmega ühendust, sest nende tööajagraafikud ei kattu ja puudub telefoniühendus, ei ole kohased. Hagejal on võimalus esitada oma pöördumised kirjalikult. Hageja väidetel üldkoosolekul hageja ühistu majandusaasta aruande kinnitamisega ei nõustunud ning revisjonikomisjon kinnitas, et kõik on korras. Hageja koosolekul hääletas majandusaasta aruande kinnitamise vastu, kuid üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Hageja ei ole veenvalt selgitanud, kuidas arvega tutvumine aitab tema õigusi kaitsta, kui hageja ei ole vaidlustanud arve tasumise kohta vastu võetud üldkoosoleku otsust. Hageja selgitustest järelduvalt soovib hageja veenduda, et ühistu ei ole toime pannud õiguserikkumist. Hageja ei ole pöördunud vastava taotlusega ühistu pädeva kontrollorgani – revidendi - poole. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hagi tuleb KÜ arve osas jätta rahuldamata.
9.Kohus rahuldab hageja nõude KÜ juunikuu konto väljavõtte osas osaliselt. Kohus leiab, et VÕS § 1016 kohaselt tuleb dokumendiga tutvumist võimaldada selle asukohas. Korteriühistu valduses oleva dokumendi asukohaks tuleb lugeda korteriühistu asukoht, sõltumata sellest, et füüsiliselt dokumenti olemas ei ole (pangakonto väljavõte paberkandjal tuleb pangast nõuda või Internetipangast välja trükkida) või dokument võib asuda tegelikult mujal, näiteks raamatupidamisteenust osutava isiku asukohas. Kostja kohtuistungil kinnitas, et varem väljastati ühistu konto väljavõtted igakuuliselt kõikidele liikmetele, kuni üldkoosolek võttis vastu otsuse, et kontoväljavõtte saab üksnes revident. Samas kostja kinnitas, et sellist üldkoosoleku otsust tegelikult olemas ei ole. Üldkoosoleku otsusena ei ole käsitatav 19.06.2008 üldkoosoleku protokollis kajastatud VK vastus hageja abikaasa Liivi K pangaväljavõtete saamise taotlusele, et teised ühistu liikmed arvasid, et piisab, kui panga väljavõtte saab revident. Kostja kohtuistungil kinnitas, et teised ühistu liikmed on seda arutanud koosolekuteväliselt hageja või tema abikaasa juuresolekuta. Seega ei ole pangaväljavõtete liikmetele tutvustamise lõpetamise osas üldkoosoleku otsust ning puudub mõistlik põhjendus, miks hagejal keelatakse pangaväljavõttega tutvuda. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat võimaldama hagejal tutvuda KÜ pangakonto 2008.a. juunikuu väljavõttega.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt
hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et sisuliselt on hagejal vaidlus tekkinud temaga koos ühistu liikmeteks olevate korteriomandite omanikega, peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.